Nikolai Räbini ja Galina Räbini hagi Romela Melkumyani vastu tekitatud kahjus summas 748,88 eurot väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
748 eurot 88 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. detsember 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolai Räbini ja Galina Räbina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. august 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hagejad): Nikolai Räbin (isikukood: XXX)
esindajad
Galina Räbina (isikukood: XXX) Vastustaja (kostja): Romela Melkumyan (isikukood: XXX), esindaja Paul Paas Kolmas isik: KÜ Outukumpu (registrikood: 80189394), esindaja Maksim Fedotov
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Viru Maakohtu 27. detsembri 2012 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
3.Välja mõista Romela Melkumyanilt Nikolai Räbini ja Galina Räbina kasuks 748,88 eurot (seitsesada nelikümmend kaheksa eurot 88 senti). Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Romela Melkumyani kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nikolai Räbin ja Galina Räbina (hagejad) esitasid 21. juuni 2011 Viru Maakohtule hagi Romela Melkumyani (kostja) vastu 748,88 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt elavad hagejad aadressil XXX linnas. Kostja elab korrus kõrgemal hagejate korteri kohal, aadressil XXX. 30.-31. mail 2011 hagejad kodus ei viibinud. 01. juunil avastasid hagejad oma korteri köögis kahjustused, mis olid tekkinud vee läbijooksust ülemiselt korruselt. Hagejad kutsusid kohale V. P. korterist nr XXX, korteriühistu juhatuse liikme V. Š. ja juhatuse esimehe I. A., fikseerisid korteri seisukorra ja koostasid akti, milles märgiti vee läbijooksust tekkinud kahjustused. Kostja keeldus aktile alla kirjutamast. Vee läbijooks hagejate korterisse toimus kostjate poolt sanitaartehnika ebaõige kasutamise tõttu. Kuna vihmavesi on kostja korterisse tunginud vähemalt 5 korral, siis oleks kostja pidanud viivitamatult pöörduma probleemiga korteriühistu juhatuse poole. Kostja seda ei teinud, mistõttu on tegemist kostja õigusvastase tegevusetusega/teoga. Hagejatele tekitatud kahju kokku moodustab 748,88 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata.
3.Vastuväidete kohaselt pärineb hagejate korterisse tunginud vesi elumaja katuselt. Kui kostja oli kodus, siis koristas ta läbi elamu konstruktsioonide valguva vihmavee ära, kuid vihmavee tungimise ajal hagejate korterisse polnud kostja korteris kedagi. Kostja avastas vihmavee tungimise alles koju jõudes, mõni päev hiljem. Kostja korteris olevad sanitaartehnilised seadmed on korras ning ei saa olla üleujutuse põhjuseks. Kostja korterisse tungis vihmavesi läbi korteriühistu hallata oleva vihmaveetorustiku ühenduste ning sealt edasi allkorrusele. Vihmaveetoru mittekorrasoleku suhtes on kostja korduvalt pöördunud korteriühistu juhatuse
poole. 05. augustil 2011 teostati korteris XXX tööd äravoolu süsteemis liitekoha hermetiseerimiseks. Romela Melkumyan ei ole vastav kostja. Õigeks kostjaks on elamut haldav korteriühistu.
