3.Tunnistada kehtetuks AKP 06.05.2012.a. otsus p. 3, s.o. AT’i AKP liikmetest väljaarvamise osas. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja AKP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 03.08.2012.a. kohtule hagi kostja vastu 06.05.2012.a. AÜ XXX otsuse osaliselt, hageja ühistu liikmetest väljaarvamise osas kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 06.05.2012.a. aiandusühistu üldkoosolek, kus otsustati arvata välja hageja aiandusühistu liikmete hulgast vastavalt põhikirja p.15. 06.05.2012.a. toimunud üldkoosolek oli kutsutud kokku järgmise päevakorraga: 1) juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanne ajavahemikul 04.2011-04.2012, 2) juhatuse valimine, 3) finants kahjumi tekitamise eest vastutuse arutamine ja vastu võtmine, 4) veevarustus, 5) muu. Seega, küsimus hageja väljaarvamisest ühistu liikmete hulgast oli hagejale üllatuseks ning tal ei olnud võimalust valmistuda üldkoosolekuks ning esitada oma eriarvamus kirjalikus vormis. 06.05.2012.a. toimunud üldkoosolekul hageja esitas oma vastuväited ja andis seletusi suuliselt, kuid tema arvamus protokollis puudub. Peale koosoleku toimumist esitas hageja ühistu juhatusele kirjalikus vormis oma vastuväite, kuid sai kätte tagasi ainult üldkoosoleku protokolli koos ühistu juhatuse poolt koostatud „Pöördumisega”. Üldkoosolek tegi oma otsuse hageja väljaarvamiseks ühistu liikmete hulgast põhjustel, et hageja rikkus põhikirja sätteid ning olulisel määral tekitas kahju. Viimase kahe aasta jooksul hageja ei saanud kätte ühistu poolt koostatud arveid. Ühistu ei arvestanud hagejale kulusid tasumiseks, hagejal ei olnud võimalust maksta selle eest ning ta ei rikkunud põhikirja sätteid.
2.Hageja on 19.11.2012.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis oma nõuet täpsustanud, mille kohaselt palub hageja tunnustada 06.05.2012.a. AKP üldkoosoleku otsuse p. 3 tühisust või alternatiivselt tunnistada kehtetuks 06.05.2012.a. AKP üldkoosoleku otsuse p. 3 hageja ühistu liikmetest väljaarvamise osas. Küsimus hageja väljaarvamisest ühistu liikmete hulgast ei olnud 06.05.2012.a. üldkoosoleku päevakorras. 06.05.2012.a. üldkoosoleku otsus hageja väljaarvamisest on tühine, sest otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, s.t. oli tehtud otsus küsimuses, mida ei olnud päevakorras. Hääletamist päevakorra muutmise poolt samuti ei toimunud. Hageja on seisukohal, et tema väljaarvamine aiandusühistu liikmetest on ebaseaduslik ning põhjendamata. Kahju hüvitamist kostja hagejalt nõudnud ei ole, seega pole tõendatud, et hageja tekitas ühistule kahju. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole alates 22.12.2006.a. kostja liige. Hageja on nimetatud juhatuse otsuse saanud kätte 25.12.2006.a. 06.05.2012.a. üldkoosolekul protokollitud otsus hageja väljaarvamisest oli vaid 22.12.2006.a. juhatuse otsuse õigsuse kinnitamiseks ja hagejale tähtaja andmiseks ühistule kuuluva maatüki vabastamiseks, mis oli teostatud juhatuse järgmisel koosolekul 06.10.2012.a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et 06.05.2012.a. toimus AKP üldkoosolek järgmise päevakorraga: 1) juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanne ajavahemikul 04.2011-04.2012, 2) juhatuse valimine, 3) finants kahjumi tekitamise eest vastutuse arutamine ja vastu võtmine, 4) veevarustus, 5) muu. Pooled vaidlevad selle üle, kas 06.05.2012.a üldkoosolekul võis vastu võtta otsuse hageja väljaarvamise AKP liikmete hulgast.
6.19.11.2012.a. menetlusdokumendi kohaselt palub hageja esmalt tunnustada 06.05.2012.a. AKP üldkoosoleku otsuse p. 3 tühisust või alternatiivselt tunnistada nimetatud otsuse kehtetust (t/l 61-63). TsMS § 442 lg 8 neljas lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
8.MTÜS § 20 lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 201 lg 1 kohaselt üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.
9.Kohtule esitatud teate kohaselt on 04.04.2012.a. AKP juhatus kokku kutsunud 06.05.2012.a. kell 13.00 eelpool nimetatud ühistu üldkoosoleku järgmise päevakorraga: 1) juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanne ajavahemikul 04.2011-04.2012, 2) juhatuse valimine, 3) finants kahjumi tekitamise eest vastutuse arutamine ja vastu võtmine, 4) veevarustus, 5) muu (t/l 74, 75).
10.AKP põhikirja p. 25 kohaselt peab üldkoosoleku teade sisaldama andmeid selle toimumise aja, koha ja päevakorra kohta (t/l 30-34). Põhikirja p. 28 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid ainult nendes küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Vastavalt põhikirja p. 29 küsimustes, mida ei ole teatavaks tehtud koosoleku kokkukutsumisel võib otsuseid vastu võtta, kui koosolekul osaleb vähemalt 9/10 ühistu liikmetest (t/l 32).
11.Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei sisaldanud üldkoosoleku kokkukutsumise teate päevakorras hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamise küsimust. Seega toimus nimetatud küsimuse arutamine ja otsustamine päevakorra väliselt (t/l 10-11, 12). Samas võimaldab kostja põhikirja p. 29 päevakorra väliseid otsuseid vastu võtta, kui koosolekul osaleb vähemalt 9/10 ühistu liikmetest (t/l 32).
