lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-8692/24

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 04.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-8692/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.09.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-8692

Tsiviilasi

Fastest Trade OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi X Xi (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks X Xi pankrotimenetluses 319,55 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Fastest Trade OÜ (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Fastest Trade OÜ (pankrotis, registrikood 11195290) pankrotihaldur Eve Selberg, lepinguline esindaja advokaat Martin Traat Kostja X X (pankrotis, IK xxxxxxxxxx) pankrotihaldur Indrek Lepsoo Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 08.03.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Fastest Trade OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.29.02.2012 esitas OÜ Fastest Trade (pankrotis) pankrotihaldur hagi Harju Maakohtusse X Xi (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks X Xi pankrotimenetluses summas 3 306 187,09 eurot.
2.Hageja nõue moodustub 02.03.2006 OÜ NordCorp ja hageja vahel sõlmitud investeerimislepingu alusel üle kantud rahast 25 400 000 krooni, mis kanti kohe üle X Xiga seotud äriühingutele kavatsuseta asuda investeerimislepingut täitma. Hageja leidis, et tegemist on õiguste kuritarvitamisega ja hea usu põhimõtte vastase käitumisega VÕS § 6 ja 7 ja TsÜS § 138 järgi, alusetu rikastumisega VÕS § 1028 lg 1 järgi ning pettusega TsÜS § 94 lg 1 järgi, samuti juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega ÄS § 187 ja kahju tekitamisega VÕS § 127 lg 4 järgi.
3.Hageja nõudesse kuulub ka hüpoteegiga koormamise lepingu eest makstud riigilõiv ja notaritasu kogusummas 193 987 krooni ning investeerimislepingu järgne viivis 0,15% päevas alates tehingust taganemisest teadasaamisest tsiviilhagi esitamise (03.12.2009) seisuga 26 136 600 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue tuleneb 02.03.2006 investeerimislepingust, mille pooleks pankrotivõlgnik X X ei olnud. Ta ei olnud ka OÜ NordCorp osanikuks ega juhatuse liikmeks. Seetõttu ei vastuta ta sellest lepingust tulenevate asjaolude eest. Esimese astme kohtu otsus
5.08.03.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hagi aluseks olev faktoloogia on järgmine: 02.03.2006 sõlmiti OÜ NordCorp ja hageja vahel investeerimisleping, mille alusel kandis hageja OÜ-le NordCorp üle 25 400 000 krooni, millest OÜ NordCorp poolt kanti 03.03.2006 OÜ-le Vexiro 25 300 000 krooni ja OÜ-le Baltic Real Estate 40 000 krooni ning 06.03.2006 OÜ-le Baltic Real Estate 52 600 krooni. Nendes asjaoludes vaidlus puudub.
7.Hageja käsitles OÜ-d Vexiro ja OÜ-d Baltic Real Estate pankrotivõlgnikuga seotud isikutena, kuna pankrotivõlgnik oli esimese juhatuse liige kuni 19.05.2008 ja teise äriühingu juhatuse liige oli kuni 16.05.2008 X X, kes oli pankrotivõlgniku abikaasa kuni 07.03.2008.
8.Kohus leidis, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel puudub õigussuhe, mis võimaldaks tuvastada hageja nõudeõiguse X Xi pankrotimenetluses. OÜ NordCorp registrikaardilt nähtub, et pankrotivõlgnik on olnud nimetatud äriühingu juhatuse liige perioodil 26.10.2004 - 25.08.2005 ja osanik 12.10.2004 - 09.05.2005. X X oli juhatuse liige 25.08.2005 - 07.03.2008. Pankrotivõlgnik ei olnud 02.03.2006 investeerimislepingu sõlmimise ajal lepingupoole OÜ NordCorp juhatuse liige või osanik. Seega ei ole

