Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.09.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-19376
Tsiviilasi
X X hagi OÜ Capital Kinnisvara vastu võla ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1739,17 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Capital Kinnisvara apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X X (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Helis Selge Kostja OÜ Capital Kinnisvara (registrikood 10938813, asukoht Põdrakanepi tee 4, Tallinn), seaduslik esindaja Aleksei Poskatšev, lepinguline esindaja Tiina Pill Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.02.2013 otsus ja teha uus otsus, millega jätta X X hagi OÜ Capital Kinnisvara vastu võla ja viivise saamiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X X kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.26.04.2010 esitas X X hagi Harju Maakohtusse OÜ Capital Kinnisvara vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja 1118,45 eurot seoses ostuhinna alandamisega ja 620,72 eurot kahju hüvitamiseks ning viivise ostuhinna alandamise nõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 05.04.2010 kuni nõude täitmiseni.
2.Hageja ostis 25.02.2010 kostjalt korteriomandi xxxxxxxxxxxxx. Müügilepingus kinnitas kostja, et korteril puuduvad eritunnused või puudused, millest kostja ei olnud hagejat teavitatud.
3.Koheselt pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes, et koretriomandil puudus kehtiv liitumine elektriteenuse pakkujaga ning elekter oli sisse lülitatud ebaseaduslikult. Samuti oli elamut haldava haldusfirma ees korteriomandile osutatud kommunaalteenuste eest võlgnevus 34 000 krooni ning 26.04.2010 seisuga oli peatatud veetarbimine. Hageja soovis korterit koheselt eluruumina kasutama hakata, kuna kostja antud kinnituste kohaselt oli kasutamine võimalik. Puudustega korteri ostmisel ei oleks hageja olnud nõus tasuma 25.02.2010 kokkulepitud summat.
4.Kostja korteri omanikuna pidi vastutama sellel lasuvate maksude tasumise eest ja tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse eest. Hageja pidi tegema kulutusi vaidluse lahendamiseks. Kuna kostja hagejale selgitusi ei jaganud ning võlgnevusi nõuti hagejalt, siis probleemi lahendamiseks oli hageja sunnitud küsima õigusabi. Kostja tegevusest on hagejale tekkinud alljärgnev otsene varaline kahju: 1) väljakutse Brem kinnisvarahooldusele seoses veenäitude fikseerimisega - 260 krooni. Vastava väljakutse vajadus tulenes ilmnenud võlgnevustest, mida nõuti hagejalt ning millest kostja ei olnud hagejat teavitatud; 2) õigusalane konsultatsioon seoses korteriomandi puudustega ning kahjunõude koostamine - 4100 krooni; 3) kahjunõude väljasaatmine tähitud kirjaga - 32 krooni; 4) kulutused õigusabile seoses Brem Kinnisvarahoolduse nõude vaidlustamisega - 1600 krooni; 5) notariaalse ostuhinna alandamise avalduse koostamine - 1119,20 krooni. Vastavate kulude tegemise vajadus tulenes asjaolust, et kostja keeldus selgitusi andmast ja puudusi kõrvaldamast; 6) seoses korteriomandi kasutamise võimatusega hagejale tekkinud kütusekulu ligikaudu - 2601 krooni. Eelnevast tulenevalt on hagejale tekkinud otsene varalise kahju kogusummas 9712,20 krooni, s.o 620,72 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistatud. Tõendamata on hageja poolt esitatud väide, mille kohaselt on müügilepingu esemeks oleva korteriomandi väärtus, pidades silmas väidetava elektri- ja kõrvalkulude võlgnevuse olemasolu, võrreldes müügilepingus kokkulepitud hinnaga 5% väiksem. Hageja väidete kohaselt seisneb müügilepingu rikkumine asjaolus, et kostja ei ole andnud üle lepingutingimustele vastavat asja ning lepingutingimustele ei vasta asi väidetavalt seetõttu, et korteriomand ei vasta müügilepingu p-s 2.1.5 ja 2.1.6 sätestatud müüja kinnitustele. Kõrvalkulude- ja elektrivõlgnevuse, millele hageja viitab, on tekitatud X X, kes oli haginõude aluseks oleva müügilepingu esemeks oleva
korteriomandi omanikuks enne kostjat ja kellele viidatud ka poolte vahel sõlmitud müügilepingus. Kuivõrd elamus ei ole loodud korteriühistut, siis eelmise omaniku võlgnevused uuele omanikule ehk kostjale tema poolt korteri omandamisel üle ei läinud. Seega vastab tõele müüja poolt lepingu p-s 2.1.5. antud kinnitus, mille kohaselt puuduvad temal maja haldaja ees kohustused. Igasugused müüjapoolsed võimalikud võlgnevused ei saanud tekitada kahju hagejale, sest müüja võlgnevus ei läinud üle hagejale.
