Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3669,12 eurot, leppetrahvi 1467,65 eurot, viivise (1351 päeva eest) 4345,85 eurot ning intressi 564,91 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank vahel sõlmitud 01.06.2007 laenuleping, millest tulenev nõue on loovutatud hagejale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla ja intressi osas õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 3669,12 eurot ning intress 564,91 eurot. Hageja on arvestanud viivist määraga 32% aastas. Kohtu hinnangul ei ole see põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud tarbijakrediidilepingust nr 0704531/95st nähtub, et intressimääraks oli 25% aastas. Seega on viivise määraks, VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt, 25 % aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis 3 395,19 eurot. Kostja ning AS Balti Investeeringute Grupi Pank vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustub krediidisaaja tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast juhul, kui krediidiandja on sunnitud lepingu üles ütlema seoses krediidisaaja poolse lepingurikkumisega ning p 6.4 kohaselt, kui krediidisaaja ei likvideeri 10 päeva jooksul täitmata rahalisi kohustusi, kohustub krediidisaaja tasuma leppetrahvi 20% rikkumise hetkeks tähtaegselt tagastamata krediidisummast. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on nõutava leppetrahvi näol tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes. Seetõttu on kohtu hinnangul eelpool nimetatud tüüptingimuste punktid tühised ning leppetrahvi nõue põhjendamatu. Tulenevalt ülaltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3 669,12 eurot, intress 564,91 eurot ning viivis 3 395,19 eurot, kokku 7629,22 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 639,11 eurot, õigusabikulud 270 eurot, sissenõudmiskulu 110 eurot ja riigilõivu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 6,39 eurot. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 24 % ulatuses hageja kanda ja 76 % ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 485,72 eurot, õigusabikulud 205,20 eurot ja menetlusdokumentide kättetoimetamiskulud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 4,86 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta menetluskuludena sissenõudmiskulusid. Seega on hageja nõue selles osas põhjendamatu. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 695,78 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.