Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-52361
Tsiviilasi
XXXhagi XXX OÜ vastu võla 4.491,91 euro, viivise seisuga 26.10.2011.a. summas 686,07 euro ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni väljamõistmiseks VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses
Tsiviilasja hind
4.491,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sulev Mander (Afford ÕB OÜ, registrikood 10891164, asukoht Kehra mnt 12, 75101 Kose, e-post [email protected]) Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Alar Salu (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, registrikood 11517835, asukoht Vana-Viru 4, 10111 Tallinn)
Asja läbivaatamine
06.11.2012.a. toimunud kohtuistungil ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX hagi XXX OÜ vastu võla 4.491,91 euro, viivise seisuga 26.10.2011.a. summas 686,07 euro ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni väljamõistmiseks VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
2.Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta OÜ XXX menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7,
Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.27.10.2011.a. esitas XXX hagi XXX OÜ vastu võla 4.491,91 euro, viivise 686,07 euro, alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses ja menetluskulude väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti OÜ XXXja kostja vahel suuline teenuse osutamise leping, mille alusel osutas OÜ XXX kostjale puhastus- ja koristusteenuseid, mh korterelamutes, asukohaga XXXja XXX, Tallinnas. Eelnimetatud objektidel osutati teenuseid suuliste kokkulepete alusel, kuna kostjast tulenevatel põhjustel jäid kirjalikud lepingud, mille projektid olid OÜ XXX poolt ettevalmistatud, kostja poolt allkirjastamata. Hageja sõnul on väär kostja väide, et kostja majandustegevuses eksisteerib pelgalt kirjalikele lepingutele tuginemise praktika.
3.Sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi kostja OÜ-le XXX osutatud puhastusteenuste eest tasuma vastavalt viimase poolt esitatud arvetele. Alates 2007.a. kuni 2009.a. oktoobrini, tasus kostja suurema osa talle esitatud arvetest korrektselt. OÜ XXX poolt 2008.a. esitatud arved sisaldasid hageja sõnul ka XXX ja XXX, Tallinn, korterelamutes osutatud puhastusteenuseid ning need arved on kostja tasunud korrektselt.
4.2008.a. novembri ja detsembri ning 2009.a. jaanuari kuus tehtud tööde eest tasus kostja vaid osaliselt. Kostjale esitati alljärgnevad arved:
1.28.11.2008.a. arve nr 81104 summas 75.145,06 krooni, millest kostja tasus 14.12.2008.a. 38.512,84 krooni ja 26.01.2009.a. 13.204,50 krooni (kostja jättis tasumata 23.427,72 krooni, s.o 1.497,30 eurot);
2.31.12.2008.a. arve nr 81206 summas 75.145,06 krooni, millest kostja tasus 14.01.2009.a. 38.512,84 krooni ja 26.01.2009.a. 13.204,50 krooni (kostja jättis tasumata 23.427,72 krooni, s.o 1.497,30 eurot);
3.30.01.2009.a. arve nr 90107 summas 75.145,06 krooni, millest kostja tasus 13.02.2009.a. 51.717,34 krooni (kostja jättis tasumata 23.427,72 krooni, s.o 1.497,30 eurot). Kostja jättis igast eeltoodud arvest tasumata 23.427,72 krooni, kokku 70 283,16 krooni, s.o 4.491,91 eurot. Kirjalikest lepinguprojektidest, mis hageja ka kohtule esitas, nähtub, et XXX korterelamule osutatavate puhastusteenuste maksumus oli 8.980,00 krooni kuus ning XXX korterelamule osutatavate teenuste maksumus oli 10.874,00 krooni kuus. Nimetatud summad, millele lisandus käibemaks 18%, moodustavadki ühes kuus kokku summa 23.427,72 krooni, mis kostja on jätnud kolmest vaidlusalusest arvest tasumata.
5.OÜ XXX tuletas korduvalt nii suuliselt kui kirja teel kostjale tema võlgnevust meelde ja palus võlgnevuse tasuda, kuid vaatamata sellele, ei ole kostja võlga likvideerinud.
6.Kuna kostja eiras OÜ XXX palveid võlgnevus likvideerida, loovutas OÜ XXX nõude kostja vastu Julianus Inkasso OÜ-le. Kuivõrd Julianus Inkasso OÜ-l ei õnnestunud kostjalt võlgnevust välja nõuda loovutas ta 24.11.2009.a. nõude OÜ-le XXX tagasi.
7.03.12.2009.a. loovutas OÜ XXX nõude kostja vastu XXX(edaspidi hageja) ja samal päeval teavitati sellest ka kostjat. Hageja nõue kostja vastu tuleneb seega OÜ XXX ja hageja vahel 03.12.2009.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Kostja väide, et nõude loovutus võib olla tühine, ei ole hageja sõnul asjakohane, kuna loovutuse kehtivus ei sõltu sellest kas ja kui siis millises ulatuses nõude aluseks olevad dokumendid loovutuse saajale üle antakse või mitte.
8.Kostja ei ole osutatud tööde ega ka esitatud arvetel (nr 81104, 81206, 90107) kajastuvate summade ebaõigsuse osas esitanud mitte ühtegi pretensiooni. Kuna kostja ei vaielnud arvetele vastu ka võlateatiste ja nõude loovutamise teate saamisel, leiab hageja, et kostja on minetanud igasuguse õiguse esitada teenuse mitteosutamise või selle kvaliteedi osas vastuväiteid.
9.Hageja on seisukohal, et kostjal oli esitatud arvetest tulenevalt kohustus osutatud teenuste eest tasuda ning kuna kostja on kohustust rikkunud, palub hageja kostjalt välja mõista võlg summas 4.491,91 eurot, viivis 686,07 eurot, alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses ja menetluskulud.
10.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: koondtabeli kostjale esitatud arvetest ja laekumistest, kostja poolt osaliselt tasumata arved (nr 81104, 81206, 90107), 04.09.2009.a. kostjale saadetud võlateatise, 04.09.2009.a. saadetud võlateatise kättesaamise kinnituse, 24.11.2009.a. Julianus Inkasso OÜ poolt nõude tagasiloovutamise lepingu ja kostjale saadetud nõude loovutamise teatise, 03.12.2009.a. nõude XXX loovutamise lepingu ja kostjale saadetud nõude loovutamise teatise, KÜ XXX kinnituse, 12.01.2010.a. kostjale saadetud võlanõude, arved nr 080605 ja 81011, milles kajastub kostja pretensiooni tõttu tasu vähendamine, puhastusteenuste osutamise lepingu projektid nr 702 ja nr 802, objektide XXX ja XXXvõtmete üleandmise aktid nr 004362 ja nr 004364 ning tabeli võlgnevuse tekkimisele eelnevate laekumiste kohta. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistaja XXX(OÜ XXXjuhatuse liige), millise taotluse kohus ka rahuldas. Kostja vastuväited ja menetluse käik
11.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja sõnade kohaselt on hageja viited suulisele lepingule alusetud ja paljasõnalised, mida ei ole esitatud hagiavalduses ega selle lisades kuidagi tõendatud. Kostja sõnul eksisteerisid OÜ XXXja kostja vahel ainult kirjalikud lepingud. Kostja omas OÜ-ga XXXärisuhteid ajavahemikul 2007 kuni 2009 viie sellekohase kirjaliku lepingu näol. Hageja väide, et kirjalik leping jäi sõlmimata kostja tegevusetuse tõttu on samuti paljasõnaline ja tõendamata.
12.Kostja leiab, et nõude loovutamise leping võib olla tühine juhul kui nõude loovutamise alusdokumente (lepinguid nr 702 ja 801) ei ole hagejale üle antud. Tühise tehingu puhul puudub hagejal aga ka nõudeõigus.