6.Kostja ise ei ole kunagi vaidlusalust korteriomandit kasutatud. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud ega saa vastutada kolmanda isiku poolt tekitatud võlgnevuste ja muude kohustuste rikkumise eest. Samuti puudub põhjuslik seos hageja võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel. Kostja ei saanud hagejale kahju tekkimist ette näha, samuti pole hageja tõendanud kahju olemasolu ja selle suurust, samuti hinna alandamise õiguslikke asjaolusid. Esimese astme kohtu otsus
7.19.02.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ostuhinna 1118,45 euro võrra alandamisest tuleneva nõude ja kahju 437,87 euro välja mõistmiseks ja jättis menetluskulud 12 % ulatuses hageja ja 88% ulatuses kostja kanda.
8.Hageja esitas kostjale 22.03.2010 avalduse ostuhinna alandamiseks, kuna leidis, et kostja on müünud hagejale puudustega korteri. Ostetud asja puuduseks oli asjaolu, et korteris tarbitud elektri eest oli tasumata 4500-5000 eurot ning seoses sellega oli elekter võrguettevõtja poolt olnud välja lülitatud. Hageja sai nimetatud asjaolust teada siis, kui läks vormistama elektritarbimise lepingut ning talle selgitati, et elekter on müügilepingu esemeks olevasse korterisse sisse lülitatud ebaseaduslikult.
9.Kohus leidis, et hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla VÕS § 112 lg 3. Kohus luges 12.03.2010 olukorra fikseerimise aktiga tõendatuks asjaolu, et elekter oli vaidlusalusesse korterisse sisse lülitatud ebaseaduslikult ning AS Eesti Energia lülitas elektri uuesti välja. Korterit ei olnud võimalik kasutada 3-4 nädala jooksul. Müügilepingu p-s 2.1.6. on selgesõnaline kinnitus, et lepingu ese on ühendatud ning liitunud elektrivõrguga (pingestatud). Kohus leidis, et kostja müüs hagejale puudusega korteri, s.t korteris oli toimunud omavoliline elektrienergia taaspingestamine ning nimetatud puuduse kõrvaldamine põhjustas hagejale ajakulu ning ebameeldivusi. Samuti tekitas puudusega korteri müümine olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik asuda koheselt korterit kasutama. Kostja hoolsa omanikuna oleks pidanud tundma huvi, kas varasemal elektrienergia lepingu sõlminud isikul ei lasu elektrienergia võlgnevust. Juhul kui kostjal puuduks omanikuna kohustus võlgnevuste väljaselgitamiseks, muutuks ainetuks ka lepingu p-s 2.1.6 müüja antud kinnitus.
10.Kohus luges müügilepingu hetkel, s.o 25.02.2010, korteri kommunaalteenuste võlgnevuse tõendatuks BREM Kinnisvarahooldus 07.03. ja 07.04.2010 arvetega ja tõendiga. 07.03.2010 arevest nähtub võlgnevus seisuga 01.03.2010 - 33 831,33 krooni. Kohus leidis, et osundatu on oluline puudus korteril.
11.Kostja kinnitas lepingu p-s 2.1.6, et eluruum on elamiskõlblik. Vee- ja elektrienergia puudumine (tingituna suurest võlgnevusest) on eelduslikult lepingueseme puuduseks ja kostja saanuks vastutuse selle eest välistada vaid siis, kui oleks puuduse enne lepingu sõlmist hagejale avaldatud. 25.02.2010 müügilepingust tulenevalt sai hageja eeldada, et müügiese pidi VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi elamiseks sobima ning olema VÕS § 77 lg 1 teise lause järgi vähemalt keskmise kvaliteediga.
12.Õige ei ole kostja väide, et ta ei teadnud korteril lasuvate kommunaalteenuste võlgnevusest. Koostoimes enampakkumise aktist ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagejale esitatud esimestest arvetest nähtub, et kommunaalteenuste võlgnevus kostja omanikuks olemise ajal on oluliselt kasvanud. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et korterit
kasutas osaliselt sel perioodil endine omanik X X, kuna kommunaalteenuste võlgnevuse eest vastutab korteri omanik.