võimalik rääkida pankrotivõlgniku osas juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisest ÄS § 187 järgi või tema poolt õiguste kuritarvitamisest VÕS § 6 ja 7 või TsÜS § 138 järgi. Puuduvad tõendid, et pankrotivõlgnik oleks osalenud investeerimislepingu sõlmimisel, raha kolmandatele isikutele ülekandmises või muus tegevuses, mis seda lepingut puudutavad. Seda ei tõenda ei kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ega ajutise halduri aruanne. Seetõttu ei saa rääkida ka pankrotivõlgniku poolt toime pandud pettusest TsÜS § 94 või kahju tekitamisest VÕS § 127 järgi, sest puudub pankrotivõlgniku käitumine. Tsiviilasjas saab kohus hinnata õigussuhte olemasolu või puudumist eraõigust reguleerivate sätete alusel ning hagimenetluses tuleb nõudeid tõendada iseseisvalt kriminaalmenetlusest. Kui hagejale on kuriteoga tekitatud kahju, saab hageja oma tsiviilõigusi teostada ka läbi kriminaalmenetluse. Hageja ongi esitanud kriminaalasjas nr 07230101573 tsiviilhagi. Kohus leidis, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel puudub õigussuhe ja seetõttu jääb hagi tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus

9.OÜ Fastest Trade (pankrotis) pankrotihaldur palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel puudus õigussuhe. 10.01.2013 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt kriminaalasjas nr 07230101573 jätkab Põhja Prefektuur kriminaalmenetlust X Xi tegevuse suhtes kuriteoepisoodis, mis on toime pandud 02.03.2006 ehk siis konkreetselt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude aluseks oleva kuriteo osas.
11.Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-91-11, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole dokumentaalse tõendina käsitatav tsiviilasjas, asjas nr 3-2-1-41-05 on leidnud, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võiks kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks, kuid mitte faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmiseks. Samuti võib eelnimetatud dokumente kasutada dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega. Eelöeldu kehtib ka kriminaalmenetlust lõpetavate määruste jm kriminaalmenetleja lahendite kohta. Nõude tunnustamise hagis nimetatud kahju tekitamine X Xi poolt on leidnud tõendamist. Seda kinnitab teiste tõendite hulgas ka kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 07230101573, aga ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 määrus. Apellant taotleb võtta asja materjalide juurde 10.01.2013 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus kr asjas nr 07230101573.
12.Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kuulata tunnistajana üle hageja endine juhatuse liige X X, kelle ärakuulamist tunnistajana apellant taotleb ringkonnakohtus, ja kes teab anda ütlusi selle kohta, et X X oli isik, kelle otsesel initsiatiivil ja korraldamisel investeerimisleping sõlmiti, samuti selle kohta, et X pidas lepinguga seotud läbirääkimisi ja oli lepingu sõlmimise initsiaator.
13.Maakohus jättis hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, millest tulenevalt ei olnud ja ka ei ole hetkel hagejal võimalik esitada kõiki pankrotivõlgniku seost pettusega ja süüd kinnitavaid tõendeid. Sellest tulenevalt kordab apellant käesolevas kaebuses taotlust peatada menetlus kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Menetluse peatamise eesmärgiks on mh ka menetlusökonoomia põhimõte, kuna puudub põhjendatud vajadus koormata üheaegselt ja sama esemega vaidluses nii tsiviilasju lahendavat kohut, politseid, prokuratuuri ja kriminaalasja lahendavat kohut. Vastustaja seisukoht
14.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
16.Maakohus leidis õigesti, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel puudub õigussuhe, mis võimaldaks tuvastada hageja nõudeõiguse X Xi pankrotimenetluses. X X ei olnud investeerimislepingu sõlmimise ega ülekantud raha kasutamise ajal OÜ NordCorp juhatuse liige ega osanik. Samuti puuduvad tõendid, et X X oleks isiklikult raha endale saanud. Puudub ka jõustunud kohtuotsus selle kohta, et X X on kuriteoga tekitanud hagejale kahju.
17.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse kuulata tunnistajana üle X X, kes on hageja juhatuse liige.
18.Puudub alus menetluse peatamiseks käesolevas asjas. Kriminaalasja kohtueelne menetlus ei anna TsMS § 356 lg 1 järgi alust tsiviilhagi läbivaatamist peatada. Tsiviilasjas saab kohus hinnata õigussuhte olemasolu või puudumist eraõigust reguleerivate sätete alusel ning hagimenetluses tuleb nõudeid tõendada iseseisvalt kriminaalmenetlusest. Menetluskulude jaotus ja selgitus
19.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja