Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud KÜ XXX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX (kostja) vastu põhinõudena 3394,42 euro ja kõrvalnõudena 1613,99 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 19.07.2012 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.08.2012 esitas hageja maakohtusse hagi ja palus kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevuse 3394,40 eurot ja viivise 1613,99 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle 10.04.2013 täpsustuse kohaselt kuulub kostjale alates 07.07.2006 7/20 kaasomandist Tallinnas, XXX asuvast korteriomandist, XXX(kolmas isik) kuulub sellest korteriomandist kaasomandina 13/20. Kostja on korteriühistu liige. Hageja on jaotanud majandamiskulude arved kaasomanike vahel. Kostja ja kolmas isik peavad majandamiskulude eest tasuma vastavalt nende kaasomandi suurusele ja hageja on arvestanud, et kostja peab maksma korteri majandamiskulude üldsummast 35% ja kolmas isik 65%. Hageja on majandamiskulude protsentuaalses jaotuses arvestanud ka kolmanda isiku suhtes tsiviilasjas nr 209-54717 tehtud kohtulahendiga (p 13). Kostja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust, jättes tasumata perioodil september 2006. - 29.02.2012 esitatud majandamiskulude arved järgmiste kululiikide eest: administratiivkulud (raamatupidaja palgakulu, kantselei ja asjaajamiskulud); üldelekter; hooldus ja korrashoid; kindlustus; maamaks (arvestatud kuni 2010. a); vesi ja kanalisatsioon; küte; remondi sihtkapital; prügivedu. Hageja üldkoosolek on kinnitanud oma otsusega hageja eelarved, mis näevad ühistu kuludena ette ka kõiki neid kululiike, mida hageja on kostjalt nõudnud ja mis on kostja poolt tasumata. Vahendatavate teenuste osas on hageja perioodil 2006 - 2012 kulutusi kandnud XXX, AS-le XXX, XXX AS-le ja AS-le XXX. Hageja põhikirja kohaselt on liige kohustatud tasuma ühistu poolt vahendatud teenuste (küte, gaasipliit ja boiler, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, majahoidja teenused, elamu abiruumide elekter, elamu remont ja renoveerimine, haldusteenused) eest ühistu arvele iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks (p 24 lg 6). Korteriomandi üldpinna järgi määratakse kuumakse kütte, remondi ja renoveerimise, hoonekarbi kindlustamise ning prügiveo eest (p 24 lg 8-I). Hageja põhikirja järgi määratakse korterisse kehtivate normide ja nõuetega vastavuses paigaldatud,

ühistu juhatuses arvelevõetud ja plommitud mõõdikute (veemõõtja, gaasimõõtja) olemasolu korral kuumakse mõõdiku(te) näidu (näitude) alusel, kusjuures arvesse võetakse ainult kalendrikuu viimaseks kuupäevaks kirjalikult (allkirjaga) teatatud näit (p 24 lg 8-III). Kuumakse abiruumide elektri, üldekspluatatsioonikulude, majahoidjateenuste ja haldusteenuste eest jaotatakse korteriomanike vahel (p 24 lg 8-IV). Kõik hageja otsused (k.a üldkoosolekul kinnitatud eelarved), samuti hageja põhikiri, on kostjale täitmiseks kohustuslikud. Nii sätestab ka KÜS § 13 lg 4, mille kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja on kostjale arvestanud rahaliste kohustuste mitteõigeaegse täitmise eest KÜS § 7 lg 4 alusel viivist perioodi 01.01.2010 - veebruar 2012 eest määras 0,07% ja esitanud 02.04.2012 kostjale eraldi viivisearve nr 2012001, mida kostja pole tasunud. Hageja nõuded ei ole osaliselt aegunud, kuna nõude aegumine peatus läbirääkimiste ajaks. Hageja on väljendanud enne kohtusse pöördumist tahet lahendada asi kohtuväliselt ja pidanud selleks kostjaga läbirääkimisi. Hageja on olnud kostjaga võlgnevuse tasumist puudutavates küsimustes kirjavahetuses, pakkunud välja maksegraafiku kokkulepete sõlmist jne. Läbirääkimistahet on väljendanud ka kostja 09.09.2008 vastuses. 12.01.2009 adresseeris hageja kostjale võlgnevuse meeldetuletuse, milles pakkus välja, et kui korteriomanikud soovivad kokku leppida maksegraafiku osas, siis ootab ühistu 20.01.2009 vähemalt 5000 kroonise makse tegemist võla vähendamiseks. 04.09.2009 edastas hageja kostjale ja kolmandale isikule võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja, kuivõrd kaasomanikud ei olnud täitnud lubadust likvideerida võlgnevus 01.09.2009. Muuhulgas on e-kirjas märgitud, et võlgnevuse kättesaamiseks ollakse sunnitud pöörduma kohtu poole. Kuivõrd kostja ei ole kohtuväliselt otsesõnu välistanud võimaluse hagejaga läbirääkimisi pidada, siis sai hageja läbirääkimisi eeldada. Läbirääkimiste ajaks 2006. – 2008. a nõuete osas aegumine peatus vähemalt kuni 04.09.2009, mil hageja teatas, et pöördub nõudega kohtusse. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne kolme aasta möödumist läbirääkimiste lõppemisest, mis välistab hageja nõude osalise aegumise. Alternatiivselt leiab hageja, et aegumist ei saa kohaldada hea usu põhimõttest tulenevalt. Majandamiskulude tasumise aspektist on kostja ja hageja vahel võlasuhe, millele kohaldub muuhulgas VÕS § 6 lg 1 ja 2. Selles võlasuhtes on hageja enne kohtuliku nõude esitamist teinud pingutusi kostjaga kohtuvälise kompromissi leidmiseks. Kostja ei ole enne kohtuliku nõude esitamist väljendanud, et ta keeldub kohustuste täitmisest nõuete aegumise tõttu. Nõuete aegumise tõi kostja välja alles kohtumenetluses. Hageja on suhelnud kostja ja kolmanda isikuga maksegraafikute sõlmise küsimustes, teavitanud võlgnevustest jne. Kostja ei ole teabevahetuse käigus kordagi osutanud sellele, et hageja nõue võiks aegunud olla. Hea usu põhimõte kätkeb endas muuhulgas lojaalsust, usaldust ja keeldu vastuoluliselt käituda. Olles saanud teavet korteriga seotud võlgnevuste kohta, pidanuks kostja arvestama ka hageja huvidega ning väljendama aegumisele toetumist, mitte aga looma hagejale oma käitumisega ettekujutuse aegumise vastuväitest loobumise kohta. Tuleb eeldada, et võlasuhte pooled peavad üksteisest lugu ja teatavad vastastikku viivitamatult oma kavatsustest, et teisel poolel oleks saadud infost lähtuvalt võimalik oma tegevust (sh kohtulike nõue esitamist) planeerida. Kostja on käitunud vastuoluliselt. Riigikohus on leidnud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega (3-2-1-102-07, p 16).

Kuivõrd hageja põhinõue ei ole aegunud, ei ole aegunud ka viivisenõue. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest. Kostja oleks saanud viivisenõuet maksekohustuste õigeaegse täitmisega vältida. Kuivõrd kostja on oma kohustuste pikaaegse täitmata jätmisega loonud võimaluse viivisenõude esitamiseks, siis ei ole kohane esitada etteheiteid hagejale, kes seadusest tulenevat viivise nõudeõigust kasutab. Viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur ega ületa põhinõuet. Viivisemäär on kooskõlas seadusega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei pea tasuma teenuste ees, mida tema pole tarbinud, kuna ta ei ela selles korteris ega ole kunagi elanud. Viivisenõue ei ole põhjendatud. Viivisearvel olev viide kohtuotsusele asjas nr 2-09-54717 on asjakohatu, kuna kostja ei olnud selles asjas osaline. Kostjal ja kolmandal isikul oli suusõnaline kokkulepe, et kolmas isik tasub kõik arved, kuna ta elab kõnealuses korteris. Kostja esitas 22.02.2013 aegumise vastuväite. Hageja nõuab majandamiskulude põhivõlga perioodi september 2006. - 29.02.2012 eest. Tegemist on korduvate kohustustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 tähenduses. Hageja 2006. a majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2007 ja nõue aegus 31.12.2009. 2007. a majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2008 ja nõue aegus 31.12.2010. 2008. a majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2009 ja nõue aegus 31.12.2011. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu ettepaneku 09.05.2012. Seega on hageja nõue perioodi eest september 2006 - 31.12.2008 aegunud. Juhul, kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, taotleb kostja viivise vähendamist, sest viivis on ebamõistlikult suur. Hageja oleks võinud enne nõude esitamist kostja vastu teha selgeks nõudega seotud asjaolud (sh et korteriomandi kaasomanike vahel on sõlmitud kokkulepe korteriühistule majandamiskulude tasumise osas). Hageja oleks võinud esitada oma nõude varem, mis oleks vähendanud viivise suurust. Kostja teadis, et tema ei ole kohustatud korteriühistule midagi maksma ning et kõik arved on korteriühistule kolmanda isiku poolt makstud. Hageja oleks saanud nõude varasema esitamisega vältida viivise suurenemist. Mõistlikuks viivise suuruseks võib olla mitte rohkem kui 10% kohtu poolt välja mõistetavast summast. Arvestades, et hageja nõue 2006. - 2009. a eest on