KÜ XXX hagi AS XXX vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks / Korteriühistu XXX nõue tuvastada Korteriühistu XXX ja Aktsiaseltsi XXXvaheliste soojuse ostu-müügilepingust tulenevate õigussuhete puudumine.
Tsiviilasja hind
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Korteriühistu XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares (elektronpost [email protected])
Kostja
Aktsiaselts XXX(registrikood XXX aadress XXX) Lepinguline esindaja Tanel M (elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
22.01.2013,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) ja Korteriühistu XXX (registrikood XXX) vahel puuduvad soojuse ostu-müügilepingust tulenevad võlasuhted. Menetluskulude jaotus
Jätta poolte menetluskulud Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.
Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Korteriühistu XXX (hageja) esitas 03.01.2012 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi XXX (kostja) vastu hagi, milles palus kohtul tuvastada, et hagejal puudub kohustus sõlmida kostjaga soojuse ostumüügileping ja tasuda kostjale soojuse tarbimise eest tasu. Kohus võttis hagi 31.01.2012 kohtumäärusega menetlusse. 01.11.2012 kohtuistungil jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja hagi puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas hagi puudused 21.11.2012 menetlusdokumendiga.
2.Hageja 21.11.2012 menetlusdokumendi kohaselt olid hagi esemeks nõuded tuvastada hageja ja kostja vahel soojusenergia müügilepingust tuleneva õigussuhte puudumine ja soojusenergia tarbimise eest kostjale tasumise kohustuse puudumine (tl 92). 22.01.2013 kohtuistungil täpsustas hageja nõuet, kuivõrd teine nõue sisaldus esimeses nõudes. Hageja lõplikuks nõudeks jäi taotlus tuvastada soojusmüügilepingust tulenevate õigussuhete puudumine (tl 104). Kostja nõude täpsustamisele vastuväiteid ei esitanud.
3.Hagi aluseks olevad asjaolud on järgmised: hageja ei ole sõlminud kostjaga soojuse ostumüügilepingut. Hageja tasub temale esitatavaid arveid korteriomanike nimel. Kostja väljastab arved valele isikule (tl 91). 2011.a septembris esitas kostja hagejale nõude sõlmida kirjalik soojusmüügileping. Hageja ei olnud nõus seda lepingut sõlmima. Vastav dokument ei ole tänaseni hageja poolt allkirjastatud. Soojuse tarbimine XXX elamus jätkus peale tehtud ettepanekut. Kostja asus väljastama arveid otse hageja nimel. Selle peale teatas hageja 04.01.2011 kirjas kostjale, et ta tasub arved tegutsedes kõikide korteriühistu liikmete eest ja palvel, tuues samas kirjas esile, et hageja ei soovi, et kostja omistaks arvete tasumise faktile mistahes õiguslikku tähendust. Eraldi avaldas hageja, et ta ei aktsepteeri soojusmüügi lepingut. Kostja pakkumuse aktsepteerimine vajas kindla sooritusena lepingu allkirjastamist (tl 105).
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe. Kostja saatis hagejale pakkumuse alates 01.09.2011 soojusenergia müümiseks XXX hoones ja teavitas hagejat asjaolust, et kaugküttevõrgu kaudu soojusenergia tarbimise võimalust ei katkestata kostja poolt kaugküttevõrgust. Seega jäi soojusenergia müügipakkumise saanud hageja otsustada, kas hoone soojussõlme ees olevat kraani avades kasutada kaugküttevõrgu kaudu müüdavat soojuseenergiat või mitte. Seega alates 01.09.2011 on soojusenergia tarbimise aluseks hageja ja kostja vahel soojusmüügileping, mille kostja on pakkumisena hagejale esitanud ning mille alusel on kostja esitanud hagejale arveid, mida hageja on tasunud. Hageja on esitanud kostjale igakuiseid soojusenergia tarbimisnäite. Hageja nõustumiseks kostja soojusmüügi pakkumisele saab lugeda võlaõigusseaduse § 20 mõttes seda, et hageja avas soojussõlme kraani ja võimaldas soojusenergia sisenemise hoone tarbijapaigaldisse. Soojuse tarbimist ei ole hageja eitanud ja on esitanud kostjale kuude lõikes tarbimisnäidud, mille alusel on arvestatud arve suurus. Näidu esitamisega on hageja korduvalt tahteavaldusega kinnitanud lepingu kehtivust poolte vahel (tl-d 98, 99). Kostja pakkumus hagejale lepingu sõlmimiseks oli2011.a septembris hagejale saadetud elektronkiri (tl 105).
