XXX hagi Aiandusühistu XXX vastu 06.05.2012.a. üldkoosoleku otsuse p. 3 tühisuse tunnustamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX); hageja lepinguline esindaja XXX(Klassen Õigusbüroo OÜ, Koskla 2, Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Aiandusühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XX), seaduslik esindaja XXX (e-post: XXX)
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista aiandusühistult XXX välja XXX kasuks menetluskulud 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot.
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud
1.Harju Maakohus 30.04.2013 otsusega rahuldas XXX hagi Aiandusühistu XXX vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 04.06.2013. XXX esindaja esitas 05.06.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 495 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa kantud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning hagejat lepinguliselt esindanud juristi
XXX haridus vastab TsMS § 218 sätestatule (haridust tõendava dokumendi koopia on toimikus). Hageja palub määrata tsiviilasjas 2-12-30332 kindlaks menetluskulude rahaline jaotus ja määrata kostja aiandusühistu XXX poolt hagejale XXX hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 795 eurot. Hageja avaldus edastati Harju Maakohtu 04.07.2013 määrusega kostjale.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele ja kohtu nõudele, selgitab hageja esindaja, et on avaldusele lisanud sularaha arve-kviitung 30/07, mille kuupäev oli avalduse esitamise hetkel tulevikus. Tegelikkuses oli arve-kviitung sularaha tasumiseks summas 300 eurot välja antud hagejale 30.07.2012, kuid ülalnimetatud avalduse koostamise ajal ilmnes, et hageja kaotas arvekviitungi originaali. Uue arve-kviitungi taastamisel esindaja ekslikult märkis aasta 2013. Hageja arvamusel ei ole kompromissi sõlmimine võimalik, sest pärast kohtuotsuse jõustumist sai hageja teada, et kostja tegi veel kord ebaseadusliku otsuse hageja ühistu liikmetest väljaarvamiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas vastuväited 14.07.2013. Kostja ei ole osaliselt nõus nõutavate kulude summaga. Arve on koostatud mittekorrektselt (koostamise kuupäev on tulevikus), mistõttu kostja palub seda dokumenti mitte arvesse võtta. Kostja soovib, et hageja esitaks riigilõivu maksekorralduse. Aiandusühistu XXX on nõus kompromissiga. Peale hageja 16.08.2013 vastusega tutvumist, ei ole kostja nõus maksma 30.07.2013 sularaha arve ja 11.09.2013 toimingu eest. Kohtu põhjendused
4.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 30.04.2013 otsus jõustus 04.06.2013. Hageja esitas 05.06.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on esitatud tähtaegselt ja vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Kuna riigilõivu tasumise maksekorraldus on esitatud kohtule hagi esitamisel, siis ei pidanud kohus vajalikuks teistkordselt nõuda hagejalt riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on käesolevas kohtumenetluses tasutud 03.08.2012 riigilõivu
175 eurot (tlk 6) ja 10.09.2012 tasutud lisaks 125 eurot (tlk 27), kokku 300 eurot. Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjal hagejale hüvitada.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 495 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 11 tundi tunnitasuga 45 eurot. Tunnitasu 45 eurot on kohtu hinnangul mõistlik.
9.Avalduse kohaselt on hageja esindajal kulunud vastavalt kohtumäärusele 11.09.2013 uue hagi koostamisele ja edastamisele 2 tundi. Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hageja esindaja on menetluskulude nimekirja koostamisel eksinud nimetatud toimingu osas aasta arvuga: on 2013, peab olema 2012. Hageja esindaja esitas 11.09.2012 vastuseks kohtu nõudele parandatud hagi (tlk 22-26). Kohus võrrelnud 03.08.2012 hagi ja 11.09.2012 parandatud hagi, on seisukohal, et 11.09.2012 toimingule kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nimetatud dokumendid kattuvad ca 80% ulatuses, mistõttu kohus vähendab toimingule kulunud aega 1,6 tunni võra.
10.Hageja esindaja on tutvunud 16.10.2012 ja 28.12.2012 kostja poolt esitatud dokumentidega 2 tundi. Kostja 16.10.2012 vastuse sisuline osa on 0,5 lehekülje pikkune (tlk 40-41) ja 7 lisaga ning 28.12.2012 vastuse sisuline osa samuti 0,5 lehekülje pikkune (tlk 76), 28.12.2012 vastuses ei ole uusi asjaolusid ega seisukohti esitatud. Arvestades dokumentide mahtu ja sisu on kohtu hinnangul tutvumiseks piisav aeg 0,5 tundi. Kohus vähendab toimingule kulunud aega 1,5 tunni võrra.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt osales esindaja 04.04.2013 kohtuistungil 2 tundi. Istungi protokollist nähtub, et istung kestis 1 tund ja 20 min (tlk 98-100). Kohus vähendab toimingule kulunud aega 0,7 tunni võrra.
12.Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus toimingutele kulunud aega 3,8 (1,6+1,5+0,7) tunni võrra ja peab põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 7,2 (11-3,8) tundi summas 324 (7,2x45) eurot.
13.Kostja vaidleb vastu sularahaarvele 30.07.2013, kuna toimingu kuupäev oli avalduse esitamise ajal tulevikus. Hageja selgitas, et ekslikult arve-kviitungi taastamisel märkis esindaja 2012 aasta asemel 2013 aasta. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus, vaid kas need kulud on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud. Kulude tekkimist saab kontrollida hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 3-2-1-65-13 lahendi p 18 märkides, et kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud ning ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud.
14.TsMS § 132 lg 4 p 8 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Seega on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
15.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hagejale hüvitama menetluskulusid 624 euro ulatuses, millest 300 eurot on riigilõiv ja 324 eurot lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäetakse rahuldamata summas 171 eurot.
16.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse
menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).