aegunud, siis on maksimaalseks välja mõistetavaks põhivõlgnevuse suuruseks hageja arvestuse järgi 1497,10 eurot (2010. a eest 659,33 eurot, 2011. a eest 642,41 eurot ja 2012. a eest 195,36 eurot) ja seega on mõistlikuks viivise suuruseks 149,71 eurot (10% 1497,10 eurost). Hageja pole tõendanud, et tal oleks tekkinud maksmise viivitamise tagajärjel kahju. See, et hageja on esitanud nõude alles nüüd, näitab, et maksmisega viivitamine ei ole takistanud korteriühistu tavapärast tegevust ning mingit kahju hagejale tekkinud ei ole. 27.03.2013 istungil selgitas kostja, et 2009. a osas ei ole nõue aegunud, st et aegumata summa põhinõude osas on 2218,60 eurot ja aegunud summa 1175,62 eurot. Kolmanda isiku seisukoht Harju Maakohus kaasas 13.05.2013 määrusega tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel XXX. 14.08.2013 kohtuistungil avaldas kolmas isik, et kõik, mis puudutab majandamis- ja hoolduskulusid, peavad jääma kaasomanike kanda. Kolmas isik on nõus tasuma kommunaalkulud, mida tema on reaalselt tarbinud. Sellist kokkulepet, mille kohaselt pidi kolmas isik tasuma kõik arved, kuna elab selles korteris, ei ole. Kolmas isik nõustub kostja seisukohaga aegumise osas. Viiviste nõue ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile, kolmanda isiku seisukohaga ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et KÜ XXXhagi XXXvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • alates 07.07.2006 kuulub kostjale XXX ja XXX Tallinnas, XXX asuvast korteriomandist (I kd lk 29); • kostja ja XXX on KÜ XXX liikmed; • korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude suuruse ja arvetel märgitud teenuste kujunemise üle (I kd lk). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab, vaatamata asjaolule, et ta ei ole talle osaliselt kuuluvas korteris kunagi elanud, tasuma talle proportsionaalselt kuuluva kaasomandi osalt korteriühistu poolt esitatavate majandamiskulude eest. Kostja väitel on tal kokkulepe teise kaasomanikuga kulutuste tasumise kohta. Samuti leiab kostja, et osaliselt on hageja nõue aegunud. Aegumine Kostja leiab, et hageja 2006. aasta majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2007 ja nõue aegus 31.12.2009. 2007. aasta majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2008. ja nõue aegus 31.12.2010. 2008. aasta majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2009 ja nõue aegus 31.12.2011. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu ettepaneku 09.05.2012. Seega on hageja nõue perioodi eest september 2006 31.12.2008 aegunud. Kolmas isik toetab kostja aegumise vastuväidet. Hageja leiab, et nõuded ei ole aegunud, kuna nõude aegumine peatus läbirääkimiste ajaks. Hageja on kostjaga olnud kirjavahetuses, pakkunud välja maksegraafiku ja kokkulepete sõlmist. Läbirääkimistahet on väljendanud ka kostja ise 09.09.2008 vastuses. 12.01.2009 adresseeris hageja kostjale võlgnevuse meeldetuletuse, milles pakkus välja, et kui korteriomanikud soovivad kokku leppida maksegraafiku osas, siis ootab ühistu 20.01.2009 vähemalt 5000 kroonise makse tegemist võla vähendamiseks. 04.09.2009 edastas hageja kostjale ja kolmandale isikule võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja. Hageja hinnangul peatus 2006 – 2008 aasta nõuete osas aegumine läbirääkimiste ajaks s.o vähemalt kuni 04.09.2009, mil hageja teatas, et pöördub nõudega kohtusse. Alternatiivselt leiab hageja, et aegumist ei saa kohaldada hea usu põhimõttest tulenevalt. Olles saanud teavet korteriga seotud võlgnevuste kohta, pidanuks kostja arvestama ka hageja huvidega ning väljendama aegumisele toetumist, mitte aga looma hagejale oma käitumisega ettekujutuse aegumise vastuväitest loobumise kohta. Tuleb eeldada, et võlasuhte pooled peavad üksteisest lugu ja teatavad vastastikku viivitamatult oma kavatsustest, et teisel poolel oleks saadud infost lähtuvalt võimalik oma tegevust (sh kohtulike nõue esitamist) planeerida. Kostja on käitunud vastuoluliselt. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on osaliselt aegunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõude aegumine ei ole peatunud. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Lõikest 2 tulenevalt on aegumine peatunud õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.

