Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Osaühingu (OÜ) Kindel Partner ja kostja vahel suuline teenuse osutamise leping, mille alusel osutas OÜ Kindel Partner kostjale puhastus- ja koristusteenuseid, mh korterelamutes, asukohaga Pallasti 16 ja Virbi 12, Tallinnas. Kostjast tulenevatel põhjustel jäid OÜ Kindel Partner poolt ettevalmistatud kirjalikud lepingud kostja poolt allkirjastamata. Väär on kostja väide, et kostja majandustegevuses eksisteerib pelgalt kirjalikele lepingutele tuginemise praktika. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja OÜ-le Kindel Partner osutatud teenuste eest tasuma vastavalt viimase poolt esitatud arvetele. Alates 2007 - 2009 oktoobrini tasus kostja suurema osa arvetest korrektselt. OÜ Kindel Partner poolt 2008 esitatud arved sisaldasid ka Virbi 12 ja Pallasti 16 korterelamutes osutatud puhastusteenuseid ning need arved on kostja tasunud korrektselt. 2008 novembris ja detsembris ning 2009 jaanuaris tehtud tööde eest tasus kostja vaid osaliselt. Kostjale esitati alljärgnevad arved:

olla tühine juhul, kui nõude loovutamise alusdokumente (lepinguid nr 702 ja 801) ei ole hagejale üle antud. Tühise tehingu puhul puudub hagejal nõudeõigus. Maakohtu otsus

kajastub kostja pretensiooni tõttu tasu vähendamine, ei tõenda, et lisaks kirjalikele lepingutele oli OÜ Kindel Partner ja kostja praktikaks ka suuliste lepingute sõlmimine. Vastupidiselt nähtub hageja poolt esitatud arvetest, et OÜ Kindel Partner ja kostja vahelised pretensioonid lahendati alati kirjalikult. Arvestades hageja väidet, et suuline leping sõlmiti, sest kostjast tulenevatel põhjustel jäid kirjalikud lepingud allkirjastamata, on kohus seisukohal, et OÜ Kindel Partner ja kostja vahel oli kujunenud praktikaks sõlmida alati kirjalikud lepingud. Vaidlusaluste objektide puhul kirjalikke lepinguid allkirjastatud ei ole, mida kinnitavad ka lepingute allkirjastamata projektid nr 702 ja nr 802. Asjaolu, et lepinguprojektid jäid allkirjastamata kostja süül, on hageja paljasõnaline väide ning vastuolus teiste dokumentaalsete tõenditega, sest OÜ Kindel Partner ja kostja vahel sõlmitud lepingud on kostja varasemalt allkirjastanud. Hageja poolt lepingu sõlmimise tõendamiseks esitatud tõendid (kostja poolt osaliselt tasumata arved (nr 81104, 81206, 90107); KÜ Virbi 12 kinnitus töö hea kvaliteedi kohta Virbi 12 ning Virbi 12 ja Pallasti 16 võtmete üleandmise aktid nr 004362 ja nr 004364), ei tõenda, et OÜ Kindel Partner ja kostja vahel oli sõlmitud lisaks kirjalikele lepingutele suuline leping puhastusteenuse osutamiseks. Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale eelnimetatud arved ja kostja tasus nende eest osaliselt. Ometigi ei tõenda osaliselt tasutud arved, et poolte vahel oli suuline leping, et OÜ Kindel Partner töövõtjana puhastab ja osutab koristusteenust ka Virbi 12 ja Pallasti 16 ja kostja töö tellijana on kohustatud OÜ-le Kindel Partner selle eest lepingujärgset tasu maksma. Esitatud arvetel ei ole märgitud lepingu objekte, mille eest arved on esitatud. Kuna arved võivad kajastada ka teiste objektide eest maksmisele kuuluvaid summasid, siis nende alusel ei saa suulise lepingu sõlmimist tõendatuks lugeda. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lg-le 1, mille kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, kus peavad olema märgitud mh tehingu majanduslik sisu ja tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), leiab kohus, et kui arve on väidetavalt esitatud 7 erineva objekti kohta, oleks arvel pidanud kajastuma kõikide objektide aadressid. Hageja väide, et kostja on 7 arvet tasunud korrektselt, ei tõenda, et need arved olid esitatud vaidlusaluste objektide puhastusteenuse osutamise eest, sest hageja ei ole tõendanud, et varem tasutud arved sisaldasid vaidlusalustel objektidel puhastusteenuse osutamise eest makstavat tasu. KÜ Virbi 12 kinnitus, mille kohaselt on N. K perioodil 01.07.2008 - 31.01.2009 osutanud puhastusteenust Virbi 12, Tallinnas, mille suhtes korteriühistul pretensioonid puuduvad, ei tõenda, et OÜ Kindel Partner ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping nimetatud objektil puhastus- ja koristusteenuse osutamiseks. Samuti ei saa Virbi 12 ja Pallasti 16 võtmete üleandmise aktiga lugeda tõendatuks, et OÜ-l Kindel Partner oleks nimetatust saanud tuleneda nõue kostja vastu, sest aktides on märgitud tööde teostajaks hoopis kostja ning tööde tellijaks OÜ Kindel Partner. Hageja ei ole esitanud kohtule esialgseid võtmete üleandmise akte, mis võiksid tõendada OÜ Kindel Partner poolt enne teenuse osutamise alustamist objektide võtmete saamist kostja käest. Suulise lepingu sõlmimist OÜ Kindel Partner ja kostja vahel objektide Virbi 12 ja Pallasti 19 suhtes ei saa lugeda veenvalt tõendatuks ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J. K ütlustega, sest ükski dokumentaalne tõend seda ei tõenda. Osa tunnistaja poolt antud ütlusi on vastuolus teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega: OÜ Kindel Partner ja kostja vahel sõlmitud kirjalike lepingute arvu osas, lepinguobjektide aadresside ning ka lepingu sõlmise aja osas, mis teeb tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks. Samuti võib tunnistaja olla kaudselt huvitatud asja lahendamise lõpptulemusest, kuna ta on OÜ Kindel Partner juhatuse liige. Eeltoodu alusel ei ole leidnud asjas tõendamist, et OÜ Kindel Partner ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping puhastus- ja koristusteenuste osutamiseks korterelamutes