13.Hageja on korduvalt kinnitanud, et vajas korterit koheseks kasutamiseks ning kui ta oleks teadnud, et korteril on viidatud puudused, siis ta ei oleks korterit ostnud või oleks ostnud madalama hinnaga. Samuti on hageja selgitanud, et puudustega korteri ostmine ja puudustest teadlik olles, oleks tal olnud lihtsam nende probleemidega tegeleda. Lihtsa inimesena ei osanud ta võlgnevustest teada saades midagi teha ning pidi probleemidega tegelemiseks kasutama õigusabi. Samuti elukoha Tallinnas puudumine tekitas lisaprobleeme, kuna asjaajamine oli keerulisem, sest igal õhtul pidi ta Tallinnast ära sõitma ning tal ei olnud Tallinnas peatumiseks eluruumi, mida ta väliskomandeeringutel käies vajas.
14.Olukorra fikseerimise aktiga, OÜ Brem Kinnisvarahooldus arvetega, BREM kinnisvarahooldus OÜ tõendi ja arvetega, vara kordusenampakkumise aktiga ja hageja kohtuistungitel antud ütlustega luges kohus tõendatuks asjaolu, et vaidlusalusel korteril olid puudused olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, s.o 25.02.2010. Hageja kohtuistungitel antud ütlustega on tõendatud asjaolu, et hageja ostjana ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudustest ega pidanudki teadma. Viidatud puudused said tekkida vähemalt raske hooletusena. Hoolsa omanikuna oleks kostja pidanud tundma huvi elektrienergia lepingu sõlmimise vastu. Lepingu sõlmimisel oleks kostja saanud teada, et elekter on korteris omavoliliselt taaspingestatud. Samuti oleks kostja olnud hoolsa omanikuna kohustatud tasuma igakuiselt kommunaalteenuste arveid. Kohus leidis, et kostja vastutab müüdud asja puuduste eest ning hinna alandamine on põhjendatud.
15.Riigikohus on lahendi 3-2-1-129-12 p-s 31 kinnitatud, et VÕS § 112 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt võib väärtuse suuruse asjaolusid arvestades otsustada kohus. Hageja pidas põhjendatuks hinna alandamist 5% müügiobjekti hinnast, s.o 1118,45 eurot. Kohus leidis, et eluliselt on usutav, et kirjeldatud puuduste olemasolu võib mõjutada müügihinda vaidlusaluse objekti puhul 5% ulatuses.
16.Hageja leidis, et kostja tegevusest on hagejale tekkinud otsene varaline kahju. Kohus tuvastas, et kostja on 25.02.2010 lepingut rikkunud, müües hagejale puudustega korteri ja vastutab lepingu rikkumise eest. Samuti on kohus eelnevalt tuvastatud, et kostja ei soovinud korteril esinevaid puudusi kõrvaldada. Kohus leidis, et tõendatuks saab lugeda järgmises ulatuses kahju tekkimist: 1) õigusalane konsultatsioon seoses korteriomandi puudustega ning kahjunõude koostamine 4100 krooni, s.o 262,04 eurot; 2) kahjunõude väljasaatmine tähitud kirjaga 32 krooni, s.o 2,05 eurot; 3) kulutused õigusabile seoses Brem Kinnisvarahoolduse nõude vaidlustamisega 1600 krooni, s.o 102,26 eurot; 4) notariaalse ostuhinna alandamise avalduse koostamine 1119,20 krooni, s.o 71,53 eurot, kahju kokku 6851,20 krooni, s.o 437,87 eurot. Kogutud dokumentidega ei ole leidnud tõendamist, et seoses korteriomandi kasutamise võimatusega tekkis hagejale kütusekulu ligikaudu 2601 krooni ning et hageja oleks teinud kulutusi väljakutsega Brem Kinnisvarahooldusele seoses veenäitude fikseerimisega 260 krooni, s.o 16,62 eurot. Seega ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist kokku 2861 krooni, s.o 182,85 euro ulatuses. Osundatud arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 6851,20 krooni, s.o 437,87 eurot.
17.Hageja esitas nõude kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ostuhinna alandamise nõudelt 1118,45 eurolt alates 05.04.2010 kuni nõude täitmiseni. Kohus leidis, et nõue tuleb rahuldada. Kostja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud.
Apellatsioonkaebus
18.OÜ Capital Kinnisvara palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks.
