2-12-20498
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
5. september 2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-20498
Tsiviilasi
NB hagi OÜ EK vastu 2500 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2500 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: NB(isikukood XXX; elukoht XXX)
esindajad
Kostja: OÜ EK (registrikood XXX; asukoht XXX); seadusjärgne esindaja EK (e-ost: XXX )
Eelistungi toimumise aeg
28. august 2013
Eelistungil osalenud isikud
Hageja NB ning kostja seadusjärgne esindaja EK
Menetluskulude jaotus
NB esitas 24.05.2012 Pärnu Maakohtule avalduse OÜ EK vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse 2500 euro nõudes. 23.08.2012 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.06.2012. Võlgnik esitas 03.07.2012 nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohtu 23.08.2012 määrusega anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. NB esitas 06.09.2012 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja võlgnevuse 2500 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. 28.08.2013 toimunud eelistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kohus selgitas pooltele TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse kaebeõiguse välistamise. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot, hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
2-12-20498 TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on 24.05.2012 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072369 selgitusega „Riigilõiv NB avalduse eest OÜ EK vastu“ ning 06.09.2012 maksekorraldusega Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank ASis, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 175 eurot, kokku riigilõivu 250 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 125 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.