Pallasti 16 ja Virbi 12, Tallinnas, mistõttu tuleb hagi kostja vastu jätta rahuldamata. Seega puudub vajadus analüüsida, kas OÜ Kindel Partner poolt hagejale nõude loovutamine on kehtiv, kas kostja rikkus väidetavat lepingut ja jättis täitmata oma lepingust tulenevad kohustused või mitte. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 162 jäävad menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt kohus ei hinnanud hageja kirjalikke tõendeid ja tunnistaja ütlusi. TsMS § 232 lõikest 1 tulenevalt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega tõendite hindamise osas ja ei korda otsuse põhjendusi. Maakohus põhjendas, et osaliselt tasutud arved, võtmete üleandmise aktid ja tunnistaja ütlused ei kinnita, et OÜ Kindel Partner töövõtjana kohustus suulise lepingu alusel osutama puhastus- ja koristusteenust ka objektidel Virbi 12 ja Pallasti 16 ja et City Haldus OÜ töö tellijana on kohustatud selle eest lepingujärgset tasu maksma. Tõenditena esitatud arvetel ei olnud märgitud lepingu objekte, mille eest arved olid esitatud. Õige on maakohtu tähelepanek, et kuna arved olid esitatud väidetavalt 7 objekti kohta, oleks neil pidanud olema kajastatud ka kõikide objektide aadressid, kus töid teostati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et varem tasutud arved sisaldasid ka vaidlusalustel objektidel teenuse osutamise eest makstavat tasu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kõiki tõendeid ja põhjendanud, miks kohtuistungil uuritud tõendite hindamise tulemusena ei olnud võimalik nõustuda hageja väidetega ja lugeda suuline leping puhastusteenuse osutamiseks sõlmituks. Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates rikkunud tõendite hindamisel apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme. Kohus on põhjendanud piisavalt, miks on ta pidanud tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks ja sellega saab nõustuda. Kuna apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, tuleb apellatsioonikohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok – Toomsalu

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.