lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-50403/19

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-50403/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.08.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-50403

Tsiviilasi

AS Xxxhagi Xxxvastu võla nõudes

Hagihind

294,77 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Xxx(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Uljana Feldman (Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, epost: [email protected]); Kostja: Xxx(isikukood XXX, viibimiskoht XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XxxAS Xxx kasuks põhivõlgnevus 147,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 147,36 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses Xxx kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse Xxx vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järgmised lepingu(d): seadme kasutamise leping XXXja liitumis- ja teenuse osutamise leping XXX, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadme(d). Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(te) lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 147,41 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata. Kostjale on esitatud arved A-14166594, A-13991525, A-13824109, A-13635924, A-13513280 ja NA-13373, mida pole tähtaegselt tasutud. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 334,59 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 147,36 eurot. Hageja palus kohtul hagiavaldus rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus 147,41 eurot ja viivised 147,36 eurot. Menetluskulud palus hageja kätte kostja kanda. 02.04.2013 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Hageja on arvamusel, et kui kostja on nõus tasuma võlgnevuse tema poolt maksmata arvete eest, siis ka viivise nõue ja menetluskulude nõue on põhjendatud. Eeltoodu tõttu palub hageja jätkuvalt hagiavaldus rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Kostja oli nõus tasuma hageja poolt pakutud teenuse osutamise eest summas 147,41 eurot. Kostja ei nõustunud tasuma hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot, hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 45 eurot. Kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid seadme kasutamise lepingu XXXja liitumis- ja teenuse osutamise lepingu XXX, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadme(d) (tl 21-22). Kostjale on esitatud arved A-14166594, A-13991525, A-13824109, A-13635924, A13513280 ja NA-13373 kokku summas 147,41 eurot, mida pole tähtaegselt tasutud (tl 31-36). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 147,41 eurot. Kostja oli nõus tasuma hageja poolt pakutud teenuse osutamise eest summas 147,41 eurot (tl 53). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 147,41 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Xxx teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1. järgi on poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2 % tasumata summalt päevas (tl 29). Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 334,59 eurot. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 147,36 eurot. Kostja vastuväiteid viivisenõude osas esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 147,36 eurot. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja