Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE

Hageja nõuab kostjalt tekitatud kahju summas 949 eurot hüvitamist seoses Tallinna linnas asuvast august läbisõitmise tagajärjel lõhutud rehvi ja sellega seonduvate kahjude eest.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja hagi ei tunnista, kuna ei ole võimalik üheselt tuvastada kahju tekkimise asjaolusid. Kuna hageja ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid, siis leiab kostja, et kõik faktilised asjaolud on üksnes väidetavad.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. 22.02.2013.a sõitis XXXOÜ seaduslik esindaja XXX väidetavalt Tallinnas Viru ringilt Pirita poole suunduval teel mööda Narva maanteed Viru Hotelli esisel teelõigul läbi löökaugu, mille tagajärjel lõhkes sõiduki Jaguar S-Type R (reg nr XXX) tagumine parempoolne rehv. Vastavalt teeseaduse (edaspidi TeeS) § 10 lg 1 peab tee võimaldama ohutult liigelda ja vastama tee seisundi nõuetele ning vastavalt TeeS § 37 lg 1 p 2 lasub tee sellises seisundis hoidmise kohustus Tallinna linnal. Kooskõlas TeeS § 10 lg 2 vastutab avalikult kasutatava tee omanik teehoiu korraldamise eest ja on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 “Tee seisundinõuded” § 2 lg 1 kohaselt on määruses toodud seisundinõuded kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisnud vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele. Vastavalt määruse §-le 11 ja määruse lisale 3 ei või kattega põhitänaval esineda auke, mille läbimõõt on enam kui 20 cm ja mis on sügavamad kui 5 cm. TeeS § 37 lg 6 sätestab tee omaniku kohustuse hüvitada tee kasutuskõlbmatuse tõttu tekkinud kahju. Kuivõrd tegemist on tsiviilvaidlusega, peab kahju saaja tõendama kahju tekkimisega seotud asjaolud. Antud juhul leiab hageja, et kahju tekkimisega seotud asjaolud on tõendatud ilma politsei poolt neid fikseerimata ning hageja on seisukohal, et politsei kohalekutsumine ei olnud vajalik.

2-13-28226 Hageja leiab, et kostja vastutus tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1 p-st 7, kuna kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Nimetatud normiks on TeeS § 37 lg 1 p 2, mis kohustab teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. 17.12.2002.a määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 169 lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Käesoleval juhul ei ole väidetav kahju tekitaja, ehk tee omanik olnud sündmuskohal. Kohus leiab, et sellisel juhul on liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhil kohustus teavitada politseid ning tegutseda vastavalt politsei korraldustele. Hageja politseid koheselt liiklusõnnetusest ei teavitanud ning olukorda fikseerima ei kutsunud. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2– 4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kohus leiab, et täidetud ei ole LS § 169 lg 4 p 2, sätestatud eeldused, mille kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel. Kohus leiab, et ainuüksi hageja arvamust ei saa käsitleda üksmeelsusena. Väidetava kahju tekitajat, ehk tekkinud õigussuhte teist poolt sündmuspaigal ei viibinud, hageja ei ole vastavat ka väitnud. Samuti on kostja avaldanud käesolevas menetluses, et ei ole kahju tekitamise vastutuse küsimuses hagejaga ühel meelel. LS § 169 lg 4 p 5 sätestab tingimused, mis peavad olema täidetud, vältimaks politsei teavitamist. Nimetatud säte sätestab järgmist: liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kuna kõik nimetatud tingimused ei ole täidetud, siis on hageja eksinud LS § 169 toodud asjaolude fikseerimise korras, mistõttu kahju tekkimine kirjeldatud asjaoludel ei ole kohtu hinnangul veenvalt tõendatud. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtu hinnangul veenvalt tõendatud, et määruse järgselt lubatut ületavate mõõtmetega auk esines. Samuti ei ole kohtu hinnangul veenvalt tõendatud, et hageja sõiduki kahjustumine leidis just nimelt väidetud ajal ja kohas. Kuivõrd kahju võis tekkida hagejale ka mujal, kui kostja vastutusalas, ei ole selge kostja vastutus. Fikseerimata on augu sügavus ning läbimõõt, mis on peamiseks asjaoluks hindamaks tee vastavust või mittevastavust tee seisundinõuetele. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud tee mittevastavus tee seisundinõuetele ning seega ei ole tõendatud käesolevas tsiviilasjas esitatud kahju hüvitamine nõude aluseks olev konkreetne asjaolu. Fotod, mis on tehtud hageja poolt ja lisatud hagiavaldusele, ei oma kohtu hinnangul selget tõenduslikku jõudu. Kohus leiab, et fotod mis näitavad varuratast ning purunenud rehvi, ei tõenda asjaolu, et kostja teel olnud väidetavad augud põhjustasid kahju tekkimise, hagejale võis

2-13-28226 kahju tekkida ka mujal. Väide, et kõnealune liiklusõnnetus toimus väidetavas kohas ja väidetaval ajal on üksnes paljasõnalised ja ei ole veenvalt tõendatud. Kostja on hageja väidetele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja on eksinud liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete vastu ning kõik liiklusõnnetust puudutavad asjaolud on üksnes väidetavad. Eelpool toodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.