2 (5)
II Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Hageja ja kostja vahel on vaidlus selle üle, kas pooled on sõlminud soojuse ostu-müügilepingu. Kostja väidab, et selline leping on sõlmitud. Hageja on seisukohal, et sellist lepingut ei ole sõlmitud. Hageja palub kohtul tuvastada soojusmüügilepingust tulenevate õigussuhete puudumise.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus selgitab välja, kas hagejal on õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamise vastu. Kui hagejal on õiguslik huvi, tuleb hagi läbi vaadata. Hageja on sellise õigusliku huvina toonud välja asjaolu, et hageja tasub kostjale korteriomanike nimel arveid soojuse tarbimise eest, kuid arved väljastatakse hageja nimele. Hageja arvates on soojuse ostu-müügilepingud sõlmitud korteriomanikega. Hageja soovib, et kostja ei esitaks temale enam arveid (tl 91). Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud soojuse ostu-müügileping (tl 98). Kostja ei esitanud arvamust selle kohta, kas hagejal on õigus esitada tuvastushagi või mitte, kuid leidis, et hagi ei ole rahuldatav (tl 99). Kohtu hinnangul nähtub kirjeldatud asjaoludest hageja õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamise vastu. Hageja kirjeldas õiguslikult ebaselget olukorda, kus hagejast kolmas isik täidab võlgnike kohustusi kostjast võlausaldaja ees ning võlausaldaja peab hagejat võlgnikuks. Sellises olukorras on hagejast kolmandal isikul õiguslik huvi selle vastu, et teda ei peetaks põhjendamatult hageja ja kostja vahelise õigussuhte pooleks. Lihtsamalt öelduna – hageja huvi on, et teda ei peetaks põhjendamatult olematu lepingu osapooleks. Kohus selgitab, et hageja ja kostja vahelise õigussuhte puudumise tuvastamisel ei hinda kohus, kas kostja ja korteriomanike vahel on olemas lepingust tulenev õigussuhe või mitte. Kuivõrd hagejal on õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamise vastu, esineb alus hagi läbi vaatamiseks.
7.Kohus tuvastab järgmised asjaolud selle alusel, et poolte vahel puudub asjaolude esinemise üle vaidlus. Vaidluse puudumist avaldasid pooled kohtuistungil järgmiste asjaolude osas (tl-d 104, 105): - Kostja 2011.a septembri e-kiri hagejale on pakkumus soojuse ostu-müügilepingu sõlmimiseks. - Pooled ei ole soojuse ostu-müügilepingut allkirjastanud. - Tarbijapaigaldisele on tagatud võrguühendus. - Hageja esitab andmeid soojuse tarbimise kohta kostjale. - Kostja koostab vastavalt hageja esitatud andmetele hageja nimele arved. - Hageja tasub need arved.
8.Kohus tuvastab poolte menetluses avaldatu põhjal, et hageja ja kostja vahel puudus kuni kostja poolt hagejale pakkumuse tegemiseni soojuse ostu-müügileping.
9.Kohus tuvastab kostja 2011.a septembris hagejale elektronkirjaga saadetud pakkumuse sisu elektronkirja põhjal (tl 9). Elektronkirja põhjal tuvastab kohus, et kostja tegi hagejale ettepaneku allkirjastada augustis 2011 esitatud soojusmüügileping ja tagastada see hiljemalt 30.09.2011. Kohtu hinnangul ei tulene elektronkirjast muid tingimusi soojuse ostu-müügilepingu sõlmituks lugemiseks, sest selliseid tingimusi ei ole kirjas märgitud.
10.Elektronkirjast nähtub, et kostja avaldab elektronkirjas hagejale, et alates 01.09.2011 saab hageja hoones tarbida soojusenergiat ainult hagejaga sõlmitud lepingu alusel ning et ilma kehtiva lepinguta ei ole soojusenergia tarbimine lubatud. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda kõnealust lõiku kostja tahteavaldusena sõlmida leping muul viisil kui lepingu allkirjastamisega. Lisaks nähtub elektronkirjast kostja avaldus, mille kohaselt kostja alates 01.09.2011 võrguühendust ei katkesta ning soojustarbimise jätkamise üle otsustab tarbijapaigaldise valdaja. Kui soojust tarbitakse pärast 01.09.2011 ilma lepingut sõlmimata, tuleb kostjal kaugkütteseaduse § 16 lg 1 p 3 § 17 lg 2 kohaselt reageerida vastavalt kaugkütteseaduse § 17 lg 2 (tl 9). Kohtu hinnangul ei nähtu elektronkirjast seda, et soojuse ebaseadusliku tarbimise ja võrguühenduse katkestamisega hoiatamine tähendab soojuse tarbimise jätkamisel lepingu sõlmituks lugemist hageja ja kostja vahel. Selleks, et kohus võiks elektronkirjas väljendatud hoiatust mõista tahteavaldusena, peaks kohus andma kirjas kasutatud sõnadele nende tavapärasest kasutusest oluliselt erineva tähenduse, milleks aga puudub põhjus.
