Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

alusetu rikastumisega VÕS § 1028 lg 1 järgi ning pettusega TsÜS § 94 lg 1 järgi, samuti juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega Äriseadustiku (ÄS) § 187 ja kahju tekitamisega VÕS § 127 lg 4 järgi. Hageja nõudesse kuulub ka hüpoteegiga koormamise lepingu eest makstud riigilõiv ja notaritasu kogusummas 193 987 krooni ning investeerimislepingu järgne viivis 0,15% päevas alates tehingust taganemisest teadasaamisest tsiviilhagi esitamise (03.12.2009) seisuga summas 26 136 600 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue tuleneb 02.03.2006 investeerimislepingust, mille pooleks pankrotivõlgnik XXX ei olnud. Ta ei olnud ka OÜ XXX osanikuks ega juhatuse liikmeks. Seetõttu ei vastuta ta sellest lepingust tulenevate asjaolude eest. Kohtu põhjendused 31.01.2012 toimus XXX pankrotimenetluses võlausaldajate teine nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja esitas oma nõude summas 3 306 187,09 krooni ja millele vaidlesid vastu pankrotivõlgnik ja kostja pankrotihaldurina (t lk 39-56). Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. /.../ Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolev hagi on esitatud 29.02.2012, seega tähtaegselt. Hagi aluseks olev faktoloogia on järgmine: 02.03.2006 sõlmiti OÜ XXX ja hageja vahel investeerimisleping, mille alusel kandis hageja OÜ-le XXX üle 25 400 000 krooni, mis OÜ XXX poolt kanti 03.03.2006 OÜ-le XXX summas 25 300 000 krooni ja OÜ-le XXX summas 40 000 krooni ning 06.03.2006 OÜ-le XXX summas 52 600 krooni. Nendes asjaoludes vaidlus puudub ning kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja käsitleb OÜ-d XXX ja OÜ-d XXX pankrotivõlgnikuga seotud isikutena, kuna esimese juhatuse liige oli pankrotivõlgnik kuni 19.05.2008 ja teise äriühingu juhatuse liige oli kuni 16.05.2008 XXX, kes oli pankrotivõlgniku abikaasa kuni 07.03.2008. Kostja leiab, et 02.03.2006 investeerimislepingust tulenev õigussuhe pankrotivõlgniku ja hageja vahel puudub. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel puudub õigussuhe, mis võimaldaks tuvastada hageja nõudeõiguse XXX pankrotimenetluses. OÜ XXX registrikaardilt nähtub, et pankrotivõlgnik on olnud nimetatud äriühingu juhatuse liige perioodil 26.10.2004-25.08.2005 ja osanik perioodil 12.10.2004-09.05.2005. XXX oli juhatuse liige perioodil 25.08.2005-07.03.2008 (t lk 83-85). Seega ei olnud pankrotivõlgnik 02.03.2006 investeerimislepingu sõlmimise ajal lepingupoole, OÜ XXX, juhatuse liige või osanik. Seega ei ole võimalik rääkida pankrotivõlgniku osas juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisest ÄS § 187 järgi või tema poolt õiguste kuritarvitamisest VÕS § 6 ja 7 või TsÜS § 138 järgi. Pankrotivõlgnikul ei olnud õigusi mida kuritarvitada. Puuduvad tõendid, et pankrotivõlgnik oleks osalenud investeerimislepingu sõlmimisel, raha kolmandatele isikutele ülekandmises või muus tegevuses mis seda lepingut puudutavad. Seda ei tõenda ei

kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ega ajutise halduri aruanne. Seetõttu ei saa rääkida ka pankrotivõlgniku poolt toime pandud pettusest TsÜS § 94 või kahju tekitamisest VÕS § 127 järgi, sest puudub pankrotivõlgniku käitumine. Kohus märgib, et kriminaalmenetluses hinnatakse asjaolusid tulenevalt karistusseadustikust võlgniku võimalik mõju võimaliku kuriteo toimepanemises hinnatakse läbi karistusseadustiku üldosa sätete (t lk 14-38). Käesolevas tsiviilasjas saab kohus hinnata õigussuhte olemasolu või puudumist eraõigust reguleerivate sätete alusel ning hagimenetluses tuleb nõudeid tõendada iseseisvalt kriminaalmenetlusest. Kui hagejale on kuriteoga tekitatud kahju, saab hageja oma tsiviilõigusi teostada ka läbi kriminaalmenetluse. Hageja ongi esitanud kriminaalasjas nr 07230101573 tsiviilhagi (t lk 31-38). Kohus leiab, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel puudub õigussuhe ja seetõttu jääb hagi tervikuna rahuldamata. Asjasse ei puutu hageja pankrotiavaldus OÜ XXX vastu (t lk 77-82). Obiter dictum korras märgib kohus seda, et nimetatud pankrotiasjas (tsiviilasi nr 2-08-1703) on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2008 määruses märkinud, et ainuüksi asjaolust, et OÜ XXX on investeeringuteks saadud raha edasi laenanud oma sidusettevõtjatele, ei saa teha järeldust, et OÜ XXX tegutses tahtlikult võlausaldaja huvide vastaselt. Veel vähem saab maakohus käesolevas menetluses öelda, et seda on teinud XXX, kelle vastav tegu ei ole antud vaidluse kontekstis tuvastamist leidnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.