Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. september 2013.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-45400
Tsiviilasi
Marek Laari hagi Toomas Kutsari vastu 26 242,99 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
26 242,99 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 01. oktoobri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marek Laari apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Marek Laar (IK: XXX) esindaja vandeadvokaadi abi Marko Tammann Vastustaja (kostja): Toomas Kutsar (IK: XXX), esindaja vandeadvokaat Mall Saar
Jätta Tartu Maakohtu 01. oktoobri 2012.a otsus muutmata ja Marek Laari apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Marek Laari kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
kantud
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Kostja oli hoone rekonstrueerimisel planeerinud esimesele korrusele, kus asub vaidlusalune korteriomand, bürooruumid. Ehitustööde lõppemisel avaldas hageja ise soovi üks bürooruum osta ära endale elamiseks. Hageja lubas ise teha soovitud ümberkujundused kohandamaks bürooruumi eluruumiks. Võru Linnavalitsuse 31.08.2005 korraldusega anti kasutusluba kostja mitteeluruumi kasutusotstarbe muutmiseks eluruumiks ja bürooruumiks, ehitist üle vaadanud komisjon pidas seda seega sobivaks nii büroo- kui eluruumina. Kasutusloa väljastamine kinnitab, et ruumid vastasid lepingutingimustele. Hageja vaatas enne lepingu sõlmimist müügilepingu eseme üle ning oli teadlik ehitise seisukorrast. Hageja on ise teinud ulatuslikke ümberehitusi, mis võisid mittevastavused põhjustada. Ümberehituste tõttu pole võimalik kindlaks teha, milline oli ruumide seisund nende hageja valdusesse minemise hetkel. Hageja ei ole esitatud hinnapakkumisega tõendanud tegelikku kahju suurust ega kahju tekkimise aega. Hinnapakkumine on ebareaalne ning sisaldab töid, mida pole vaja teha. Hageja esitas täiendavad seisukohad, milles märkis, et korteri võtmed ja seega valduse sai ta 21.09.2005, vahetult enne notari juures käimist, ning seega toimus asja üleandmine VÕS § 227 mõttes 21.09.2005. Hageja ei välista, et nõude aegumise osas saaks tulla kõne alla ka TsÜS § 146 lg 4. Kostja teadis korteri lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ning soovis neid, mh pidi kostja olema põrandate paigaldamisel teadlik vammist. Kostja tegutses enne hagejale korteri müümist FIE-na, kes tegutses majakarpide kokkuostmise ja edasimüümisega ning seega oskas väga hästi potentsiaalsele ostjale luua väärkujutlust ja vale esmamuljet. Hageja ei ole teadlikult omandanud bürooruume, korteriomandi omandamise üle vaatamise hetkel oli korter põhimõtteliselt valmis ning hageja soovis omandada eluruume. Hageja teadis ehituse olukorrast määral, mida võis eriteadmisi mitteomavalt isikult oodata, kuid hageja ei saanudki märgata seda, et korter pole soojapidav. Kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba ei tõenda eseme vastavust lepingu tingimustele, kostja poolt müüdud eluruumis oli vamm, eluruumi erinevad osad olid olulisel määral pehkinud. Hageja esitas 22.09.2011 taotluse vaheotsuse tegemiseks taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes.
pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Ehitist sai pidada seega valminuks hiljemalt 02.09.2005, kui ehitisele väljastati kasutusluba. TsÜS § 146 lg-s 2 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg saabus seega 02.09.2010, hagi on esitatud 20.09.2010. Maakohus nõustus kostjaga, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-79-09 märgitu kohaselt eeldab TsÜS § 146 lg 4 kohaldamine tahtlust analoogiliselt VÕS § 104 lg-le 5 ning eeldab õigusvastase tagajärje soovimist ja tahtlikku heade kommete vastast tegevust või tegevusetust. Heade kommete vastaseks saab lugeda isiku ebamoraalset käitumist tehingu tegemise eesmärgil. Võru Linnavalitsuse ehitusjärelevalve inseneri Märt Mandeli poolt koostatud ehitise ülevaatuse aktist (tl 134) nähtuvalt vastavad XXX elu- ja bürooruumid projektile ja kasutusloa väljastamiseks takistusi ei ole ning kasutusluba on välja antud. Pooltevahelise lepingu p 1.1 kohaselt on lepingu esemeks olnud korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum M100-1 koos selle oluliste osadega ja päraldistega; sama lepingu p 1.5.2 alusel on hageja üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva korteriomandi ning temale müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast (tl 12, 13). Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks tegelenud majakarpide ostmise, müügi ja remondiga. Käesolevas asjas pole tõendatud, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult ning TsÜS § 146 lg-st 4 tulenev aegumistähtaeg tuleks jätta kohaldamata.
1) ei ole kohus jätnud tähelepanuta VÕS § 227. Kohtuotsuse kohaselt toimus asja üleandmine VÕS § 227 lg 1 mõttes 21.09.2005. TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 227 alusel saabus tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 21.09.2008; 2) analüüsis kohus õigesti nõude aegumist juhul, kui rekonstrueeritud korteriomandit saab käsitleda ehitisena. TsÜS § 146 lg 2 teise lause kohaselt ei aegu ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kasutusluba EhS § 32 mõttes (15-04-2004-31.12.2005 redaktsioon) väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktiga ette nähtud nõuetele. Vaidlusalusele korteriomandile väljastatu kasutusluba 2.09.2005, seega aegus viieaastase aegumistähtaja puhul TsÜS § 146 lg 2 mõttes nõue 20.09.2010 ning seega on nõue aegunud; 3) on maakohus põhjendatult jätnud kohaldamata TsÜS § 146 lg 4. Apellant pole tõendanud, et vastustaja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt, soovis õigusvastast tagajärge ja sellise käitumise eesmärgiks oli apellandile kahju tekitamine. Vastustaja ei teadnud ega pidanudki teadma ehitusnõuetes esinevaid puudusi, sest mingeid puudusi ei olnud. Puudusi ei leidnud Võru Linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener Märt Mandel. Vastustaja ei ole erialaspetsialist nagu väidab hageja. Kostja on esitanud tõendi, et enne korteri hagejale müümist tegutses ta füüsilisest isikust ettevõtjana, müües kasutatud asju; 4) ei saagi vastustaja vastutada maja soojapidavuse eest, milles asub vaidlusalune korteriomand. Maja on ehitatud 1988. aastal. Apellandil poolt ostetud korteril on kolm välisseina ja lagi, mis on ühtlasi lamekatus. Need asjaolud võisid tingida vähese soojapidavuse.
tõttu töövõtulepingutest ja müügilepingutest tulenevatele nõuetele. Käesoleval juhul on hagi esitatud müügilepingust tulenevas nõudes. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenevate nõuete puhul algab aegumistähtaeg VÕS § 227 kohaselt ehitise, sh korteriomandi, üleandmisega ning aegumistähtaja pikkuseks on sel juhul üldpõhimõtte kohaselt 3 aastat, mis pikeneb uusehitiste korral viie aastani ehitise valmimisest.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.