Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (9)

2-08-66926

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud 13.10.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt 10.02.2008.a. kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu , mille objektiks oli Nikolai 24, Pärnus asuv vanalinna ala mälestis, reg.nr. 16697. Hageja kohustus teostama lepingu lisas olevad hinnapakkumises nimetatud tööd. Tööd pidid valmima hiljemalt juuni 2008.a. jooksul. 11.02.2008.a. kostja volitatud esindaja on sõlminud hagejaga kokkuleppe töövõtulepingu lisana , mille alusel kohustus kostja tasuma lepingu hinna 5 osamaksena. Kostja tasus esimesed 4 osamakset õigeaegselt. 07.07.2008.a. hageja lõpetas tööd õigeaegselt 27.06.2008.a. ning tööd võttis vastu muinsuskaitse järelevalve spetsialist Eduard Rajari. 08.07.2008.a. esitas hageja kostjale tööde üleandmisvastuvõtmisakti. Töövõtulepingu p.9.3 kohustus kostja tööd vastu võtma kahe päeva jooksul peale üleandmis- vastuvõtmisakti esitamist v. esitama sama tähtaja jooksul motiveeritud vastuväite. Vastuväidet kostja teostatud tööde kohta ei esitanud ning ei võtnud ka töid vastu. Vastavalt töövõtulepingule lähtuvad pooled sel juhul VÕS § 638, 643 ja 644, mis sätestavad , et kui tellija on sõlminud töövõtulepingu oma majandus ja kutsetegevuses , kohustub ta tööd üle vaatama viivitamatult ning tööd vastu võtma v. teatama mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kui tellija alusetult ei võta valmis töid vastu loetakse töö vastu võetuks ka juhul , kui töövõtja on andnud tellijale mõisliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks. 28.07.2008.a. luges hageja mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks möödunuks ning tööd vastuvõetuks vastavalt VÕS § 638. Hageja esitas kostjale arve summas 279 896 krooni, millise tasumise tähtaeg oli 30.07.2008.a. Ettemaksuna on kostja tasunud 200 000 krooni ja tasumata on 79 896 krooni. 04.08.2008.a. sõlmis hageja OÜ-ga Lõunalaenud käsunduslepingu, millisega volitas sisse nõudma kostjalt võlgnevust. 05.08.2008.a. OÜ Lõunalaenud saatis kostjale võlanõude e-posti teel ja nõudis võla tasumist. Kostja sai teatise kätte , kuid võlga ei tasunud. 10.08.2008- 01.09.2008.a. kostja vältis kontakti OÜ-ga Lõunalaenud v. andis alusetuid lubadusi võlgnevuse tasumiseks ettepanekute esitamise kohta. 01.09.20108.a. OÜ Lõunalaenud saatis kostjale korduva võlanõude ja nõudis tasumist hiljemalt 07.09.2008.a. Kostja nõuet ei täitnud. Kostja pole nõuet tasunud ja kostja põhivõlgnevus hageja ees on 79 896 krooni ning viivis 2372.91 krooni. Täiendavalt tekkinud kahju 12 364.03 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 94 632.94 krooni. Kostja vastuväited hagile Kostja kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista. Ebaõige on kostja seisukoht nagu oleks hageja lepingulised tööd teostanud 27.juuniks 2008.a. Hageja poolne viide tööde üleandmisvastuvõtmisaktile 07.07.2008.a. on asjakohatu, sest ka osapoolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p.9 sätestab üheseltmõistetavalt osapoolte kohustused teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta. Veelgi enam kostja pöördus juba 03.07.2008.a. kirjalikult hageja poole soovides teada , miks on alates 02.07.2008.a. objektil Jussin Viinakauplus hoone 2 (9)

