Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.09.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-388
Tsiviilasi
KÜ Koorti 11 hagi AS-i Tallinna Küte vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Tallinna Küte apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Koorti 11 (registrikood 80173803, asukoht Koorti 11, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares Kostja AS Tallinna Küte (registrikood 10811060, asukoht Punane 36, Tallinn), volitatud esindaja Tanel Mangusson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 15.02.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS Tallinna Küte kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.03.01.2012 esitas Korteriühistu Koorti 11 hagi Harju Maakohtusse AS-i Tallinna Küte vastu ja palus tuvastada, et hagejal puudub kohustus sõlmida kostjaga soojuse müügileping ning tasuda soojuse tarbimise eest. Menetluse käigus täpsustas hageja nõuet ja palus tuvastada soojusmüügilepingust tulenevate õigussuhete puudumise.
2.Hageja ei ole sõlminud kostjaga soojuse ostu-müügilepingut. Hageja tasub temale esitatavaid arveid korteriomanike nimel. Kostja väljastab arved valele isikule. 2011. a septembris esitas kostja hagejale nõude sõlmida kirjalik soojusmüügileping. Hageja ei olnud nõus seda lepingut sõlmima. Vastav dokument ei ole tänaseni hageja poolt allkirjastatud. Soojuse tarbimine Koorti tn 11 elamus jätkus pärast tehtud ettepanekut. Kostja asus väljastama arveid otse hageja nimel. Selle peale teatas hageja 04.01.2011 kirjas kostjale, et ta tasub arved, tegutsedes kõikide korteriühistu liikmete eest ja palvel, tuues samas kirjas esile, et hageja ei soovi, et kostja omistaks arvete tasumise faktile mistahes õiguslikku tähendust. Eraldi avaldas hageja, et ta ei aktsepteeri soojusmüügi lepingut. Kostja pakkumuse aktsepteerimine vajas kindla sooritusena lepingu allkirjastamist. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe. Kostja saatis hagejale pakkumuse alates 01.09.2011 soojusenergia müümiseks Koorti tn 11 hoones ja teavitas hagejat asjaolust, et kaugküttevõrgu kaudu soojusenergia tarbimise võimalust ei katkestata kostja poolt kaugküttevõrgust. Seega jäi soojusenergia müügipakkumise saanud hageja otsustada, kas hoone soojussõlme ees olevat kraani avades kasutada kaugküttevõrgu kaudu müüdavat soojuseenergiat või mitte. Seega alates 01.09.2011 on soojusenergia tarbimise aluseks hageja ja kostja vahel soojusmüügileping, mille kostja on pakkumisena hagejale esitanud ning mille alusel on kostja esitanud hagejale arveid, mida hageja on tasunud. Hageja on esitanud kostjale igakuiseid soojusenergia tarbimisnäite. Hageja nõustumiseks kostja soojusmüügi pakkumisele saab lugeda VÕS § 20 mõttes seda, et hageja avas soojussõlme kraani ja võimaldas soojusenergia sisenemise hoone tarbijapaigaldisse. Soojuse tarbimist ei ole hageja eitanud ja on esitanud kostjale kuude lõikes tarbimisnäidud, mille alusel on arvestatud arve suurus. Näidu esitamisega on hageja korduvalt tahteavaldusega kinnitanud lepingu kehtivust poolte vahel. Kostja pakkumus hagejale lepingu sõlmimiseks oli 2011. a septembris hagejale saadetud elektronkiri. Esimese astme kohtu otsus
4.15.02.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus tuvastas, et poolte vahel puuduvad soojuse ostu-müügilepingust tulenevad võlasuhted.
5.Kohus selgitas välja, et hagejal on õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamise vastu. Hageja tõi sellise õigusliku huvina välja asjaolu, et hageja tasub kostjale korteriomanike nimel arveid soojuse tarbimise eest, kuid arved väljastatakse hageja nimele. Hageja arvates on soojuse ostu-müügilepingud sõlmitud korteriomanikega. Hageja soovis, et kostja ei esitaks temale enam arveid.
6.Kohus leidis, et hageja kirjeldas õiguslikult ebaselget olukorda, kus hagejast kolmas isik täidab võlgnike kohustusi kostjast võlausaldaja ees ning võlausaldaja peab hagejat
võlgnikuks. Sellises olukorras on hagejal õiguslik huvi selle vastu, et teda ei peetaks põhjendamatult hageja ja kostja vahelise õigussuhte pooleks, st – hageja huvi on, et teda ei peetaks põhjendamatult olematu lepingu osapooleks. Hageja ja kostja vahelise õigussuhte puudumise tuvastamisel ei hinda kohus, kas kostja ja korteriomanike vahel on olemas lepingust tulenev õigussuhe või mitte.
7.Vaidlus poolte vahel puudub selle üle, et kostja 2011. a septembri e-kiri hagejale on pakkumus soojuse ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Pooled ei ole soojuse ostumüügilepingut allkirjastanud. Tarbijapaigaldisele on tagatud võrguühendus. Hageja esitab andmeid soojuse tarbimise kohta kostjale. Kostja koostab vastavalt hageja esitatud andmetele hageja nimele arved. Hageja tasub need arved. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel puudus kuni kostja poolt hagejale pakkumuse tegemiseni soojuse ostu-müügileping.
8.Kostja 2011. a septembris hagejale elektronkirjaga saadetud pakkumuse sisu põhjal tuvastas kohus, et kostja tegi hagejale ettepaneku allkirjastada augustis 2011 esitatud soojusmüügileping ja tagastada see hiljemalt 30.09.2011. Kohtu hinnangul ei tulene elektronkirjast muid tingimusi soojuse ostu-müügilepingu sõlmituks lugemiseks, sest selliseid tingimusi ei ole kirjas märgitud. Elektronkirjast nähtub, et kostja avaldab, et alates 01.09.2011 saab hageja hoones tarbida soojusenergiat ainult hagejaga sõlmitud lepingu alusel ning et ilma kehtiva lepinguta ei ole soojusenergia tarbimine lubatud. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda kõnealust lõiku kostja tahteavaldusena sõlmida leping muul viisil kui lepingu allkirjastamisega. Lisaks nähtub elektronkirjast kostja avaldus, mille kohaselt kostja alates 01.09.2011 võrguühendust ei katkesta ning soojustarbimise jätkamise üle otsustab tarbijapaigaldise valdaja. Kui soojust tarbitakse pärast 01.09.2011 ilma lepingut sõlmimata, tuleb kostjal kaugkütteseaduse § 16 lg 1 p 3 § 17 lg 2 kohaselt reageerida vastavalt kaugkütteseaduse. Kirjast ei nähtu, et soojuse ebaseadusliku tarbimise ja võrguühenduse katkestamisega hoiatamine tähendab soojuse tarbimise jätkamisel lepingu sõlmituks lugemist hageja ja kostja vahel. Selleks, et kohus võiks elektronkirjas väljendatud hoiatust mõista tahteavaldusena, peaks kohus andma kirjas kasutatud sõnadele nende tavapärasest kasutusest oluliselt erineva tähenduse, milleks aga puudub põhjus.
9.Hageja saatis 04.01.2012 kostjale elektronkirja, milles avaldas, et ta tasub kostjale arveid korteriomanike eest, palus mitte omistada arvete tasumisele õiguslikku tähendust ning teatas, et ei ole aktsepteerinud soojuse ostu-müügilepingut. Kohus leidis selle kirja põhjal, et poolte vahel ei ole olnud vaidlust kirja saatmise fakti üle.
10.Hageja ei ole allkirjastanud soojuse ostu-müügilepingut. Kostja arvas, et hageja nõustus lepingutingimustega ning see väljendus lepingu täitma asumises (nt soojussõlme kraani avamine, näitude esitamine kostjale) ning selles, et hageja jätkas tarbimist pärast kostja teadet, millest nähtus, et alates 01.09.2011 saab tarbijaks olla korteriühistu. Hageja ei leidis, et lepingu sõlmimiseks oli vaja lepingu allkirjastamine. Kostja tegi hagejale 12.09.2011 elektronkirjaga ettepaneku allkirjastada soojuse ostu-müügileping. Lisaks avaldas kostja, et ilma lepingut sõlmimata loetakse soojuse tarbimine ebaseaduslikuks. Seega avaldas kostja selgelt pakkumuses, et leping tuleb selle sõlmimiseks allkirjastada ja soojuse tarbimine pärast 01.09.2011 ilma lepinguta on ebaseaduslik. Et lepingut ei allkirjastatud, ei sõlmitud soojuse ostu-müügilepingut kostja pakkumuses esitatud tingimustel. Eeltoodu ei välista, et pooled sõlmisid lepingu muudel tingimustel. Pooled ei ole käesolevas menetluses avaldanud, et kostja oleks teinud pärast 12.09.2011 elektronkirja hagejale saatmist hagejale uusi pakkumusi. Samuti ei ole avaldanud pooled, et hageja tegi kostjale pärast 12.09.2011 elektronkirja saamist omapoolseid pakkumusi, millele kostja on nõustumuse andnud.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus tuvastas, et hageja valduses olevale tarbijapaigaldisele on tagatud võrguühendus, hageja
esitab andmeid soojuse tarbimise kohta kostjale, kostja koostab vastavalt hageja esitatud andmetele hageja nimele arved ning hageja tasub need arved. Kostja avaldas kohtuistungil, et tehniliselt ei muutunud midagi, et faktiline olukord enne kostjapoolse pakkumuse esitamist ja pärast pakkumuse esitamist ei muutunud. Kohus leidis et ainus faktiline muutus reaalsuses oli kostja poolt pakkumuse tegemine. Muu faktiline olukord (nt poolte käitumine) jäi pärast pakkumuse esitamist samaks. Seetõttu ei saa hageja tavapärast käitumist, mis ei erinenud pakkumuse esitamisele eelnevast ajast, pidada tahteavalduseks, mis on suunatud soojuse ostu-müügilepingu sõlmimisele. Kohus arvestas asjaoluga, et kostja pakkumuses ei ole märgitud, et kostja omistab hageja faktilisele käitumisele tahteavalduse tähenduse. Vastupidi, kostja ise on oma pakkumuses üheselt soovinud lepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmist lepingu allkirjastamise teel ning avaldanud, et loeb ilma lepinguta tarbimist pärast 01.09.2011 ebaseaduslikuks tarbimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooled sõlminud lepingut ka muudel, 12.09.2011 elektronkirjas esitatud tingimustest erinevatel, tingimustel. Kohus arvestas ka hageja 04.01.2012 saadetud elektronkirja, milles hageja selgitas oma käitumist ning mille põhjal pidi kostja aru saama, et hageja käitumisel ei olnud tahteavalduse tunnuseid.
12.Kuivõrd pooled ei ole pärast 12.09.2011 elektronkirja saatmist vahetanud tahteavaldusi, mille alusel saaks lugeda sõlmituks pooltevahelise lepingu muudel tingimustel kui 12.09.2011 elektronkirjas esitatud tingimused, ei oma tähtsust ka hageja käitumine pärast 12.09.2011 elektronkirja saamist. Seetõttu ei saa lugeda hageja faktilist käitumist soojuse tarbimisega kaasnevate toimingute tegemisel asjaoludeks, mis tõid kaasa soojuse ostu-müügilepingu sõlmituks lugemise poolte vahel. Kohus tuvastas, et poolte vahel puuduvad soojuse ostu-müügilepingust tulenevad õigussuhted. Apellatsioonkaebus
13.AS Tallinna Küte palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
14.Pooltevaheline suhe põhineb alates 01.09.2011 kostja tingimustel soojusmüügilepingu alusel ehk tehingul TsÜS § 67 mõttes. Tehinguga on pooled kokku leppinud, et kostja võimaldab hageja majandamisel olevas hoones soojusenergia tarbimise ning hageja esitab kalendrikuu kohta hoone soojusarvesti näidu, mille alusel esitatakse üks arve kogu hoones eelneval tarbimisperioodil tarbitud soojusenergia kohta. Hageja ainupädevuses on otsustada hoones tarbitava soojuse koguse ja tarbimisperioodi üle. Vaidlus on, kas hagejale ebameeldivad tingimused on talle kohustuslikud soojuse tarbimisel või mitte. Hageja 04.01.2012 teade ei tõenda, et lepinguline suhe hoone soojusega varustamiseks oleks mõne muu isikuga kui hageja, sest arve on tasunud hageja. Soojusmüügileping ei eelda, et hageja peab kasutama soojusenergiat isiklikult või oma tarbeks. Hageja 04.01.2012 teates väljendatud soov on käsitletav ettepanekuna mitte lugeda ennast lepingu pooleks, samas hageja on jätkanud lepingu täitmist. Kostja ei ole hageja soovi aktsepteerinud ei kirjalikult ega muu tahtevaldusena. Kohtu järeldus, et hageja tavapärast käitumist ei saa lugeda taheteavalduseks, on ekslik, sest kohtul on jäänud tähelepanuta, et varem pooltel lepingulist suhet polnud, mistõttu ei saanud olla soojuse tarbimine tavapärane tegevus. Soojuse tarbimine on tahtlik tegevus, mitte ettevaatamatu ega tegevusetus. Väär on ka kohtu hinnang, et kostja oleks pidanud aru saama, et hageja ei soovi lepingulist suhet ega selle alusel soojust kasutada. Pooltevahelise suhte muutumisel 01.09.2011 oli Koorti 11 hoones kasutusel ainult tarbevee soojendamise teenus ja ilmade jahenemisel vastu talve tuli hagejal langetada otsus, kas alustada hoone kütmist kostja kaugküttevõrgust tuleva soojusega. Olles teadlik kostja kirja sisust langetas hageja otsuse alustada soojuse tarbimist hoone kütteks, millega ta ka nõustus kostja tingimustega, sest teist võimalust tal polnud.
15.Hageja on talle võimaldatud teenust tahtlikult tarbinud, esitanud kokkulepitud perioodi kohta tarbimiskoguse näidu ning maksmisega ka aktsepteerinud arved, mis omakorda on esitatud lepingu alusel. Muude kokkulepete puudumisel tuleb lepingu tingimustena käsitleda just kostja poolt esitatud soojuse müügitingimusi, mida pooled on jätkuvalt täitnud.
16.Kohus on ekslikult tuvastanud, et kostja tahtlus oli lepingut sõlmida piiratud kindla tähtaja jooksul ja ainult lepingu allkirjastamise läbi. Tegemist oli korduva teatega soojusenergia müügikorralduse kohta alates 01.09.2011. Kostja märkis korduvalt, et soojuse tarbimine hageja majandamisel olevas hoones saab toimuda ainult kostjaga sõlmitud lepingu alusel ja kostja esitatud tingimustel. Kostja poolt lepingu allkirjastamiseks antud tähtaeg oli seotud arvestusperioodi lõpuga, mille järel tuleb esitada arve tarbimiskuu kohta. Kostja ei saanud lepingu allkirjastamiseks antud tähtaja möödumisel lugeda hagejat automaatselt soojuse ebaseaduslikuks kasutajaks kaugkütteseaduse § 16 mõttes, sest hageja esitas soojusmüügitingimustes märgitud korras tarbimisnäidu ja tasus ka esitatud arve. Hageja 04.01.2012 teade, et viimane ei soovi olla lepingu pool, on esitatud 4 kuud hiljem tarbimise alustamisest uutel tingimustel.
17.Kohus on ekslikult järeldanud, et faktiliste tehniliste muudatuste puudumine pooltevahelises suhtes tähendab, et hageja tavapärase soojusenergia tarbimise jätkamist ei saa pidada tahteavalduseks soojusmüügilepingu sõlmimiseks. Tegemist on soojusenergia müügiga kaugkütteseaduse § 6 lg 3 mõttes, sest soojusenergia on hagejale üle antud. Pooltevahelises suhtes ei esine asjaolusid, mis kohustaks kaugkütteseaduse § 16 rakendamist ja seda ei ole ka hageja hagis nõudnud ega selle viidanud. Kaugkütteseaduse § 16 lg 1 p-st 3 tuleneva ebaseadusliku soojusenergia kasutuse vältimiseks on soojusmüügilepingu sõlmimise kohustus nii hagejal kui kostjal. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on õige. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
20.VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 4 kohaselt kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole soojusmüügilepingut allkirjastanud. Seega, pidi kostja tõendama seda, et leping sõlmiti mingil muul viisil kui kahepoolse allkirjastamisega.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lepingu saab lugeda sõlmituks hageja kaudse tahteavaldusega, mis väljendus hageja tegudes, milleks oli soojusarmatuuri avamine, näitude esitamine ja arvete tasumine. Hageja on kogu aeg olnud seisukohal, et kostja ja korteriomanike vahel sõlmitud soojusmüügilepingud on jätkuvalt kehtivad, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks sõlmida täiendavat soojusmüügilepingut kostjaga, millest ta kostjat ka 04.01.2012 saadetud kirjas sõnaselgelt teavitas. Ka enne seda ei andnud hageja millegagi märku, et nõustub lepingu enda nimel sõlmimisega ja kostja poolt pakutud lepingutingimustega. Kostja saatis hagejale lepingu teksti selge üleskutsega allkirjastada soojusmüügileping, millele hageja ei vastanud ega reageerinud
ühelgi viisil. 12.09.2011 kirja kohaselt pidi peale 30.09.2011 hagejal kaduma õigus soojuse tarbimisele. Seega eeldas nõustumus lepingu allkirjastamist. Muid võimalusi lepingu sõlmimiseks ja hageja poolse tahteavalduse tegemiseks kostja pakkumus ette ei näinud.
22.Teenuse saamine ja selle eest tasumine iseenesest ei tähenda tingimata lepingu olemasolu. Kui kostja ilma lepinguta tarnib hagejale soojust ja hageja selle vastu võtab, võib poolte vahel olla käsundita asjaajamise suhe. Käsundita asjaajamisega on VÕS § 1018 lg 1 järgi tegemist siis, kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Seega saab õigussuhte kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seaduse järgi kohustatud.
23.Riigikohus on varem leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-13 märkinud, et sama põhimõte laieneb lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele. Menetluskulude jaotus ja selgitus
24.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.