Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. september 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-5706
Tsiviilasi
XXX OÜ hagi XXXvastu võla väljamõistmiseks 447,21 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja XXX(kostja) 04.01.2007 laenulepingu, millega laenuandja andis kostjale laenu 3000 krooni (191,73 eurot). Laenu tagastamise tähtaeg oli 05.03.2007. Kostja laenu ei tagastanud. Laenulepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale. Laenulepingu punkti 8.1 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda viivist 0,25 % tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Hageja nõuab viivist 933 päeva eest summas 447,21 eurot. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 191,73 eurot ja viivise 447,21 eurot, kokku 638,94 eurot.
Kostja seisukoht Kostja ei esitanud hagiavalduse suhtes seisukohta.
Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja sõlminud laenulepingu, mille alusel on laenuandja kandnud 04.01.2007 kostjale üle 2060 krooni. Laenu tagastamise tähtajaks oli 05.03.2007. Vaidlust ei ole selles, et laenulepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale. Hageja on väitnud, et kuigi kostjale kanti üle 2060 krooni, oli laenusummaks siiski 3000 krooni. Hageja väitel tasus kostja laenu võtmisel osa intressi ette ning 940 krooni on tasu raha kasutamise eest ajavahemikul 04.01.2007 kuni 05.03.2007. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega. Laenulepingu üldtingimuste punkt 4.5 sätestab, et laenusummalt intressi ei arvestata. Seega ei saa vähemmakstud 940 krooni olla intress. Muid selgitusi vähemmakstud summa kohta hageja esitanud ei ole. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et laenusummaks oli 3000 krooni. Kohus loeb tõendatuks, et laenulepingu järgseks laenusummaks oli 2060 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks laenusumma tagasi maksnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 131,66 eurot (2060 krooni).
Kostja ning Balti Investeeringute Grupi Pank AS vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punkt 8.1. sätestas, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on nõutava viivise näol tegemist ebamõistlikult suure muu hüvitisega VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes. Seetõttu on kohtu hinnangul eelpool nimetatud tüüptingimus tühine ja lähtuda tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis (alates 06.03.2007.a 933 päeva eest) summas 30,53 eurot. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 131,66 eurot ning viivis 30,53 eurot, kokku 162,19 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.