13.Kostja tasus OÜ-le XXX arveid vaid pooltevaheliste kirjalike lepingute alusel, arvestades
konkreetse lepingu järgset nõuet/teenuse mahtu. Sõlmitud lepingud lõpetas kostja XXXOÜ poolsete lepingu rikkumiste tõttu.
14.Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata ja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena: OÜ XXX ja kostja vahelised lepingud ning lepingutejärgsed tasutud summad tabelis. Kostja taotles üle kuulata vande all XXXOÜ seadusliku esindaja XXX(X ) ja tunnistajana XXX , kuid kohus kostja taotlusi ei rahuldanud (t/l 140-141). Kohtuotsuse põhjendused.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et - OÜ XXX ja XXXOÜ vahel olid sõlmitud lepingud CH 3044A/7 ja CH 3044B/7 puhastusteenuste osutamiseks aadressil XXX, Tallinnas ja XXX, Tallinnas; - vastavalt lepingupoolte kokkuleppele pidi kostja tasuma OÜ-le XXXosutatud teenuste eest viimase poolt esitatud arvete alusel; - alates 2007.a. kuni 2009.a. oktoobrini, tasus kostja suurema osa talle esitatud arvetest korrektselt; - 2008.a. novembri ja detsembri ning 2009.a. jaanuari kuus tehtud tööde eest tasus kostja osaliselt: 28.11.2008.a. arvest nr 81104 summas 75.145,06 krooni tasus kostja 14.12.2008.a. 38.512,84 krooni ja 26.01.2009.a. 13.204,50 krooni. Seega jättis kostja tasumata 23.427,72 krooni ehk 1.497,30 eurot; 31.12.2008.a. arvest nr 81206 summas 75.145,06 krooni tasus kostja 14.01.2009.a. 38.512,84 krooni ja 26.01.2009.a. 13.204,50 krooni. Seega jättis kostja tasumata 23.427,72 krooni ehk 1.497,30 eurot; 30.01.2009.a. arvest nr 90107 summas 75.145,06 krooni tasus kostja 13.02.2009.a. 51.717,34 krooni. Seega jättis kostja tasumata 23.427,72 krooni ehk 1.497,30 eurot. - OÜ XXXloovutas oma nõude kostja vastu nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Julianus Inkasso, mille viimane loovutas OÜ-le XXXtagasi 24.11.2009.a. ning 03.12.2009.a. loovutas OÜ XXX oma nõude kostja vastu XXX (t/l 23-28). Pooled vaidlevad selle üle kas OÜ XXXja XXX OÜ vahel oli sõlmitud ka suuline leping puhastus- ja koristusteenuste osutamiseks korterelamutes asukohaga XXXja XXX, Tallinnas või mitte ning kas kostja võlgneb tulenevalt eeltoodust hagejale hagetava summa koos viivistega.
16.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 9 lõige 1 sätestatust, mille kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et leping on pakkumusele nõustumuse andmisega sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lõike 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lõike 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse vaikimine või
tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata, kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. VÕS § 8 lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kuivõrd OÜ XXX ja kostja vahelise väidetava suulise lepingu objektiks oli töövõtt, tuleb kohaldada käesoleval juhul töövõtulepingu sätteid. VÕS § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingu võib sõlmida ka suuliselt. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendid ei tõenda asjaolu, et OÜ XXX on esitanud OÜ-le XXXpakkumuse XXXja XXX, Tallinnas puhastusteenuse osutamiseks, millele OÜ XXXoleks omakorda andnud nõustumuse. Seega ei saa lugeda tõendatuks OÜ XXXja kostja vahel vahetatud vastastikke tahteavaldusi ja saavutatud kokkulepet nimetatud teenuste osutamiseks pakkumise esitamise ja nõustumise andmiseks. Seetõttu analüüsib kohus järgnevalt, kas töövõtuleping võidi sõlmida tulenevalt OÜ XXXja XXX OÜ vahelisest eelnevast praktikast või tavast.