19.Apellant on seisukohal, et asjas esitatud tõendeid arvestades tuleb teha maakohtu otsusest erinev otsus ning seda alljärgnevatel põhjusel. Kostja ei ole andnud 25.02.2010 poolte vahel sõlmitud müügilepingus ebaõigeid kinnitusi. Lepingu p-s 2.1.6 on kostja kokku leppinud müüjaga, et objekt on pingestatud, st liitunud elektrivõrguga ja et asutused, kes on tarninud müüjale elektri, vee kanalisatsiooni, ja muid sarnaseid olmeteenuseid, ei ole esitanud müüjale ettekirjutusi ega pretensioone, mille täitmata jätmise tõttu neid teenuseid osutavad organisatsioonid ja asutused võivad lõpetada teenuse osutamise. Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingu sõlmimise momendil ei olnud eluruum pingestatud ehk et antud objektil puudub kehtiv elektrileping. Nimetatud objektil oli olemas kehtiv elektrileping X Xe nimel ning uuel omanikul ehk hagejal oli võimalik sõlmida elektrileping enda nimele. Seega puudusid mistahes takistused hagejal korteriomandi kasutamiseks ja seal elektrienergia tarbimiseks.
20.Lepingu p-s 2.1.5 kinnitab müüja, et tal ei ole haldaja ees täitmata kohustusi Elamu haldaja OÜ Brem Kinnisvara ei esitanud müüjale mingeid arveid ja seega ei tekkinud ka müüjal maksekohustusi. Haldusettevõtte ees täitmata kohustused korteriomaniku poolt ei too kaasa juriidilisi tagajärgi hagejale, sest tegemist ei ole korteriühistuga.
21.Ostja ei ole tõendanud, et ta võttis vastu mittekohase täitmise. Lepingu p 4.1 kohaselt anti otsene valdus üle 25.02.2010. Nimetatud kuupäeval ei omanud ostja müüjale ühtegi pretensiooni, see näitab asjaolu, et müügilepingu sõlmimisel ja valduse üleandmisel oli olemas eluruumis pingestatus ja vesi. Kohus ei ole põhjendanud, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes ta leiab, et müügilepingu sõlmimisel puudus korteris vesi.
22.Kohus on valesti tuvastatud, et müüjal oli seisuga 01.03.2010 võlgnevus 33 831,33 krooni. Kuna müüja sai müügilepingus anda kinnitusi ainult selles osas, mis puudutab müüjat ennast, siis oleks pidanud kohus kindlaks tegema ainult müüja väidetava võlgnevuse ja mitte arvestama eelmise omaniku X X võlgnevust. See on oluline hindamaks müüjapoolse lepingurikkumise olulisust ning ulatust ning mittekohase täitmise väärtust.
23.Hinna alandamise peab hageja tõendama ka alandamisele kuuluva summa ulatuses oma kahju – väärtust, mis aitab taastada endise olukorra. Hageja ei ole seda teinud. Juhul, kui kohus tuvastab, et hagejale on tekkinud kahju ja rahuldab kahjunõude, siis selline kahjuhüvitis taastab juba hageja jaoks mittekohase täitmise väärtuse.
24.Hageja kohtuistungitel antud ütlused ei ole asjas tõendiks. Selles osas on kohus ebaseaduslikult lugenud tõendatuks hagis toodud asjaolud hageja enda ütluste alusel. Hagejat ei kuulatud üle vande all.
25.Kohus viitab otsuses, et mittekohase täitmise väärtuse saab kohus määrata, kui seda pole võimalik muul viisil välja selgitada. Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik mittekohase täitmise väärtust välja selgitada, sest hageja tugineb hinna alandamisel asjaolule, mille kohaselt korter ei olnud kasutusvalmis ning sellega kaasnesid hagejale täiendavad kulutused ja ebameeldivused. Ebameeldivuste ja kahjude korvamiseks on võimalik määrata konkreetne hüvitis ning hageja on paralleelselt kahjuhüvitise nõude ka esitanud.
26.Hageja on hinna alandamise alusena toonud välja, et spetsialisti hinnangul on ilma elektri ja veeta korter 5% lepingus fikseeritud müügihinnast väiksem ja seega tulebki hinda alandada 5%. Hageja võrdleb korterit, millel oleks olnud elekter ja vesi, korteriga, milles ei ole elektrit ja vett. Hagejal oli võimalus ja tal võimaldati sõlmida elektrileping endal ja seega sai ta kasutada korterit ning tarbida elektrit ning samuti oli korteris olemas veevarustus ning on seda ka täna. Seega ei ole hageja sisuliselt saanud puudustega asja. Kommunaalteenuste tarbimise võimalikkus sõltus hageja enda käitumisest.