2-08-66926 remonditööd peatatud, mida kinnitas ka hageja alltöövõtja Ankaro Arendus OÜ esindaja. Nimetatud kirjalik järelepärimine aga tagastati kostjale seoses hoiutähtaja möödumisega 19.07.2008.a. Seega on ebaõige hageja seisukoht , et kostja ei ole esitanud omapoolseid vastuväiteid hageja poolt väidetavalt kvaliteetselt teostatud tööde kohta ning ka arvamus, et kostja ei soovi alusetult tehtud töid vastu võtta. OÜ Kingexport pöördus järjekordselt hageja poole kirjalikult 17.07.2008.a. tähitud kirjaga soovides teada miks hageja ei ole vastanud kostjapoolsele 03.07.2008.a. järelepärimisele ning miks ei ole lõpetatud lepingujärgseid töid. Nimetatud teade sisaldas ka kostja teavet hagejale lepingu lõpetamise soovist ja koostöö jätkamist teise firmaga. Kostja palus hageja esindajal 5 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest tulla kohale lepingu lõpetamiseks ning tagastada kostjale ostetud infrapunasoojendi. Ka see teade tagastati kostjale hoiutähtaja möödumisega. Seega on alusetu hageja viide mingisugusele mõistliku tähtaja rikkumisele kostja poolt ning alusetu ka hageja seisukoht , et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Asjakohatu on ka hageja väide, et kostja oleks vältinud kontakti OÜ-ga Lõunalaenud, kuna kostja lepinguline esindaja käis isiklikult OÜ Lõunalaenud kontoris, kuid kompromissi polnud võimalik saavutada, sest vastavalt kliendilt saadud volitustele oli OÜ Lõunalaenud õigus ainult rääkida kliendi nimele rahasumma kiiremast tasumisest, mitte aga käsitleda tegemata tööde küsimust. Kostja võttis 03.10.2008.a. Ermet Ehitus AS-ist hinnapakkumise Jussin Viinakaupluse hageja teostamata tööde lõpetamiseks ja sellest nähtub, et hageja ei ole oma töid lõpuni viinud vastavalt lepingus kokkulepitule ja heale ehitustavale. Menetluse käik Kirjalikus seisukohas kostja vastuse kohta hageja jäi kindlaks , et lepingulised tööd olid valmis juuni lõpuks ja akteeriti 07.07.2008.a. Akteerimine ei sõltunud hagejast vaid muinsuskaitse esindajast , kellel polnud päevapealt võimalik tulla töid akteerima. Pretensioonid töödele oli kostja kohustatud esitama hagejale 2 päeva jooksul. Hageja teavitas muinsuskaitse poolt tööde akteerimisest kostjat järgmisel päeval esitades akti . Oluline on aga fakt, et kostja teadis tööde tegelikkust valmisolekust juba tööde lõppedes juuni lõpus. Kostja esitatud päringutele on hageja vastanud kostjale e-posti teel. Kõik lepingulised tööd teostas hageja tähtaegselt ja korrektselt. Mitte lepingulisi töid keeldus hageja tegemast kuni polnud omavahel arveldatud lepingulised tööd. Sellega kostja ei nõustunud vaid sundis hagejat tegema mitte lepingulisi töid. Kostja lubas korduvalt , et töö käigus tellitud lisatööd fikseeritakse lepingu lisaga, kuid kostja seda ei teinud. Taoline käitumine viitab kostja pahatahtlikkusele saada eelnevalt kokkulepitud tasu eest veel lisaks hulga töid. Kostja lepinguline esindaja külastas tõepoolset OÜ Lõunalaenud kontorit, kus teatas, et hageja nõude menetlust kohtus asub ta venitama igal võimalikul moel. Pärnu Maakohus otsusega 25.05.2009.a. rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 79 898 krooni ja viivise 2372.91 krooni ning jättis rahuldamata kahjunõude 12 364.03 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. 24.09.2010.a. otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 25.05.2009.a. otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamaiseks esimese astme kohtule. 11.04.2011.a. esitas hageja kohtule täpsustatud nõude, milles leidis, et kostja võlgnevus on 79 896 krooni e. 5106.29 eurot + viivis 985 kalendripäeva eest perioodil 31.07.2008.a. 11.04.2011.a. 18 191.12 krooni e. 1162.62 eurot, millele lisandub 1,12 eurot iga viivitatud päeva kohta. Täpse summa arvestada välja kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga.