4.Viru Maakohtu 13. detsember 2011 määrusega kaasati tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel KÜ Outokumpu 15.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 27. detsembri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hagejate kanda. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei sisalda tunnistaja Violeta Pärssi ütlused tõendeid selle kohta, et R. Melkumyan oleks G. Räbina ja N. Räbini suhtes toime pannud õigusvastase teo ja sellega tekitanud viimastele kahju. Kohus tuvastas korteriühistu juhatuse liikme avaldusega nii hagejate kui kostja korterite seisukorrad pärast üleujutust. R. Melkumyan ei pannud hagejate suhtes toime õigusvastast tegu, kuna oli oma korteri veevarustussüsteemi hoidnud korras. Üleujutuse põhjuseks ei olnud kostja poolt oma korteriomaniku ülesannete täitmata jätmine. Hagejad ei ole põhjendanud, millisel viisil ja kuidas rikkus kostja nende omandiõigust korteriomandile või nende valdust korteriomandile VÕS §1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kostja ei olnud hagejatel kahju tekitamises süüdi vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 ja 2, sest eelkõige sai kannatada ka kostja enda korter. Kostja pöördus korduvalt korteriühistu juhatuse poole seoses lekkiva vihmatoruga, kuid alles pärast 28. juuli 2011 kirjalikku pöördumist võttis kolmas isik kasutusele meetmed kostja korterit läbiva vihmaveetoru liitekoha hermetiseerimiseks. Arvestades kostjate perekonna olukorda, poleks perekond olnud võimeline katkise vihmaveetoru hermetiseerimiseks nõutaval ehitustehnilisel tasemel. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et elumaja katus korterite kohal oli terve. Üleujutuse tekitas katkine vihmaveetoru, mis kuulus elumaja ühisesse tehnosüsteemide võrku. Kostja tegutses pigem hädaseisundis VÕS § 1045 lg 2 p 3 tähenduses, sest ka tema enda korter oli üle ujutatud. KÜ-l Outokumpu 15 lasus seadusest tulenev lepinguline kohustus kõigi korteriomanike ees remontida uputuse põhjustanud vihmavee äravoolutoru. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud N. Räbin ja G. Räbina kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.N. Räbin ja G. Räbina esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
27.detsembri 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega välja mõista kostjalt hagejatele varalise kahju hüvitamiseks 748,88 eurot ja menetluskulud summas 306,23 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei kantud tunnistaja V. P. tunnistusi täielikult kohtuistungi protokolli ning kohtunik ei andnud hagejatele 3 päeva jooksul võimalust tutvuda kohtuistungi protokolliga. N. Räbin osutas ebatäpsustele teisel istungil 20. juunil 2012, kuid täpsustusi kohtuistungi protokolli sisse ei viidud. Kõik 3 kohtuistungi protokolli saadeti hageja esindajale allakirjutamiseks, kes N. Räbini esindajana osales vaid viimasel kohtuistungil. Viru Maakohus pidas õigustatuks vaid ühe hageja N. Räbini allkirja, mis oli antud läbi esindaja viimasele protokollile. Kohus kasutas otsuse vastuvõtmiseks ebapiisavaid andmeid, mis on seaduslikkuse ja kohtuistungite menetluskorra rikkumine;
2) taotleb hageja TsMS § 31 lg 4 ja lg 6 alusel maakohtu otsuse tühistamist seoses menetlusõiguse jämeda rikkumisega. Menetluses pakkus tõlgi teenuseid kostja esindaja Paul Paas, kelle ettepaneku kohus vastu võttis. Paul Paas tõlkis ka kostjapoolse tunnistaja A. M. ütlusi, kes kordas, mida Paul Paas talle ette ütles. Paul Paas tõlkis koheselt need sõnad kohtunikule ja kohtu sekretärile eesti keelde protokolli kandmiseks. Hageja sai menetluskorra rikkumisest ja tõlgi tagandamise seaduslikust alusest teada alles pärast asja lahendamist maakohtus. Seetõttu tugineb hageja otsuse tühistamise taotlemisel TsMS § 31 lg-le 6; 3) nähtub maja plaanist, et toru oma projektis oleva asukoha poolest ei saa tekitada kahju köögile lausvihmaga. Koht, kust voolas vesi kostja korterisse, asus lae all, mis jääb korteri välisseina. Hagejate kööki, mis asub ruumi sees, on voolanud puhas vesi köögikraanist, mida hooletult kasutati. Kostja võis „unustada“ köögis kraani kinni keerata ning jätta taldriku kraanikaussi avatud veekraaniga, mis sai üleujutuse põhjuseks. Kostja tunnistas, et teda vaidlusalustel päevadel kodus polnud. Isegi tugeva lausvihma korral ei oleks vesi hagejate korterisse sattunud selles kohas, kus oli tekitatud kahju; 4) vaidlustavad hagejad kostja esitatud foto nr 9 õigsuse ning paluvad kohut seda tõendina asjasse mitte võtta. Vastupidiselt kostja väitele toimus pildil kajastatud üritus 28. mail 2011; 5) on arusaamatu, miks kohus võttis vastu kostja poolt esitatud internetist saadud andmed ilmateenistusest ja sademetest. Väljavõtted on asjakohatud ja moonutatud. 2011 kevadel kaldus ilm olema kuivapoolne, sademeid oli vähe. 29. mail 2011 oli Eesti sademetest vaba kell 17.00; 6) moonutas maakohus põhjendustes tunnistaja ütlusi. Kohus ei pannud kirja, et hagejate korterit uputanud vesi oli puhas joogivesi. Toimiku kohaselt lisas tunnistaja, et toru oli kogu kohtuprotsessi vältel peamiseks kahju tekitajaks. Esitades hagejate korteri üleujutamise süüdlasena toru, on ilmselge tahtlik menetluskäigu eemaleviimine kahju tõelisest tekitajast ning suunata süü kolmandale isikule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 27. detsembri 2012 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab N. Räbini ja G. Räbina hagi R. Melkumyani vastu 748,88 euro väljamõistmiseks.
8.Maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ei ole hagejate väited, mis on esitatud seoses sellega, et maakohus ei saatnud neile allkirjastamiseks 19.03.2011, 20.06.2012 ja 26.11.2012 kohtuistungite protokolle, vaid piirdus kõigi kohtuistungite protokollide saatmisega N. Räbini esindajale, kuigi esindaja osales vaid viimasel kohtuistungil. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Nähtuvalt kohtuistungi protokollidest (I kd tl 60-62; 107-108; 159-160) on kohus selgitanud menetlusosalistele, et neil õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Samuti on kohus teavitanud menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastanud protokolli elektrooniliselt neile menetlusosalistele, kes on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi (kostja esindajale I kd tl 65, tl 109, tl 162; hageja N. Räbini esindajale tl 162). Hagejad ise ei ole kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi ning seetõttu ei olnud kohtul kohustust ega ka võimalust neile edastada protokolli elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist.
Hagejatele oli selgitatud õigust tutvuda protokolliga ja esitada taotlusi protokolli parandamiseks, samuti oli neile teatavaks tehtud protokolli allkirjastamise kuupäev. Seega oli tagatud neile võimalus kohtuistungi protokolliga tutvuda ning parandamiseks taotlusi esitada, kuid hagejad ei ole ise seda võimalust kasutanud.
9.Asjakohased ei ole hagejate väited ka selle kohta, et tunnistaja V. P. ütlused ei kajastu kohtuistungi protokollis täielikult. TsMS § 53 lg 1 kohaselt tunnistaja ütluste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks, välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Asja materjalidest nähtuvalt osalesid hagejad 19.03.2012 toimunud kohtuistungil ning protokollist ei nähtu, et hagejad oleksid tunnistaja V. P. ütluste kohta protokollitule vastuväite esitanud. TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes ning antud juhul ei nähtu protokollist, et tunnistaja V. P. ütlused ei kajastuks kohtuistungi protokollis täielikult.
10.Hagejate väite kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi sellega, et kostja esindaja Paul Paas tõlkis kostjapoolse tunnistaja A. M. ütlusi. Tunnistaja A. M. on ütlusi andnud 26.11.2012 toimunud kohtuistungil (tl 159-161). Protokollist nähtuvalt ei ole tõlk kohtuistungil osalenud, seega on alusetu hagejate väide, et P. Paas kui tõlk kuulus taandamisele ja otsus tuleb tühistada vastavalt TsMS § 31 lg-le 6. Juhul, kui P. Paas käitus kohtuistungil tõlgina, siis oleks pidanud hagejad esitama koheselt istungil vastuväite kohtu tegevuse peale, kuid antud juhul ei ole hagejad seda teinud. Nagu on juba otsuse punktis 8 nimetatud, TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes.
11.Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja kui korteriomaniku vastutuse korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) alusel. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama lõike punkt 2 täpsustab, et korteriomanik on kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse. Seega on kostja vastutuse tuvastamiseks KOS § 11 alusel vaja hinnata kohustuste rikkumist kostja poolt (KOS § 11 lg 1, 2), vabandatavust KOS § 11 lg 3 järgi ja põhjuslikku seost. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vesi, mis põhjustas hagejate korteriomandile kahju, valgus hagejate korterisse kostja korterist. 01.06.2011 koostatud aktis (I kd tl 6), millele on lisaks hagejale G. Räbinale alla kirjutanud korteriühistu esimees ja juhatuse liige, on tuvastatud, et hagejate korteris oli vee läbijooksu tulemusel rikutud köögimööbel ja laminaatparkett. V. Š. on 18. juuni 2012 avalduses (I kd tl 96) märkinud, et köögimööbel ja tapeet olid läbimärjad ning põrandal oli suur veeloik. Eelnevast tuleneb, et kostja korterist valgunud vee puhul polnud tegemist tavakasutuse mõjudega, mida hagejad oleks pidanud taluma vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 2.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kahju tekitanud vesi pärineb vihmaveetorust või veevõrgu hooletust kasutamisest kostja poolt. Hagejate väitel on kostja korterist läbivalgunud vesi, mis on
neile kahju tekitanud, tingitud kostja hooletust käitumisest. Kostja vastuväite järgi on läbivalgunud vesi pärit lekkivast vihmaveetorust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-38-05 p-s 13 korteriomaniku vastutust küttesüsteemide püsikutest tuleneva avarii puhul analüüsides asunud seisukohale, et korteriomanik ei vastuta ainuisikuliselt KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt korteriomandi reaalosa hulka mittekuuluvate keskküttesüsteemi püstikute korrasoleku eest. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega on vihmaveetorud ja nende ühendused korteriomanike kaasomandis ning juhul, kui hagejatele tekkis kahju vihmaveetorude ühendustest lekkinud veest, pole tegemist kostja rikkumisega KOS § 11 lg 1 p 1 alusel. Poolte esitatud materjalidest nähtub, et vihmaveetoru asukoht ja kahjustusi kannatanud köögi asukoht ei kattunud, s.o tekkinud kahjustused ei asunud lekkiva vihmaveetoru all. Samas aga arvestades ehituse konstruktsioone, võib olla võimalik olukord, et kahjustused tekivadki eemal kohast, kus läbijooks on toimunud (paneelide vahe on mujal jms). Asjaolu, et kostjale kuuluvas korteris puudusid vaidlusalusel perioodil veekahjustused, ei anna alust asuda seisukohale, et hagejatel ei tekkinud veekahju kostja poolt veevärgi lohaka kasutamise tõttu.