17.VÕS § 25 lõikest 1 tulenevalt on lepingupooled oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on juhul kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti OÜ XXXja kostja vahel suuline teenuse osutamise leping, kuna kostjast tulenevatel põhjustel jäid kirjalikud lepingud, mille projektid olid ettevalmistatud, kostja poolt allkirjastamata. Seetõttu leiab hageja, et kostja majandustegevuses ei eksisteerinud pelgalt kirjalikele lepingutele tuginemise praktikat. Kostja sõnade kohaselt on aga hageja viited suulisele lepingule ja ka väide, et kirjalik leping jäi sõlmimata kostja tegevusetuse tõttu, alusetud ja paljasõnalised, mida ei ole esitatud hagiavalduses ega selle lisades kuidagi tõendatud. Kostja sõnul eksisteerisid OÜ XXXja kostja vahel ainult kirjalikud lepingud. Selle tõendamiseks esitas kostja kohtule kostja ja OÜ XXXvahel, ajavahemikul 2007 kuni 2009, sõlmitud viis kirjalikku lepingut (t/l 45-95). Lisaks leidis hageja, et kuna kostja ei ole esitanud arvetel kajastuvate summade ebaõigsuse osas hagejale mitte ühtegi pretensiooni, mis aga OÜ XXXja kostja vahel oli samuti väljakujunenud praktikaks, mille tõendamiseks on hageja esitanud ka arved nr 080605 ja 81011, milles kajastub kostja pretensiooni tõttu tasu vähendamine (t/l 30-31), on kostja minetanud igasuguse õiguse esitada teenuse mitteosutamise osas vastuväiteid. Ka kostja sõnul oli tema ja OÜ XXXvaheliseks praktikaks vaid kirjalike pretensioonide esitamine, mis kinnitab asjaolu, et eraldi suulised kokkulepped puudusid. Kostja väitel said kõik esitatud pretensioonid läbi arutatud ning toimus sellekohane tagasiarvestus ja seda kõikide sõlmitud kirjalike lepingute alusel tehtavates töödes. Kõige eeltoodu alusel on kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud arved, milles kajastub kostja pretensiooni tõttu tasu vähendamine, ei tõenda asjaolu, et lisaks kirjalikele lepingutele oli OÜ XXXja kostja praktikaks ka suuliste lepingute sõlmimine. Vastupidiselt nähtub hageja poolt esitatud arvetest, et OÜ XXXja kostja vahelised pretensioonid lahendati alati kirjalikult. Arvestades ka hageja enda väidet, et suuline leping sõlmiti põhjusel, et kostjast tulenevatel põhjustel jäid kirjalikud lepingud allkirjastamata, on
kohus seisukohal, et OÜ XXXja XXX OÜ vahel oli kujunenud praktikaks sõlmida alati kirjalikud lepingud. Vaidlusaluste objektide puhul kirjalikke lepinguid aga allkirjastatud ei ole, mida kinnitavad ka hageja poolt kohtule esitatud lepingute allkirjastamata projektid nr 702 ja nr 802 (t/l 110-114). Asjaolu, et lepinguprojektid jäid allkirjastamata kostja süül, on hageja paljasõnaline väide ning vastuolus teiste dokumentaalsete tõenditega, sest OÜ XXXja kostja vahel sõlmitud lepingud on kostja varasemalt allkirjastanud.