3 (9)

2-08-66926 18.05.2011.a. eelistungil hageja loobus kahjunõudest summas 12 364.03 krooni. Pärnu Maakohus tagaseljaotsusega 27.10.2011.a. rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 5106.29 eurot ja viivise 1385.50 eurot ning lõpetas menetluse kahjuhüvitise 790.21 eurot nõudes. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kostja esitas kaja menetluse taastamiseks. Pärnu Maakohus määrusega 09.12.2011.a.jättis kaja rahuldamata ning menetluse asjas taastamata. Tallinna Ringkonnakohus määrusega 27.01.2012.a. tühistas Pärnu Maakohtu 09.12.2011.a. määruse , rahuldas kaja , taastas menetluse tsiviilasjas ja saatis asja menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule. 21.07.2012.a. OÜ Kivisaare Ehitus endine juhatuse liige Valvo Kivisaar teatas kohtule, et Kivisaare Ehitus OÜ on registrist kustutatud. OÜ Kivisaare Ehitus kustutati registrist 21.08.2012.a. Pärnu Maakohus OÜ Kingexport avalduse alusel määrusega 2-12-39249/21.12.2012.a. ennistas äriregistris Kivisaare Ehitus OÜ õigusliku seisundi ja määras likvideerijaks Valvo Kivisaare. Käesoleval ajal on OÜ Kivisaare Ehitus (likvideerimisel). Kohtutäitur Kersti Kaljula 19.04.2013.a. teatise kohaselt on Pärnu Maakohtu 27.10.2011.a. tagaseljaotsus täidetud ja raha 6491.79 eurot hagejale üle kantud 28 ja 30.12.2011.a. (II toimik tl.66). 09.08.2013.a. kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde , palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 5106.29 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga seadusjärgses määras. 09.08.2013.a. kohtuistungil kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja seadusliku esindaja vande all ning tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 635 lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama v. muuma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja OÜ Kivisaare Ehitus ja kostja OÜ Kingexport vahel on sõlmitud 10.02.2008.a. kirjalik töövõtuleping Pärnus , Nikolai 24, Jussini Viinakaupluse ehitus ja remonditööde tegemiseks (I toimik tl.7-8). Hageja esitas kostjale hinnapakkumise tööde teostamiseks kokku summas 279 896 krooni. Teostatavate töödena hinnapakkumises nimetatud 1) Olemasoleva värvkatte eemaldamine infrapuna kiirkuumutiga seintelt , räästakastilt ja akendelt 232 m2 hinnaga 81 200 krooni , 2) osaline laudise vahetus ja remont 6000 krooni, 3) pinna ettevalmistamine , seentõrje ja õlitamine 22 600 krooni, 4) pinna katmine linaõli värviga (kuni 3 korda) 66 900 krooni, 5) otsaseinte parandused ja lupjamine 17 800 krooni,

4 (9)

2-08-66926 6) immutusõlid, värvid ,silikoonid, lahustid 26 700 krooni, 7) mehhanismid, transport , tellingud 12 000 krooni 8) järelkoristus 4000 krooni Kõik kokku 237 200 krooni + käibemaks 18% 42 696 krooni , kokku 279 896 krooni. Lisaks on hinnapakkumises märgitud, et pakkumises mittesisalduvaid töid käsitletakse lisatöödena. Kostja nõustus hinnapakkumisega andes sellele allkirja (I toimik tl.4). Lepingu p.1.3 järgi hinnapakkumises mittesisalduvaid töid v. mahu muutusi käsitletakse lisatöödena ja tasutakse lepingus sätestamata arvete alusel. Ka pooled kohtuistungil 09.08.2013.a. vande all ärakuulamisel kinnitasid, et kokku lepiti ainult hinnapakkumises nimetatud tööd seal nimetatud hindadega ( II toimik tl.116, 118). Seega oli poolte kokkulepe 10.02.2008.a. hinnapakkumises nimetatud tööde teostamises hinnapakkumises nimetatud hindadega. Lisatööde tegemiseks pidid pooled eraldi kokku leppima , ka hinna osas. Töölepingu p.9.3 kohaselt tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja tellijale allakirjutamiseks üleandmise- vastuvõtmise akti. Tellija on kohustatud vastava üleandmisevastuvõtmise akti 2 kalendripäeva jooksul arvates saamisest allakirjutatult töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Tellija poolt eeltoodu mittetäitmisel juhinduvad pooled VÕS § 638, 643 ja 644. VÕS § 637 lg.3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg.4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt v. kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud v. loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS §638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud v. kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja saatis kostjale tööde üleandmis- vastuvõtmisakti juuli alguses 2008.a. Kostja kohtuistungil vande all ärakuulamisel kinnitas tööde üleandmis- vastuvõtmisakti saamist hageja poolt, kuid väitis, et saatis hagejale teate, et töödel on puudused (II toimik tl.120). Kostja on 03.07.2008.a. saatnud hagejale järelpärimise selle kohta , miks tööd objektil on seiskunud (I toimik tl.50). Puudustest vastavalt töövõtulepingu p.9.3 kostja hagejale ei ole teatanud s.t. vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija akti kahe kalendripäeva jooksul arvates saamisest tagastama ja esitama motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta Tööde üleandmis – vastuvõtmisakti on 07.07.2008.a. allkirjastanud tööde teostaja Ankaro Arendus esindaja Ants Kalda ja muinsuskaitse järelevalve esindaja Eduard Rajari. Kostja OÜ Kingexport esindaja tööde üleandmis- vastuvõtmisakti allkirjastanud ei ole (I toimik, tl.11). Kuna antud juhul ei ole tellija tööde üleandmis- vastuvõtmisakti allkirjastanud, peab hageja tõendama, et kokkulepitud tööd olid valmis ja need saab lugeda vastuvõetuks. Selline on ka kohtupraktika – RKL3-2-1-80-08. Kostja on esitanud kohtule 2009.a. remondi muinsuskaitse järelevalve vahearuande, millest nähtub, et teostatud tööd on tehtud hea kvaliteediga, kinni on peetud muinsuskaitse nõuetest ja kasutatud õigeid restaureerimisvõtteid. Kuna põhiosa töödest oli tehtud õigeaegselt ja

5 (9)

2-08-66926 kvaliteetselt , võimaldas see vastuvõtuakti allkirjastada. Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt on muinsuskaitse esindaja poolt 07.07.2008.a. allkirjastatud. Vaegtööd on ehitajale näidatud ja suuline kokkulepe nende tegemiseks oli olemas. Kohale jäid monteerimata viilulaudade katteplekid. Ehitaja jättis välja vahetamata ka viilulauad põhjendusega, et uue katusekatte paigaldamisega tuleks need niikuinii lahti võtta. Värvimata jäi vintskapi sein ja hoovipoolne välisuks, millelt vana värv oli juba eemaldatud. Vuukimata, krohviparandused tegemata ja värvimata jäi lõunapoolse viilu vahevärksein, parandamata praod soklis (I toimik tl.95-101). Kuna tegemist on muinsuskaitsealuse hoonega , mille teostatud tööde osas teostab järelevalvet muinsuskaitse , on muinsuskaitse vahearuanne usaldusväärne tõend teostatud tööde kvaliteetsuse hindamisel. Samuti on muinsuskaitse esindaja kõige pädevam hindama tööde vastavust muinsuskaitse nõuetele. Antud aruandest nähtub tehtud tööde kvaliteetne teostamine ja tehtud on enamus töid. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti on hea usu põhimõttega vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja olulise puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-80-08 p.22, RKL 3-2-1-73-10 p.28. Muinsuskaitse vahearuande kohaselt kokkulepitud töödest on teostamata järgnevad tööd : 1) viilulauad vahetamata v. värvimata 2) värvimata vintskapp ja hoovipoolne uks 3) vuukimata, krohviparandused tegemata ja värvimata lõunapoolse viilu vahevärksein. Hageja ei ole nende tööde tegemist tõendanud. Kohus leiab, et töövõtja on oma kohustused suuremas osas kvaliteetselt täitnud tegemist ja tegemist ei ole selliste puudustega , et tasunõude kvaliteetselt teostatud tööde osas saab jätta rahuldamata, kuna pooltel on tekkinud vaidlus kokkulepitavate tööde mahu ja tööde teostamise osas. Nende puudustega töö vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi ega välista töö eesmärgipärast kasutamist ning kvaliteetselt teostatud tööde eest tasumata jätmine on hea usu põhimõttega vastuolus Hageja kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt vundamendi krohvimistööd teostati tasuta teiste tööde hulgas. Tööd mida hinnapakkumises ei ole, sai tehtud tasuta. Katusel olevaid töid hinnapakkumises ei olnud, kuna vintskapp asub katusel ja on katuse osa ning katus oli halvas seisukorras, siis vintskapi töid hinnapakkumises ei ole. Tagumist ust ei ole ja mida ei ole ei saa värvida. Kui uks on piidast seespool, on tegu siseuksega, mitte välisuksega. Muinsuskaitse vahearuandes märgitud vuukimata , krohviparandused tegemata ja värvimata lõunapoolse viilu vahevärksein, ei ole õige. Tööd on tehtud ja see on fotodelt näha. Teise korruse puitosa tuli värvida tumedaks, aga nii, et puidu toime läbi paistaks. Otsaseinte lupjamine on tehtud ja puitosad töödeldud toonitud linaõliga. Viilulauad on hinnapakkumises olemas. Viilulauad pidi panema , aga kuna roovitus , mille külge need kinnitada oli alla igasugust arvestust, jäid viilulauad tegemata. Tagumine uks ca 2 ruutmeetrit, vintskapp 7-10 ruutmeetrit ( II toimik tl.117-119). Kostja vande all antud ütluste järgi lepingu kohaselt tuli värvida kõik pinnad vintskapp kaasa arvatud. Värvimata jäid teise korruse aknad, teise korruse krohvitud pinna vahel olevad puitpinnad, vintskapp, tagumine välisuks ja otsa viilulauad. Otsa viilulaudade puhul, kui puu on terve tuli värv eemaldada ja uuesti värvida. Kui puu on mäda oleks tulnud otsa viilulauad välja vahetada. Tagumine uks on tugevdatud ja on samaaegselt nii sise- kui välisuks. Otsaseinte parandused ja lupjamine on tegemata mõlemast küljest. Järelkoristus on tegemata. Tagumise ukse ruutmeetreid on umbes 2, vintskapp 10 ruutmeetrit, teise korruse otsalauad 1-2 ruutmeetrit. Kokku värvimata võib olla 14 ruutmeetrit ( II toimik tl.118). Kostja poolt kohtule esitatud OÜ Arcus Projekti arvamusest nähtub, et lepingujärgsetest töödest on tegemata - osaliselt välisvärvimine

6 (9)