13.Hagejate väitel lahkusid nad korterist 30. mai 2011 hommikul ja naasesid 01. juunil 2011 ning avastasid, et vesi on ülemise korruse korterist nende korterisse voolanud ja tekitanud köögis kahjustusi. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejate väitele, et vee läbijooks toimus 30. mail 2011 või 31. mail 2011. Kuna kostja väitel oli vee läbijooks tingitud lekkivast vihmaveetorust, siis on asja lahendamise seisukohalt vajalik tuvastada, kas 30.-31. mail 2011 üldse vihma sadas. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et 30.-31. mail 2011 oleks XXX korterelamu asukohas sadanud vihma. Kostja väitel sadas 30.-31. mail 2011 hoovihma, hagejad on sellele väitele vastu vaielnud. Kostja poolt kirjalikus vastuses esitatud fotod tema korteri esikust ja köögist ning 29.05.2011 päeva üritusest ei tõenda vihma sadamist 30.-31. mai 2011 (I kd tl 80-88). Samuti ei tõenda seda, et 30.-31. mail 2011 sadas vihma, kostja poolt maakohtule esitatud ilmajaama teated 29.05.2011 ja 30.05.2011 (I kd tl 92-93). Hagejate poolt on esitatud maakohtule Jõhvi meteoroloogiajaama sademete ja atmosfäärinähtuste andmed (I kd tl 155-158). Andmetest nähtuvalt on 30. mail 2011 vihma sadanud kell 00.30 0,2 mm ja 00.40 0,1 mm ning 31. mail 2011 sademeid ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades sademete hulka ei ole võimalik, et isegi vihmaveetoru lekke korral oleksid tekkinud hagejate korteris kahjustused nende poolt märgitud ulatuses. Seega on kostja rikkunud oma KOS § 11 lg 1 p-st 1tulenevat kohustust ning vastutab oma seadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest.
14.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 06. september 2006 otsuses asjas nr 3-2-1-69-06 p-s 15 juhtinud tähelepanu sellele, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel hüvitusnõude alusena ei kohaldata KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Lähtudes Riigikohtu seisukohast on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1043, § 1045 ja § 1050.
15.KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud seda, et vee läbijooks hagejate korterisse toimus asjaolude tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle
asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest hagejatel tekkinud kahju eest.
16.VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja ei ole esitanud vastuväited hageja esitatud kahjuhüvitise nõude ulatusele. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista hagejatele tekkinud kahjuna 748,88 eurot.
17.Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel Vladimir Štšerbakovi 04.02.2013 avalduse ja 06.02.2013 vastuväite. Tegemist on TsMS § 272 mõttes dokumentaalsete tõenditega. Nimetatud tõendid käsitlevad seda, kas kostja oli enne kirjalikku pöördumist korteriühistu juhatuse poole pöördunud suuliselt ning seda, millises seisus oli kostja korteri esikut läbiv vihmaveetoru. Kuna ringkonnakohus leidis otsuse punktis 13, et arvestades sademete hulka 30.-31. mail 2011 ei ole võimalik, et isegi vihmaveetoru lekke korral oleksid tekkinud hagejate korteris kahjustused märgitud ulatuses, siis puudub vajadus hinnata seda, kas kostja oli pöördunud enne kirjaliku avalduse esitamist suuliselt juhatuse poole lekke kõrvaldamiseks ning, mis seisus oli kostja korterit läbiv vihmaveetoru.
18.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.