12.Koosolekul osalenud kostja liikmete nimekirja kohaselt osales 06.05.2012.a. üldkoosolekul 71 liikmest 39 (t/l 83,84). Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline nendes küsimustes, mis oli eelnevalt teatavaks tehtud. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudus üldkoosolekul põhikirjas sätestatud vajalik kvoorum eelnevalt päevakorda võtmata küsimuse s.o. hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamise otsustamiseks. Seega ei ole antud juhul rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS 241 lg 1), vaid vastuvõetud otsus on vastuolus põhikirjaga (MTÜS § 24 lg 1).
13.Kostja on seisukohal, et antud juhul on vaidlusaluse üldkoosoleku p. 3 raames vastu võetud otsus kooskõlas varem väljakuulutatud päevakorraga. Nimetatud päevakorra punkti raames arutati hageja süülist tegevust ja võeti vastu vastav otsus. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et päevakorra p. 3 finantskahjumi tekitamise eest vastutuse arutamise ja vastu võtmise raames oleks saanud arutada kahju tekitamise asjaolusid ja võimaliku kahju hüvitamisega seonduvat, mitte aga isiku ühistu liikmete hulgast väljaarvamist. Seega on kostja antud juhul väljunud vastava päevakorra punkti raamidest.
14.Vastavalt MTÜS § 24 lg 3 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohtule esitatud 06.05.2012.a. üldkoosoleku protokoll ei sisalda hageja vastuväidet otsusele.
15.Samas on hageja välja toonud asjaolu, et ta osales eelpool nimetatud üldkoosolekul, esitas oma vastuväited ning andis seletusi suuliselt, kuid protokollis need puuduvad (t/l 3). Kostja nimetatule vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ole kostja vastupidist tõendanud. Kohus on pooltele selgitanud vastuväidete ja tõendite esitamist ning tõendamist nii 27.11.2012.a. kohtumääruses (t/l 67) kui ka 04.04.2013.a. kohtuistungil (t/l 98).
16.Ka kajastab eelpool osundatud üldkoosoleku protokoll päevakorra p. 3 osas üksnes viidet AK ettekandele, millisest tulenevalt esitati ettepanek hageja väljaarvamiseks ühistu liikmete hulgast. Sellele järgnes koheselt hääletamine ja otsuse vastuvõtmine (t/l 10-11, 12). Hageja vastuväiteid ega antud selgitusi protokollitud ei ole. Protokolli kohaselt ei ole hagejale sõna üldse antud. Ka kohtule esitatud 12.05.2012.a. avaldusest/vastuväitest tuleneb, et hageja pole nõustunud üldkoosoleku p. 3 otsusega ja on sellele esitanud kirjalikud vastuväiteid (t/l 28, 29). Nimetatu annab kohtule aluse järeldada, et selles osas ei kajasta protokoll tegelikku arutelu ning hageja vastuväiteid ja selgitusi. Sellest tulenevalt saab hageja nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.
17.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ka selles, et 06.05.2012.a. üldkoosoleku otsus hageja väljaarvamise kohta oli vaid 22.12.2006.a. juhatuse otsuse õigsuse kinnitamine (t/l 42, 43). Kohtule esitatud protokollist nimetatu ei nähtu. Samuti ei ole sellist küsimust olnud päevakorras. Üldkoosoleku päevakorra kohaselt on võetud arutamisele finantskahjumi tekitamise eest vastutuse arutamine ja vastu võtmine, mitte 22.12.2006.a. juhatuse otsuse arutamine. Samuti ei sisalda üldkoosoleku protokollile lisatud 15.04.2012.a. pöördumine viidet 22.12.2006.a. juhatuse otsusele (t/l 12).
18.Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega selles, et kuivõrd hageja on ühistu liikmete hulgast välja arvatud juba 22.12.2006.a. juhatuse otsusega, siis tuleb esitatud hagi jätta läbivaatamata. Kohus on seisukohal, et nimetatud vastuväide on alusetu, kuivõrd hageja ei ole taotlenud juhatuse otsuse täitmist ning samuti on ta jätkuvalt tunnistanud hagejat kui ühistu liiget. Ka kohtule esitatud 06.05.2012.a. üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast nähtub, et kostja märgib jätkuvalt hageja ühistu liikmeks (t/l 83, 82). Samuti on vaidlusalusel üldkoosolekul otsustatud hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamine.
19.Kuivõrd asja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et 06.05.2012.a. üldkoosolekul puudus vajalik kvoorum eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võtmata küsimuse, s.o. hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamiseks, otsustamiseks, siis on nimetatud otsus vastuolus kostja põhikirja p. 29 ning tuleb seetõttu tunnistada selle kehtetust kooskõlas MTÜS § 24 lg 1.
20.Lisaks on kohus seisukohal, et vaidlusalune otsus on ka sisuliselt põhjendamata. Kostja on asunud seisukohale, et hageja arvati ühistu liikmest välja põhjusel, et hageja poolt on ühistule tekitatud suur materiaalne kahju (t/l 40). Kohus on seisukohal, et antud juhul on võimaliku kahju ja selle suurust üksnes käsitletud, kuid kahju tekitamine hageja poolt pole millegagi tõendatud. Kostja ei ole antud juhul kasutanud asjakohaseid õiguskaitsevahendeid kahju tekitaja väljaselgitamiseks, kahju hüvitamiseks jms, millest võib nähtuda hagejapoolne ühistu kahjustamine olulisel määral ning mis võib olla aluseks isiku väljaarvamiseks põhikirja p. 15 kohaselt.
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb tunnistada kehtetuks AKP06.05.2012.a. otsus p. 3, s.o. AT’i AKP liikmetest väljaarvamise osas.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 5 p 1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 131 lg 11 ja lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
25.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.