2-08-66926 vintskapi ja katuse otsalaudade osas, otsaseinte parandus ja lupjamine, katuse otsalaudade vahetus ja vundamendi krohvi parandus. Vundamendi krohvi parandust ei ole hinnapakkumises nimetatud , hageja väitel teostati töö tasuta ja ka kostja kohtuistungil vande all kinnitas, et kokku lepiti ainult hinnapakkumises nimetatud tööd hinnapakkumises nimetatud hindadega. Seega vundamendi krohvi parandused pidid pooled kokku leppima lisatöödena vastavalt töövõtulepingu p.-le 1.3 , hageja ei ole nende tööde eest tasunõuet esitanud ning kohus vundamendi krohvi parandustöid lepingujärgse tasustava tööna ei arvesta. Järelkoristuse tegemata jätmisele hageja poolt viitas kostja esimest korda kohtuistungil vande all ärakuulamisel, eelmenetluses ei ole seda väidet esitatud ja selle kohta ei ole ka tõendeid esitatud. Seega kohus jätab antud kostja väite tähelepanuta. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et vastavalt VÕS § 637 lg.4 saab teostatud tööd lugeda vastuvõetuks juuli algul 2008.a. ja tasunõue on teostatud tööde eest muutunud sissenõutavaks. Tööde tasust tuleb maha arvata järgnev: Hinnapakkumisest on näha, et värvitav pind on 232 m2. Hinnapakkumises on märgitud olemasoleva värvkatte eemaldamine infrapuna kiirkuumutiga. Olemasolev tähendab kohtu hinnangul kogu hoone olemasolev värvitud pind s.h. ka vintskapp ja tagumine välisuks vaatamata sellele, et välisuksel välimine ukseleht puudub. Samas on olemas sisemine uks , mida kasutatakse välisuksena. Hageja väitel ei pidanud teostama töid vintskapi ja tagumise välisukse osas. Kostja väitel pidi värvitama nii vintskapp, tagumine uks kui ka viilulauad (kas vahetatama v. värvima). Ka hageja väitel viilulauad jäid tegemata. Kostja väitel on värvimata pind kokku ca 14 m2 (vintskapp 10m2, tagumine uks 2m2 ja viilulauad 2 m2) , mis ühtib hageja väidetega värvimata pinna suuruse kohta. Hageja ei ole kohtule vaatamata kohtu nõudele esitanud tõendeid (eriteadmistega isiku arvamus v. taotlenud ekspertiisi) , et värvitud pind on kokku 232m2. Ka kostja vaatamata kohtu nõudele omapoolset täpsemat arvestust v. tõendeid värvimata pinna suuruse kohta kohtule ei esitanud. Kohus andis selleks aja 21.03.2011.a. eelistungil ja ka 22.06.2011.a. kirjalikus kohtunõudes (I toimik tl.136, 160,161). Arvestades eeltoodut ja tuginedes poolte vande all antud seletustele kohus leiab, et kokkulepitud töödest on värv eemaldamata ja uuesti värvimata 14m2 pinda 232 m2-st s.o. 6% värvitavast pinnast. Viilulaud on kohus arvestanud värvimata pinnana, kuna poolte poolt esitatud tõendite järgi ei ole võimalik üheselt tuvastada viilulaudade vahetamise maksumust eraldi ning kostja väitel pidi hageja viilulauad puhastama ja uuesti värvima , kui lauad on mädad siis asendama. Samuti viilulaudade värvkatte eemaldamise ja värvimise hinda 2m2 x 1004.01 = 2008.02 krooni võib lugeda samaks viilulaudade vahetamise hinnaga ( hinnapakkumises osaline laudise vahetus ja remont kokku 6000 + 18% = 7080 krooni). Olemasoleva värvkatte eemaldamine infrapuna kiirkuumutiga seintelt , räästakastilt , akendelt hind 81 200 krooni + 18% = 95 816 krooni, pinna ettevalmistamine , seentõrje õlitamine 22 600 krooni + 18% = 26 668 krooni, pinna katmine linaõli värviga kuni 3 korda 66 900 krooni + 18% = 78942 krooni, immutusõlid, värvid, silikoonid ja lahustid 26 700 krooni + käibemaks 18% = 31 506 krooni. Kõik kokku 232 m2 eest 232 932 krooni , 1m2 hind 1004,01 krooni ja 14 m2 hind 14 056.14 krooni. Vastavalt muinsuskaitse vahearuandele on vuukimata , krohviparandused tegemata ja värvimata lõunapoolse viilu vahevärksein. Nimetatu on nähtav ka muinsuskaitse vahearuande fotodelt. Hageja ei ole esitanud tõendeid , et nimetatud tööd on tehtud. Seda ei tõenda ka hageja esitatud fotod. Muinsuskaitse vahearuanne tehtud 2009.a. ja ei kinnita , et tööd tegemata mõlema otsaseina osas. Vastupidi muinsuskaitse vahearuandele lisatud fotodelt nähtub, et ühel otsaseinal vastavad tööd tehtud (I toimik tl.101). Seega ei ole põhjendatud ka

7 (9)

