Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
06.06.2013.a. Hageja XXX Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Igor Šablonin
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 13.10.2011.a. kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 15.06.2009.a. kostja palvel laenuks 19 000 krooni, mille kostja pidi tagastama 15.07.2009.a. Pooled on leppinud kokku viivisemääras 1% iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. 29.04.2013.a. täpsustas hageja oma nõuet. Kostja koos oma sõbra XXX alates 01.02.2009.a. võtsid üürile hageja abikaasale kuuluva korteri aadressil XXX. 15.06.2009.a. kella 17 paiku hageja, kostja ja XXX kohtusid aadressil XXX, kus tegid korteri ülevaatuse ja määrasid kindlaks kõikide võlgnevuste ning korteri ja mööbli rendihüvitise kogusumma. Pooled leppisid kokku ja nõustusid sellega, et nõuete kogusumma moodustab 19 000 krooni ja koosneb 3,5 kuu renditasu võlast (7 875 krooni), 3,5 kuu kommunaalmaksete ja elektritasu võlast 3 125 krooni ja korteri ja mööbli remondihüvitises 8 000 krooni. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja on nõus andma kostjale võlgu 19 000 krooni, millega kostja maksab oma kohustused korteri omanikule.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 214,32 eurot ja viivise 1 214,32 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei tunnista võlatunnistusest tuleneva kohustuse olemasolu ja selle täitmata jätmist. Pooled on sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse. Hageja ei ole kostjale laenu andnud. Hageja ähvardas kostjat, et kui kostja tahab, et kostja perekond ellu jääb, siis peab ta võlakirjale allakirjutama. Hageja dikteeris võlakirja sisu ja vägisi sundis kostjat allakirjutama. Kostja ei ole hagejale võlgu. Tegemist on rahatu võlatunnistusega. Hageja sundis ähvarduste abil kostjat koostama võlatunnistuse, mille kohaselt oli kostja sunnitud endale võtma oma tuttava XXX üürivõla tagastamise kohustuse. Kostja pole hagejalt korterit aadressil XXX rentinud ega pole seal elanud. Kostja elas kuni keskkooli lõpetamiseni koos oma vanematega ja oli vanemate ülalpidamisel. Hagis nimetatud võlatunnistus on kostja poolt 24.08.2009.a. notariaalselt tühistatud ning edastatud notari poolt hagejale. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, kostja vande all antud seletuse, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 (hagi kohtule esitamise ajal kehtinud redaktsioon) esimese lause kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kuivõrd käesoleva hagi hind on 1 214,32 eurot, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 15.06.2012.a. kohtumääruses (t/l 62) kui ka 07.11.2012.a. korraldaval kohtuistungil (t/l 79-82). Kohus on teinud 07.11.2012.a. korraldaval kohtuistungil pooltele ka ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks kooskõlas TsMS § 230 lg 2 (t/l 82).
7.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – kirjaliku kinnituse kohaselt on kostja 15.06.2009.a. oma allkirjaga kinnitanud, et ta on hagejalt samal päeval saanud 19 000 krooni, millise kohustub hagejale tagastama hiljemalt 15.07.2009.a. Võla tagasimaksmisega viivitamisel kohustub kostja maksma viivist 1% iga viivitatud päeva eest (t/l 2). Pooltel on vaidlus selles kas eelpool nimetatud võlatunnistusest on kostjal tekkinud kohustusi.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus on seisukohal, et oma vormilt on antud juhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd hageja konstitutiivset kohustust tõendanud ei ole. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et poolte tahet luua konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne lk. 114).
9.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-22-09 leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel tuleb kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Kohtuasjas nr. 32-1-21-06 on Riigikohus leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
10.Kuivõrd antud juhul on oma vormilt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega tuleb kohtul kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Algselt on hageja oma hagiavalduses asunud seisukohale, et tegemist oli laenuga (t/l 1). Hiljem on hageja asunud seisukohale, et kostja koos oma sõbra XXX on rentinud hageja abikaasale kuuluvat korterit aadressil XXX ning alates märtsist 2009.a. ei ole kostja rendimakseid tasunud. Lisaks tõi kostja korterisse lambakoera, kes rikkus nii mööbliesemeid kui ka korteri viimistlust. Pooled ja XXX kohtusid 15.06.2009.a. ning leppisid kokku, et kõikide võlgnevuste ja korteri ning mööbli hüvitise summa on 19 000 krooni (t/l 115-116). Kostja vaatamata nõudmistele võlgnevust tasunud ei ole (t/l 3).
11.Kohus on seisukohal, et hageja väited selle kohta, et kostja üüris eelpool osundatud korterit, ei ole õiged. Sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Vastupidi hageja on ise asja kohtulikul arutamisel avaldanud, et läbirääkimised korteri üürimiseks toimusid hageja ja XXX vahel. Ka üüri tasus XXX (t/l 131). Lisaks andis kostja kohtuistungil vande all seletuse, millise kohaselt ei ole tal kunagi olnud vajadust korterit üürida, kuna elas koos vanematega. Samuti puudusid tal hagejaga igasugused üüri tasumise kokkulepped (t/l 132).
12.Hageja on kohtule 29.04.2013.a. esitatud menetlusdokumendis avaldanud, et kostja võttis koos oma sõbraga korteri rendile 01.02.2009.a. (t/l 115). Kohus asub seisukohale, et seega ei saanud kostja sõlmida (suulist) üürilepingut ka seetõttu, et väidetavalt üürilepingu sõlmimisel, s.o. 01.02.2009.a. oli ta alaealine (t/l 20). Kohus leiab, et asja kohtulikul arutamisel on tõendamist leidnud, et üürisuhe oli hagejal/hageja abikaasal kolmanda
isikuga mitte kostjaga ning seega ei saa kostja vastutada kolmanda isiku poolt tasumata üürimaksete, kõrvalkulude jms. eest. Sellised hageja järeldused on meelevaldsed.