Hageja on seisukohal, et aegumine peatus 2006 – 2008 aasta nõuete osas läbirääkimiste ajaks ja kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise ajaks vähemalt kuni 04.09.2009, mil hageja teatas, et pöördub nõudega kohtusse. Kostja hinnangul aegumine ei ole peatunud. Riigikohus on leidnud 13.04.2011 lahendi 3-2-1-10-11 punktis nr 10, et TsÜS § 167 lg 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas ja millal pidasid pooled läbirääkimisi. Kolleegium on seisukohal, et läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri vastusega päringule (t.lk 205-206) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et 12.04.2013 on XXX kinnitanud, et elab aadressil XXX, Tallinnas. Kostja selgitas 29.01.2013 kohtuistungil (t.lk 105), et kostjal oli teise kaasomanikuga (kolmanda isikuga) suusõnaline kokkulepe, et kuna kolmas isik korteris elab, siis tasub kõik arved. Kostja vaidlusaluses eluruumis elanud ei ole. Seega on viidatud tõenditega tõendatud, et alates korteri soetamisest kuni vähemalt 12.04.2013 oli korteri kasutajaks kolmas isik. Kohus loeb 09.09.2008 e-kirjavahetusega (t.lk 124-125) tõendatuks asjaolu, et kostja oli küll teadlik korteril lasuvast võlgnevusest, kuid sai aru ja lootis, et võlgnevused tasub ja kokkulepped sõlmib võla tasumiseks kaasomanikuna XXX (kolmas isik) ilma kostja kinnituseta. Kohtu hinnangul ei tõenda XXX 09.09.2013 e-kiri, et kostja sai aru, et peab ise võlgnevust tasuma ja soovis võlgnevuse tasumiseks hagejaga läbirääkimisi pidada. 12.01.2009 saatis hageja kostjale ja kolmandale isikule teate XXX võlgnevusest korteriühistule. Samuti on hageja saatnud 04.09.2009 kolmandale isikule e-kirja võlgnevusest. Kohus leiab, et nimetatud kirju ei saa pidada läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 mõttes. Tegemist ei ole poolte arvamuste vahetamisega nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle. Samuti ei nähtu nendest, et pooled peaks kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda hageja nõude aegumist peatunuks kuni 04.09.2009. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et aegumine tuleks jätta kohaldamata hea usu põhimõttest tulenevalt. Hagi aegumise tähtaeg tuleneb seadusest ning puudub alus lugeda kostja käitumist hea usu põhimõttega vastuolus olenevaks ainult seetõttu, et kostja kasutab oma seadusest tulenevat õigust paludes kohaldada hageja nõudele aegumise tähtaega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikest 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub käesoleval juhul kuulub kohaldamisele kolme aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Kohus nõustub kostjaga selles, et tegemist on korduvate kohustustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 tähenduses ning iga esitatud arve puhul tuleb hinnata aegumist eraldi. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja 2006. aasta majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2007 ja nõue aegus 31.12.2009. 2007. aasta majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2008 ja nõue aegus 31.12.2010. 2008. aasta majandamiskulude nõude aegumistähtaja kulg algas 01.01.2009 ja nõue aegus 31.12.2011. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu ettepaneku 09.05.2012. Seega on hageja nõue perioodi eest september 2006 31.12.2008 aegunud. Seega on hageja nõudest tulenevalt aegunud 2006. arved summas 119 eurot, 2007. arved summas 453,89 eurot ja 2008. arved summas 602,73 eurot s.o kokku 1175,62 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu summas 1175,62 eurot. Põhivõlgnevusest VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja nõude kujunemisele ja nõude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Viidatud põhjusel ei hinda kohus ka võlgnevuse kujunemise tõendamiseks esitatud tõendeid (I kd lk 34-85). Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt summas 2218,78 eurot VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 111 lg 3 alusel. Kostja ei tõendanud käesolevas asjas, et kostjal oli kolmanda isikuga s.o kaasomanikuga kokkulepe, et kolmas isik tasub kaasomandilt kõik kulutused korteriühistule. Viivistest VÕS § 101 lg 1 punkti 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lõikele 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et 28.09.2011 Harju Maakohtu otsusega (I kd lk 145-150) tsiviilasjas nr 2-09-54717 rahuldati KÜ XXX hagi XXX vastu osaliselt ning mõisteti XXX välja talle kaasomandi suurusele vastav kommunaalkulude suurus. Kohus loeb esindaja 27.03.2013 istungil antud ütlustega (I kd lk 132) tõendatuks asjaolu, et kuni tsiviilasjas nr 2-09-54717 kohtuotsuse tegemiseni esitas ühistu kaasomanikele ühise arve. Alates oktoobrist 2011 esitas ühistu eraldi arved. Nimetatust saab järeldada, et alates oktoobrist 2011 sai kostja teadlikuks asjaolust, et temalt nõutakse kaasomandi osalt 35% ulatuses majandamiskulude kandmist. Seni pidas hageja läbirääkimisi ja nõudis kulutusi XXXlt. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et hageja pöördus 2009 aastal kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks ainult XXX vastu ega kaasanud XXXka tsiviilasja juurde kolmanda isikuna. Seega ei saa kohtu hinnangul kostjat lugeda viivituses olevaks enne novembrit 2011, sest oktoobris 2011 esitas hageja kostjale esimese eraldi arve. Kostjalt tuleb välja mõista viivis 2011 aasta oktoobri novembri ja detsembri

ning 2012 jaanuari ja veebruari arvete tasumisega viivitamise eest. Viivist tuleb arvestada KÜS § 7 lõike 4 kohaselt majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus arvestab viivist hageja hagiavaldusele lisatud võlaarvestuse tabeli (I kd lk 32-33) andmete põhjal, kuna nimetatud tabelist nähtub võlgnevus kuude lõikes. 2011 oktoobri majandamiskulude viivis on 3,68 eurot (43,43 võlgnetava summa proportsionaalne suurus x 0,07 viivise protsent : 100 x 121 võlgnetavate päevade arv = 3,68 eurot). 2011 novembri majandamiskulude viivis on 3,54 eurot (55,61 võlgnetava summa proportsionaalne suurus x 0,07 viivise protsent : 100 x 91 võlgnetavate päevade arv = 3,54 eurot). 2011 detsembri majandamiskulude viivis on 2,90 eurot (69,16 võlgnetava summa proportsionaalne suurus x 0,07 viivise protsent : 100 x 60 võlgnetavate päevade arv = 2,90 eurot). 2012 jaanuari majandamiskulude viivis on 1,88 eurot (92,81 võlgnetava summa proportsionaalne suurus x 0,07 viivise protsent : 100 x 29 võlgnetavate päevade arv = 1,88 eurot). 2012 veebruari majandamiskulude viivis on 2,26 eurot (102,55 võlgnetava summa proportsionaalne suurus x 0,07 viivise protsent : 100 x 31 võlgnetavate päevade arv = 2,26 eurot). Kokku võlgneb kostja hagejale viivistena 3,68+3,54+2,90+1,88+2,26= 14,26 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2011 oktoobrist kuni 2012 veebruarini (sealhulgas) 14,26 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab käesolevas vaidluses arvestades vaidluse asjaolusid mõistlikuks ja põhjendatuks jätta poolte menetluskulud võrdsetes osades poolte endi kanda. Hageja on pidanud majandamiskulude korteriomanikelt saamiseks pidanud pöörduma kahel korral kohtusse, samal ajal on ka poolte vahel pikka aega valitsenud ebaselgus, millises ulatuses ning kes majandamiskulutusi on pidanud kandma. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.