2-08-66926 nõue otsaseinte parandused ja lupjamine (lubjavärviga värvimine) 17 800 krooni + 18% = 21004 krooni : 2 = 10 502 krooni. Arvestades eeltoodut tuleb mehhanismide , transpordi ja tellingute hinnast maha arvata 8,8 % ( 279 896 100%, 14 056.14 + 10 502 = 24558.14 8,8% ) s.o. 12000 + 18% = 14 160 krooni , sellest 8,8 % 1246.08 krooni. Kostja poolt on esitatud eriteadmistega isiku OÜ Arcus Projekt Ludvig Tammann`i arvamus, kuid tööde kohapealne ülevaatus on toimunud alles 30.11.2011.a. s.o. üle 4,5 aastat peale tööde valmimist. Seega on osad kahjustused tekkinud ilmselt aastaid pärast tööde valmimist ja ka peale tööde garantiiaega (tööde garantiiaeg vastavalt töövõtulepingu p.-le 7.1 2 aastat), mida ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel arvestada (II toimik tl.208-211). Kohus arvestab eelkõige muinsuskaitse 2009.a. vahearuandes toodut. Vahearuandes on märgitud, et ülevaatus toimus 08.12.2008.a. (I toimik tl. 98). Vastavalt hinnapakkumisele on kõikide tööde maksumus kokku 279 896 krooni e. 17 888.61 eurot, millest kostja on tasunud 200 000 krooni ja tasumata on 79 896 krooni e. 5106.29 eurot. Põhjendatud nõue kõikide teostatud tööde eest kokku on 279 896 - 14 056.14 – 10 502 – 1246.08 = 254 091.78 krooni e. 16 239.42 eurot. Kostjal tasumata 54 091.78 krooni e. 3457.09 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3457.09 eurot. Kostja poolt on hagi vastusele lisatud AS Ermet Ehitus hinnapakkumine vaidlusaluse hoone täiendavate tööde tegemise kohta, millest nähtub , et tööde maksumus on samas hinnaklassis, mille kohus kokkulepitud hinnast maha arvas. Hinnapakkumises nimetatud ka töö, mida polnud kokku lepitud. Hageja poolt esitatud viivisenõue kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga (I toimik tl.138). VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas (redaktsioon alates 15.04.2013.a., enne 7% aastas). Põhjendatud on viivisenõue alates 31.07.2008.a. kuni 28.12.2011.a. s.o. ajani, mil 27.10.2011.a. tagaseljaotsus täitemenetluses täideti ja raha hagejale üle kanti (II toimik tl.66). VÕS § 94 lg.1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arve ehitustööde eest tasumiseks kostjale esitatud 28.07.2008.a. tasumise kohustusega hiljemalt 30.07.2013.a. (I toimik tl.10). Hageja poolt esitatud viivisenõue on põhjendatud järgnevalt: 1.Viivis perioodi 31.07.2008 – 31.12.2008.a. eest s.o. 153 päeva , viivis aastas 11%, päevas 0,03%, viivis päevas 1,03 eurot (0,03% 3457.09-st), 153 x 1,03 = 157.59 eurot; 2.Viivis perioodi 01.01.2009- 30.06.2009.a. eest s.o. 180 päeva , viivis aastas 9,5%, päevas 0,026%, viivis päevas 0,89 eurot, 180 x 0,89 = 160,20 eurot;

8 (9)

2-08-66926 08-66926/ 27.10.2011.a. tagaseljaotsuse sundtäitmise käigus täiteasjas 172/2011/825 (II toimik tl.66). TsMS § 474 lg.2 järgi kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse v. lahend tühistatakse , peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Hageja loobus 18.05.2011.a. eelistungil kahjunõudest summas 12 364.03 krooni e. 790.21 senti. Kostja selles osas menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei esitanud. Seega vastavalt TsMS § 428 lg.1 p.3 kuulub selles nõudes menetlus lõpetamisele. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise tagajärgi on kohus eelistungil selgitanud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Hageja põhinõue on summas 5106.29 eurot ja hagi kuulub rahuldamisele summas 3457.09 eurot s.o. 67,7 %. Hageja loobus hagist summas 790.21 eurot ( loobumine 13,4 % osas ) , menetlus selles osas kuulub lõpetamisele ja menetluskulud loobumise korral jäävad selles osas hageja kanda. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.