lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-50348/39

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-50348/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1433
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 403Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsÜS § 67 lg 1Tehingu mõisteTsÜS § 78 lg 1Kirjalik vormTsÜS § 83 lg 2Tehingu vormi järgimata jätmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-50348

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. september 2013, kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-11-50348 XXXhagi XXXvastu võla saamiseks ja XXXvastuhagi XXXvastu laenulepingu tühiseks tunnistamiseks

Hagihind

5 932,53 eurot

Vastuhagi hind

5 932,53 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Kohtuistung Kohtuistungitel osalesid

Hageja (vastuhagis kostja) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Anatoli Majevski (e-post [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist 30.10.2012 Hageja (vastuhagis kostja) XXX Hageja (vastuhagi kostja) lepinguline esindaja Anatoli Majevski Kostja (vastuhagis hageja) XXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXX hagi XXX vastu võla saamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada vastuhagi.
3.Tunnistada XXX ja XXX vahel 30.10.2008 sõlmitud laenuleping tühiseks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 12.10.20262-26-100854/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.10.20262-24-136289/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.10.20262-25-128521/24Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 07.10.20262-25-6686/41Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
4.Jätta XXX menetluskulud täielikult 100% ulatuses XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

2-11-50348 apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik

1.20.10.2011 esitas XXX kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võla saamiseks. Kohus tegi 15.11.2011 makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas 07.12.2011 nõudele vastuväite. 06.03.2012 määrusega ennistas kohus võlgniku poolt vastuväite esitamise tähtaja, lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.08.03.2012 määrusega kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu.
3.19.03.2012 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse saamiseks. 04.04.2012 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5 932,53 eurot, viivise 5 932,53 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 30.10.2008 laenuleping summale 92 824 krooni (5 932,53 eurot). Lepingu p 1.5.1 kohaselt kohustus kostja laenu tähtaegsel tasumata jätmisel maksma hagejale viivist 1% tasumata summalt päevas. Kostja ei ole laenu tagastanud. Vastuhagi kostja /põhihagi hageja/ vastuväited vastuhagile
5.Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Laenulepingule kirjutas alla kostja isiklikult hageja juuresolekul ning pärast lepingus märgitud summa sularaha kättesaamist, pannes oma allkirja pärast sõnu „Raha summas üheksakümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend neli EEK olen kätte saanud“. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
6.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejalt laenu saanud. Laenulepingul ei ole tema allkirjad.
7.Vastuhagi kohaselt palub vastuhageja tuvastada 30.10.2008 laenulepingu tühisus. Vastuhageja on seisukohal, et laenuleping on tühine, kuna tema ei ole laenulepingut allkirjastanud ja lepingus märgitud summat saanud. Kostja juhindub TsÜS §-dest 67 lg 1, 69 lg 1, 77 lg 2, 78 lg 1 ja 83 lg 2. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
9.Kohus selgitab, et kohtu põhjendustes on hageja all mõeldud ka vastuhagis kostjat ja kostja all vastuhagi hagejat.
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist. Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ja kostja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi on põhjendatud, mis kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

2-11-50348

11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei näe laenulepingule ette kirjalikku vormi, mistõttu võib laenuleping olla sõlmitud ka suuliselt. Selleks peab laenuandja tõendama, et ta on laenusumma laenusaajale üle andnud, ehk tõendama seda, et laenuleping on realiseerunud. Riigikohus on 27.03.2008 lahendis leidnud, et kui laenuandja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb laenusaajal tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega on raha üleandmise tõendamiskohustus laenuandjal ehk käesoleval juhul hagejal.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas pooled sõlmisid 30.10.2008 laenulepingu, millega väidetavalt hageja laenas kostjale 92 824 krooni, so 5 932,53 eurot. Hageja on esitanud 30.10.2008 laenulepingu, milles on laenuandjaks märgitud XXX ja laenusaajaks XXX(tl 34-37). Nimetatud laenulepingu punkti 1.1.1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 92 824 krooni, mille laenusaaja kohustub laenulepingu punkti 1.2 kohaselt tagastama hiljemalt 30.11.2008. Kostja esitas vastuhagi laenulepingu tühiseks tunnistamiseks, põhjusel, et ta ei ole laenulepingule alla kirjutanud. Kostja taotluse alusel määras kohus 22.01.2013 käe-ja allkirja ekspertiisi.
14.TsÜS § 67 lõike 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus ning lõike 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Laenulepingu sõlmimiseks on vaja nii laenuandja kui ka laenusaaja tahteavaldust, vastasel korral ei saa mitmepoolset tehingut ehk lepingut sõlmida. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt kui tehing on kirjalikus vormis, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kirjaliku laenulepingu sõlmimisel tuleb laenuandjal ja laenusaajal leping isiklikult allkirjastada. 01.04.2013 ekspertiisiakti nr 13E-DK0009 (tl 145-150) eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik määrata, kas 30.10.2008 XXXja XXX (X) vahel sõlmitud laenulepingul musta värvi allkirjad lehtede all vasakul ja viimasel lehel laenusaaja allkiri on kirjutatud XXX poolt või mitte, samas on allkirjad kirjutatud ühe isiku poolt. Kohus on seisukohal, et käekirjaekspertiisi tulemust tuleb tõlgendada kostja kasuks, kuna tõendamist ei ole leidnud, et vastavad allkirjad on kirjutatud kostja poolt. Ekspertiisiaktist on nähtav, et võrreldi vaidlustatud allkirju kostja allkirjadega ning eksperdid leidsid märkimisväärse arvu lahkuminekuid allkirja eritunnustes. Samas leidsid eksperdid ka kokkulangevusi. Kohus leiab, et kokkulangevused osades tunnustes võivad olla seoses kostja nimelt allkirjade kirjutamisega teise isiku poolt näidise järgi. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik laenulepingu allkirjastamist tõendada, kuivõrd kohtul on alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ja objektiivsuses põhjusel, et tunnistaja XXXon andnud vastukäivaid ütlusi. Tunnistaja ütluste kohaselt tema ja kostja vahel ei ole olnud mingisuguseid rahalisi suhteid ning kostja ei ole pidanud temale midagi maksma (tl 121). Need väited ei ole kooskõlas kostja poolt esitatud tõenditega. Kostja on esitanud konto väljavõtted, millelt nähtub, et kostja on teinud regulaarselt rahalisi ülekandeid tuhandetes kroonides XXXkontole ajavahemikul 01.01.200527.09.2012 (tl 113-115). Tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud ta aru miks kostja ta arvele raha kandis. Kohus on veendunud, et tunnistaja teadis, mis raha ta arvele laekub ligi 8 aasta jooksul. Kostja selgitas, et ta sai varasemalt tunnistajalt laenu, mille tagastas tunnistaja pangakontole. Tunnistaja ütlustest selgus, et ta vahendas varasemalt kostjale antud laenu tagastamist hagejale

2-11-50348 sularahas ja sularahas, kuna hageja soovis nii. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tunnistaja on hageja kauaaegne tuttav (õppisid koos). Nähtuvalt tunnistaja ütlustest, vahendas tunnistaja sageli hageja ja kolmandate isikute vahel laenulepingute sõlmimisi, st sai hagejalt laenulepingu, millele võttis laenusaajalt allkirja ja andis laenusaajale raha üle (tl 120). Kohus on seisukohal, et kostja tahteavaldust vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks ei asenda tunnistaja ütlused ning hetkel puuduvad tõendid selle kohta, et oli olemas kostja tahteavaldus 30.10.2008 laenulepingu sõlmimiseks hagejaga. Tõendamata on kostja poolt laenulepingu sõlmimine ja selle allkirjastamine. Kohus on seisukohal, et 30.10.2008 laenulepingus märgitud tekst „Raha summas üheksakümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend neli EEK olen kätte saanud“ ei tõenda hageja poolt raha üleandmist kostjale Mustakivi Konsumi parklas Tallinnas. Kogumis toimikus olevate tõenditega on kohus seisukohal, et 30.10.2008 laenulepingut ei ole allkirjastanud kostja, mistõttu on tegemist tühise laenulepinguga vastavalt TsÜS § 83 lg 2. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et vastuhagi 30.10.2008 laenulepingu tühiseks tunnistamiseks kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamine välistab põhihagi rahuldamise, seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud

15.Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-26-110271/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.10.20262-24-100278/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja