Tsiviilasja number
2-13-33417
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10.09.2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ele Liiv, Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
X Xi hagi X X vastu põhivõla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.08.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks X Xi määruskaebus Kirjalik menetlus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X X (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Laura Laumets Kostja X X (isikukood xxxxxxxxx)
rahvastikuregistri andmetel. Vastavalt TsMS § 70 lg-le 4 reguleerib Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Haginõude aluseks on 11.04.2010 sõlmitud laenuleping ning seetõttu on tegemist tarbijalepinguga määruse 4. jao (artikkel 15 p 1 ap b) tähenduses. Vastavalt määruse artikkel 16 p 2 võib tarbija vastu teine lepinguosaline aga menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt peab kohus omal algatusel deklareerima oma mittepädevust juhul, kui ühes liikmesriigis alalist elukohta omav kostja kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse. Määruskaebus Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse. Maakohus on TsMS § 104 lg 3 p 2 ebaõigesti tõlgendanud. Kõnealune säte ei välista kohtualluvuse kokkuleppe kehtimist teistel alustel, vaid on täiendavaks võimaluseks vastava kokkuleppe sõlmimisel. Kohus on ebaõigesti kohaldanud EL määruse art 15 p 1 alapunkti b ning leidnud, et vaidlusaluse laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Vaidlusalune laenuleping ei ole tarbijaleping. Tulenevalt laenulepingu punktist 1.2 kuulus kogu laenusumma, mitte osamaksetena, tagastamisele 10.07.2010. Tarbijalepingu üks pooltest peaks tegutsema lepingu sõlmimisel oma majandus- ja kutsetegevuses, mida aga laenulepingu pooled teinud ei ole. Käesoleval juhul on mõlema lepinguosalise alaline elukoht liikmesriigis ning kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult laenulepingu punktis 7.3. Sellest tulenevalt on täidetud EL määruse art 23 p 1 alapunktis a sätestatud eeldused ning pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv. Lisaks on maakohus ebaõigesti kohaldanud määruse art 26 p 1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Käesolev vaidlus toimub poolte vahel, kelle ühe elukohaks on Soome Vabariik, seega on tegemist rahvusvahelise kohtualluvuse määramisega järgmises järjekorras: rahvusvahelised lepingud, Euroopa Liidu määrused ja alles seejärel siseriiklikud normid (TsMS). Soome Vabariigiga õigusabilepingut Eestil sõlmitud ei ole, seega kohaldub kaubandus- ja tsiviilvaidluste osas Brüssel I määrus 44/2001 (määrus). Määruse art 4 lg 1 kohaselt, kui kostja alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tehakse iga liikmesriigi kohtute pädevus kooskõlas artiklitega 22 ja 23 kindlaks selle liikmesriigi seaduste kohaselt. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusseadust ja alustas kohtualluvuse määramist TsMS §-s 104 sätestatust (reguleerib siseriiklikku kohtualluvust Eesti kohtute vahel). Lisaks kohaldas maakohus ebaõigesti ka määrust. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et laenulepingu lugemisel tarbijalepinguks peaks üks pooltest tegutsema majandus- ja kutsetegevuses. Käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et hageja tegutses laenu andmisel oma majandus- või kutsetegevuses. Seega ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes ja kohtul puudus alus kohaldada Brüssel I määruse artikleid kohtualluvuse kohta tarbijalepingute puhul (määruse 4. jagu). Kuivõrd kostja domicile on Soome Vabariigis, on Brüssel I määruse kohaldamine õige. Laenulepingu p 7.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
2(3)
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt Pärnu Maakohtus. Seega on poolte vahel sõlmitud kirjalik kohtualluvuse kokkulepe. Määruse art 23 lg 1 a) kohaselt on Pärnu Maakohus pädev lahendama laenulepingust tulenevat vaidlust. Seega allub tsiviilasi Eesti kohtule. Kuna määrus tuleb ainuüksi eeltoodud põhjustel tühistada, ei analüüsi ringkonnakohus määruse art 26 p 1 rikkumist maakohtu poolt.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ulvi Loonurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.