Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
10. september 2013, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-18730
Tsiviilasi
AS ISS Eesti hagi D Ji vastu haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 691, 53 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS ISS Eesti määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja AS ISS Eesti (registrikood 10031220, asukoht E.Vilde tee 129, 12613 Tallinn), lepinguline esindaja Janika Drobot (e-post [email protected]) Kostja D J (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
hagiavalduse
Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus ning saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks samale esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.
Menetluse käik AS ISS Eesti esitas 25.04.2013 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Ji vastu 641, 53 euro nõudes Kohus tegi 10.05.2013 võlgnikule ettepaneku tasuda võlg ja menetluskulud. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul toimetada. 28.05.2013 määrusega andis kohtunikuabi AS ISS Eesti avalduse üle Harju Maakohtule. 29.05.2013 määrusega kohustas kohus AS-i ISS Eesti esitama kohtule oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 10.06.2013 esitas AS ISS Eesti hagi kohtule D Ji vastu võlgnevuse 691, 53 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt osutab hageja xxxxxxxxxxxxx elamule haldus- ja hooldusteenuseid vastavalt valitsejalepingule ja majanduskavale, kostja on korteriomandi Padriku tee 5/2-14 omanik.
Hageja lisas hagiavaldusele 24.05.2012 korteriomanike üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt on üldkoosoleku otsusega nimetatud valitsejaks hageja ja kinnitatud 2012-2013 majanduskava. Seega andsid korteriomanikud hagejale käsundi. Majanduskavast nähtub valitseja kohustuse ulatus, milleks võib ta esitada kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid. VÕS § 619 järgi kohustub valitseja vastavalt korteriomanike üldkoosoleku poolt häälteenamusega kinnitatud majanduskavale osutama korteriomanikele teenuseid (täitma käsundi), korteriomanikud aga maksma valitsejale selle eest tasu. Hagejal on õigus valida, kelle vastu solidaarvõlgnikest ta nõude esitab (VÕS § 65 lg 1). Kui korteriomandiseaduses ei ole ühtegi normi, mis võimaldaks valitsejal valitseja poolt organiseeritud majandamiskulude hüvitamist endale nõuda, siis ei saa see piirata või välistada valitseja kui käsundisaaja õigust nõuda korteriomanikelt kui käsundiandjatelt VÕS § 619 alusel majanduskavas kokkulepitud tasu. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav määrus tuleb tühistada ning TsMS § 667 lg 2 alusel saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Harju Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, sest leidis, et AS ISS Eesti ei saa hagejana vaidlusalust hagi kohtule esitada. Kohus märkis õigesti, et TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada selle sätte peamist eesmärki, milleks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Samas, kui tegemist on komplitseeritud õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Seega, kui maakohus leidis, et KOS §-st 21 ei tulene hageja kui valitseja nõude õiguslikku alust, oleks kohtul tulnud hinnata, kas õigussuhte sisust tulenevalt on võimalik esitada nõudeid muul õiguslikul alusel. Kuna valitseja ja korteriomanike vahel oli käsundusleping, pidi kohus kaaluma, kas hageja nõue võis õiguslikult tuleneda VÕS § 628 lg-st 2. Juhul kui korteriomanikud ei olnud hagejale andnud ülesandeid teatud tööde tegemiseks, kuid hageja need siiski tegi või tegi need viisil, kus korteriomanike poolt tasutud summad kulusid ei katnud, võib nõude aluseks olla ka VÕS § 1023 lg 1. Väidetavalt osutas hageja korteriomanikele teenuseid majanduskavas ettenähtud mahus ning korteriomanikud võtsid hageja poolt osutatud teenused vastu, tasudes igakuiselt tema poolt esitatud arvete alusel. Kõik see viitab asjaolule, et korteriomanikud kiitsid hageja kui valitseja tegevuse heaks ning et hageja tegevus vastas korteriomanike huvidele ja tegelikule tahtele. Vaidlusaluse õigussuhte kohta on Riigikohus täiendavalt selgitanud (lahend nr 3-2-1-33-06), et lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule (VÕS § 619) võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele. Komisjonilepingu korral sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel. Näiteks juhul kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist, on vaidluse korral vajalik selgitada, kas valitseja esindab lepingute sõlmimisel korteriomanikke kui tellijaid või sõlmib lepingu oma nimel. Viimasel juhul tuleb vaidluse korral valitseja ja korteriomanike vahel sõlmitud lepingu tõlgendamise kaudu tuvastada, kas tegemist on komisjonilepinguga. Kui komisjonilepingut ei ole sõlmitud, võib korteriomanikel valitsejaga olla käsunduslepingulisest suhtest eraldi lepinguline suhe kommunaalteenuse ja/või remonttöö saamiseks.
Eeltoodud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et praeguses menetlusstaadiumis ei olnud maakohtul alust otsustada, et hageja nõudel tervikuna ei ole õiguslikku alust.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.