13.Lisaks leiab kohus, et hageja väited selle kohta, et ta on andnud kostjale 19 000 krooni korteriomanikule (hageja abikaasale) võlgnevuse tasumiseks ning samal ajal on hageja väidetavalt täitnud omanikule kõik eelpool nimetatud kostja kohustused, on ebausutavad. TsMS § 235 järgi väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
14.Arvestades asjaolu, et kostja oli võlatunnistuse allkirjastamisel saanud just täisealiseks ning ei omanud sissetulekuid, vaid oli vanemate ülalpidamisel, pole hageja kohtu arvates millegagi põhistanud asjaolu, miks hageja laenas kostjale ilma tagatiseta märkimisväärse summa ainuüksi selleks, et viimane saaks tasuda võlgnevused korteriomaniku, s.o. hageja abikaasa ees. Samas on hageja ise need kohustused täitnud. Kohus on seisukohal, et hageja sellised väited on vastuolulised. Kohtu ette toodud asjaoludest ei tulene, et hageja oleks kostjale raha andnud. Sellest tulenevalt on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et kostjal puudub võlg hageja ees.
15.Riigikohus on oma 24.08.2006.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-21-06 p. 15 selgitanud, et võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui on tühine tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Kuivõrd kostjal puudus üürisuhe, siis puudub ka sellest tulenev võlgnevuse tasumise kohustus.
16.Kuivõrd kohtulikul asja arutamisel on tõendamist leidnud asjaolu, et üürisuhe oli hagejal/hageja abikaasal kolmanda isikuga, siis analüüsib kohus järgnevalt miks on kostja 15.06.2009.a. tunnistanud kohustuse olemasolu hageja ees. Kostja on oma vastuväidetes asunud seisukohale, et allkiri võlatunnistusele on saadud sunni ja ähvarduse mõjul.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on ähvardus õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
18.Kohtule esitatud 28.08.2009.a. kostja vastusest pretensioonile nähtub, et kostja on hageja pretensioonile vastanud, millises on selgitanud, et võlakiri on tema poolt allkirjastatud hageja ähvarduse mõjul ja seetõttu tühine (t/l 35), mistõttu on kostja pöördunud notari poole võlatunnistuse tühistamiseks ja vastava avalduse hagejale edastamiseks (t/l 36, 37). Ka on kostja pöördunud psühhiaatri ning politsei poole (t/l 38, 39).
19.Kohtuistungil on kostja andnud vande all seletuse selle kohta, et võlatunnistuse allkirjastas ta seetõttu, et hageja teda survestas, mis seisnes selles, et hageja haaras kostjal õlast ning seisis kostja taga ning kostja ei saanud ära joosta. Kostjale oli kerge survet avaldada, kuivõrd kostja oli pisarates. Samuti ähvardas hageja maha lüüa kostja perekonna. Hageja dikteeris kostjale ette võlatunnistuse teksti (t/l 133). Hageja kostja vastavatele vastuväidetele vastanud ei ole ning omapoolseid tõendeid ei esitanud.
20.Kohus arvestab asjaoluga, et võlatunnistuse allkirjastamisel oli kostja vastupidiselt hagejale hiljuti täisealiseks saanud ning ilmselgelt kogenematu ja kergesti mõjutatav. Ka
andis kostja kohtuistungil seletuse selle kohta, et hageja viskas korteris olevad isikud välja (t/l 132). Seega saab kohtu ette toodud asjaoludest teha järelduse, et olukord, milles väidetavalt võlatunnistuse vormistamine aset leidis, ei olnud sugugi rahumeelne. Samuti ei toimunud poolte vahel mingisugusid läbirääkimisi. Hageja on ise avaldanud, et sel samal 15.06.2009.a. õhtul otsustati üürileping lõpetada. Hageja ei eita, et samal õhtul jäid korterisse kolmanda isiku asjad, mis hageja hiljem viis garaaži (t/l 131).
21.Arvestades asjaolu, et kostjal puudus võlg hageja ees ning võlatunnistusel märgitud võlasumma on märkimisväärne, võib nimetatust teha järelduse, et kostja vabal tahtel sellist kohustust endale võtta ei võinud. Kuivõrd kostja on andnud kohtuistungil seletuse, millise kohaselt ei võimaldanud hageja kostjal lahkuda ning ähvardas viimase perekonna maha lüüa ning asjaolu, et kostja oli sel ajal hiljuti täisealiseks saanud ning kogenematu isik, mõjus nimetatud hageja ähvardamine hirmutavalt ja tõi kaasa ilmselgelt kostja tahte vastase võlatunnistuse koostamise. Sellises olukorras lepingu sõlmimine ei ole õiguspärane.
22.Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on kohtule esitatud 15.06.2009.a. võlatunnistus tühine ja sellest ei tulene kostjale kohustusi. Kostja on õigustatult selle tühistanud kooskõlas TsÜS § 98 lg 1 ja § 99 lg 1 p 1. Kõige eelpooltoodu alusel ei pea kohus hageja nõuet kostjalt võlgnevuse 1 214,32 euro väljamõistmiseks põhjendatuks. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja nõuet põhivõlgnevuse väljamõistmiseks, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue viivise summas 1 214,32 euro kostjalt väljamõistmiseks.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 214,32 eurot. Menetluskulude jaotamine
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
26.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.