27.Kohus on rikkunud menetlusnormi sellega, et ei ole arvestanud, et hageja on loobunud hinna alandamise nõudest kohtuistungil 11.09.2012 ning loobumine on ka protokollitud. Sellise tahteavalduse saab hageja tagasi võtta ainult kostja nõusolekul ja kostja selleks oma nõusolekut ei andnud. Vastustaja seisukoht
28.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu põhjendused
29.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati.
30.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt hinna alandamisest tulenevat raha nõuet. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks määrata, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
31.Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja poolt esile toodud asjaolusid käsitleda müügieseme puudustena, mis annaksid alust müügihinda alandada. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud kohase ja mittekohase täitmise väärtust. Sellega ei ole tegelenud ka maakohus. Hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel, hinna alandamisel tuleb arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Eelmise omaniku võlgnevuse suurus ei saa olla mittetäitmise väärtuseks. Ka muid mittetäitmise väärtuse kujunemise aluseid ja arvestusi ei ole hageja kohtule esitanud ja seega on tema nõue hinna alandamisest tulenevalt põhjendamatu. Kohus ei ole põhjendanud, miks puudustega korteri hinda pole võimalik kindlaks määrata. Kohus ei ole ka sisuliselt põhjendanud hinna alandamise põhjendatust 5% ulatuses müügihinnast. Maakohtu põhjendus, et on eluliselt usutav, et kirjeldatud puuduste olemasolu võib mõjutada müügihinda vaidlusaluse objekti puhul 5% ulatuses, ei ole piisav hinna alandamise kehtivaks lugemiseks.
32.Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingu sõlmimise momendil puudus objektil kehtiv elektrileping. 12.03.2010 olukorra fikseerimise akt nr 088134 seda ei tõenda. Nimetatud korteril oli olemas kehtiv elektrileping eelmise omaniku X Xe nimel. Asjaolu, et eelmise omaniku võlgnevuste tõttu oli elektri edastamine ajutiselt peatatud, ei tähenda, et korteril oleks elektrileping üldse puudunud. Vee puudumist korteris ei ole hageja tõendanud ühegi tõendiga. Müügilepingu p-s 2.1.5 on märgitud, et elamus ei ole asutatud korteriühistut ja p-s 8.4 on notar selgitanud ostjale, et eelmise omaniku võlad lähevad ostjale üle olukorras, kus elamus on loodud korteriühistu. Seega käesoleval juhul haldusettevõtte ees täitmata kohustused korteriomaniku poolt ei toonud kaasa juriidilisi tagajärgi hagejale. Hagejal uue omanikuna oli võimalik sõlmida lepingud nii elektri kasutamiseks kui ka vee saamiseks elamu haldajaga ning seetõttu ei sõltunud elektri ja vee võimalik tarbimine kostjast ega tema poolt antud kinnitustest lepingus, vaid hagejast endast.
33.Hageja on viidanud tekkinud ebamugavustele seoses taaspingestamisega ning alusetult esitatud nõude vaidlustamisega. Need asjaolud ei too kaasa müüja vastutust, sest müüja
ei saanud ette näha, et ostjale tekib kahju tulenevalt asjaolust, et kolmandad isikud hakkavad alusetult võlgnevust nõudma hagejalt.
34.Samuti ei kuulu rahuldamisele kostja tegevusest hagejale tekkinud otsese varaline kahju hüvitamise nõue. Maakohus mõistis kostjalt kahjuna välja hageja kulutused, mida viimane tegi õigusalastele konsultatsioonidele, notariaalse ostuhinna alandamise avalduse koostamisele, kahjunõude väljasaatmisele tähitud kirjaga ja õigusabile seoses Brem Kinnisvarahoolduse nõude vaidlustamisega. Kuna eelneva käsitluse kohaselt ei olnud ostuhinna alandamise avaldus põhjendatud, ei kuulu kostjalt kahjuna väljamõistmisele ka selle vormistamiseks tehtud kulutused. Samuti ei vastuta kostja selle eest, et Brem Kinnisvarahooldus esitas alusetult nõude hageja vastu.
35.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on 11.09.2012 kohtuistungil loobunud hinna alandamise nõudest ja seega oleks tulnud selles osas menetlus lõpetada. Hageja tegi omapoolse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mis seisnes selles, et hageja loobub hinna alandamise nõudest ja kostja tasub hagejale 382,96 eurot tehtud kulutuste eest, kui pooled kompromissini ei jõudnud.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
36.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendxd esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.