18.Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud kohutule lisaks eelpoolnimetatud tõenditele veel järgnevad tõendid: kostja poolt osaliselt tasumata arved (nr 81104, 81206, 90107), KÜ XXX kinnituse töö hea kvaliteedi kohta aadressil XXX ning objektide XXX ja XXX, Tallinn võtmete üleandmise aktid nr 004362 ja nr 004364. Kohus on seisukohal, et ka need tõendid ei tõenda, et OÜ XXXja kostja vahel oli sõlmitud lisaks kirjalikele lepingutele suuline leping puhastusteenuse osutamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale eelpoolnimetatud arved ja kostja tasus nende eest osaliselt. Ometigi ei tõenda need osaliselt tasutud arved või nende esitamine, et poolte vahel oli suuline leping selle kohta, et OÜ XXXtöövõtjana puhastab ja osutab koristusteenust ka objektidel XXX ja XXX, Tallinnas ja XXXOÜ töö tellijana on kohustatud OÜ-le XXXselle eest lepingujärgset tasu maksma. Esitatud arvetel ei ole märgitud lepingu objekte, mille eest arved on esitatud. Kuna arved võivad kajastada ka teiste objektide eest maksmisele kuuluvaid summasid, siis nende alusel ei saa suulise lepingu sõlmimist tõendatuks lugeda. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lõikele 1, mille kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, kus peavad olema märgitud mh tehingu majanduslik sisu ja tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), leiab kohus, et antud juhul, kui arve on väidetavalt esitatud 7 erineva objekti kohta, oleks arvel pidanud kajastuma kõikide objektide aadressid, kus töid teostati. Hageja väide, et kostja on ülejäänud rohkem kui poole aasta jooksul seitse arvet tasunud korrektselt, ei tõenda seda, et need arved olid esitatud ka vaidlusaluste objektide puhastusteenuse osutamise eest, sest hageja ei ole tõendanud, et varem tasutud arved sisaldasid vaidlusalustel objektidel puhastusteenuse osutamise eest makstavat tasu. Kohus on seisukohal, et KÜ XXX kinnitus, mille kohaselt on XXX perioodil 01.07.2008.a.31.01.2009.a. osutanud puhastusteenust aadressil XXX, Tallinnas, mille suhtes korteriühistul pretensioonid puuduvad (t/l 28), ei tõenda asjaolu, et OÜ XXXja OÜ XXXvahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping nimetatud objektil puhastus- ja koristusteenuse osutamiseks. Kohus leiab, et ka objektide XXX ja XXX, Tallinn, võtmete üleandmise aktiga ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et OÜ-l XXXoleks nimetatust saanud tuleneda nõue kostja vastu, sest aktides on märgitud tööde teostajaks hoopis kostja ning tööde tellijaks OÜ XXX . Ka ei ole hageja esitanud kohtule esialgseid võtmete üleandmise akte, mis võiksid tõendada OÜ XXXpoolt enne teenuse osutamise alustamist objektide võtmete saamist kostja käest.
19.Kohus on seisukohal, et suulise lepingu sõlmimist OÜ XXXja XXXOÜ vahel objektide XXX ja XXX suhtes ei saa lugeda veenvalt tõendatuks ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütlustega ning ainuüksi nendega, sest ükski dokumentaalne tõend seda kohtuotsuses eelpool märgitu kohaselt ei tõenda. Kõigepealt on osa tunnistaja poolt antud ütlusi vastuolus teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega: s.o OÜ XXXja kostja vahel sõlmitud kirjalike lepingute arvu osas, lepinguobjektide aadresside ning ka lepingu sõlmise aja osas, mis teeb tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks. Kohus leiab, et samuti võib tunnistaja olla kaudselt huvitatud asja lahendamise lõpptulemusest, kuna ta on OÜ XXXjuhatuse liige, kes hagejale nõude väidetavalt loovutas.
20.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist, et OÜ XXXja XXX OÜ vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping puhastus- ja koristusteenuste osutamiseks korterelamutes, asukohaga XXXja XXX, Tallinnas, mistõttu tuleb hagi kostja vastu jätta rahuldamata. Kuna kohus asub seisukohale, et suulist töövõtulepingut sõlmitud ei olnud, puudub vajadus analüüsida kohtuotsuses seda kas OÜ XXXpoolt hagejale nõude loovutamine on kehtiv, kas kostja rikkus väidetavat lepingut ja jättis täitmata oma lepingust tulenevad kohustused või mitte. Menetluskulude jaotamine
21.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele mh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 4.491,91 euro, ongi see käesoleva tsiviilasja hinnaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.