11.Kohus tuvastab, et hageja saatis 04.01.2012 kostjale elektronkirja, milles hageja avaldas, et ta tasub kostjale arveid korteriomanike eest, palus mitte omistada arvete tasumisele õiguslikku tähendust ning teatas, et ei ole aktsepteerinud soojuse ostu-müügilepingut (tl 29). Kohus tuvastab sellise sisuga elektronkirja saatmise selle põhjal, et poolte vahel ei ole olnud vaidlust sellise kirja saatmise fakti üle.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Hageja ei ole allkirjastanud soojuse ostu-müügilepingut. Seetõttu ei ole lepingut sõlmitud selle allkirjastamisega. Kohus peab välja selgitama, kas leping sõlmiti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
13.Kostja arvab, et hageja nõustus lepingutingimustega ning see väljendus lepingu täitma asumises (nt soojussõlme kraani avamine, näitude esitamine kostjale) ning selles, et hageja jätkas tarbimist pärast kostja teadet, millest nähtus, et alates 01.09.2011 saab tarbijaks olla korteriühistu (tl 9). Hageja ei ole sellise väitega nõus ning leiab, et lepingu sõlmimiseks oli vaja lepingu allkirjastamine (tl 105). Kostja tegi hagejale 12.09.2011 elektronkirjaga pakkumuse, milles tegi hagejale ettepaneku allkirjastada soojuse ostu-müügileping. Lisaks avaldas kostja, et ilma lepingut sõlmimata loetakse soojuse tarbimine ebaseaduslikuks. Seega avaldas kostja selgelt pakkumuses, et leping tuleb selle sõlmimiseks allkirjastada ja soojuse tarbimine pärast 01.09.2011 ilma lepinguta on ebaseaduslik. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingut ei allkirjastatud. Seega ei sõlmitud soojuse ostumüügilepingut kostja pakkumuses esitatud tingimustel.
14.Eeltoodu ei välista, et pooled sõlmisid lepingu muudel tingimustel. Pooled ei ole käesolevas menetluses avaldanud, et kostja oleks teinud pärast 12.09.2011 elektronkirja hagejale saatmist hagejale uusi pakkumusi. Samuti ei ole avaldanud pooled, et hageja tegi kostjale pärast 12.09.2011 elektronkirja saamist omapoolseid pakkumusi, millele kostja on nõustumuse andnud. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 4 (5)
Kohus on tuvastanud, et hageja valduses olevale tarbijapaigaldisele on tagatud võrguühendus, hageja esitab andmeid soojuse tarbimise kohta kostjale, kostja koostab vastavalt hageja esitatud andmetele hageja nimele arved ning hageja tasub need arved. Kohus kontrollib, kas eeltoodud käitumine võib olla kaudne tahteavaldus, mis on suunatud soojuse ostu-müügilepingu sõlmimisele. Kostja ise on avaldanud kohtuistungil, et faktiliselt ei muutunud tehniliselt midagi (tl 105). Kostja pidas sellega silmas, et faktiline olukord enne kostjapoolse pakkumuse esitamist ja pärast pakkumuse esitamist ei muutunud. Kohtu hinnangul tähendab see, et ainus faktiline muutus reaalsuses oli kostja poolt pakkumuse tegemine. Muu faktiline olukord (nt poolte käitumine) jäi pärast pakkumuse esitamist samaks. Seetõttu ei saa hageja tavapärast käitumist, mis ei erinenud pakkumuse esitamisele eelnevast ajast, pidada tahteavalduseks, mis on suunatud soojuse ostumüügilepingu sõlmimisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostja pakkumuses ei ole märgitud, et kostja omistab hageja faktilisele käitumisele tahteavalduse tähenduse. Vastupidi, kostja ise on oma pakkumuses üheselt soovinud lepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmist lepingu allkirjastamise teel ning avaldanud, et loeb ilma lepinguta tarbimist pärast 01.09.2011 ebaseaduslikuks tarbimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooled sõlminud lepingut ka muudel, 12.09.2011 elektronkirjas esitatud tingimustest erinevatel tingimustel. Kohus arvestab ka hageja 04.01.2012 saadetud elektronkirja, milles hageja selgitas oma käitumist ning mille põhjal pidi kostja aru saama, et hageja käitumisel ei olnud tahteavalduse tunnuseid. Kuivõrd pooled ei ole pärast 12.09.2011 elektronkirja saatmist vahetanud tahteavaldusi, mille alusel saaks lugeda sõlmituks pooltevahelise lepingu muudel tingimustel kui 12.09.2011 elektronkirjas esitatud tingimused, ei oma tähtsust ka hageja käitumine pärast 12.09.2011 elektronkirja saamist. Seetõttu ei saa lugeda hageja faktilist käitumist soojuse tarbimisega kaasnevate toimingute tegemisel asjaoludeks, mis tõid kaasa soojuse ostu-müügilepingu sõlmituks lugemise poolte vahel.
15.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja ja kostja ei ole sõlminud soojuse ostu-müügilepingut. Kohus tuvastab, et poolte vahel puuduvad soojuse ostu-müügilepingust tulenevad õigussuhted. Lepingust tulenevad õigussuhted on võlasuhted, mistõttu kohus tuvastab võlasuhete puudumise.
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.