Swedbank Liising AS hagi M Nu vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. aprilli 2012 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 842,08 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M Nu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Olavi Järve Kostja: M N (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24. aprilli 2012 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Esimese astme kohtu menetluskulud jätta 14% ulatuses hageja kanda ja 86% ulatuses kostja kanda.
Välja mõista M Nult apellatsioonimenetluse riigilõiv 600 eurot riigituludesse. M N on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank Liising AS esitas 14.01.2011 Harju Maakohtule hagi OÜ Hansaflex ja M Nu vastu solidaarselt põhivõla 300 000 krooni (19 173,49 euro) ja viivise saamiseks. OÜ Hansaflex kustutati registrist 07.03.2012.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Hansaflex (kustutatud) ja hageja 19.06.2007 liisingulepingu nr xxxxxxxxxx (leping 1), mille esemeks oli Mercedes-Benz xxxxxxxxxx 4-matic (vara 1). 19.06.2007 sõlmisid kostja ja hageja käenduslepingu nr xxxxxxxxxx, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Hansaflex liisingulepingust nr xxxxxxxx tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti käenduslepingus kokku 59 933,20 eurot. OÜ Hansaflex jättis tasumata põhiosa- ja intressimaksed. Debitoorne võlgnevus kokku oli 49 002,69 krooni (3131,84 eurot) ja tähtaegselt tasumata võlgnevuselt viivis kokku 3179,16 krooni (203,19 eurot). Hageja saatis OÜ-le Hansaflex 08.10.2008 teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Samuti palus hageja OÜ-l Hansaflex võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. OÜ Hansaflex võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasunud ja hageja ütles liisinglepingud erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles.
3.Pärast vara 1 valduse taastamist andis hageja selle võõrandamiseks üle Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le. Varale leiti ostja hinnaga 312 932 krooni/20 000 eurot (käibemaksuta). Hageja tasus Balti Realiseerimiskeskus OÜ ja Autolink OÜ arved hagejale osutatud teenuste eest 13 534,23 krooni/864,99 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingust 1 tulenev nõue on 594 417,04 krooni/37 990,17 eurot, mis koosneb vara 1 jääkmaksumusest 528 700,96 krooni/33 790,15 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 49 002,69 krooni/3131,84 eurot, viivisvõlgnevusest 3179,16 krooni/203,19 eurot ja vara 1 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 13 534,23 krooni/864,99 eurot, (käibemaksuta). Kostjal on kohustus hüvitada hagejale 281 485,04 krooni (17 990,17 eurot). Hageja palus liisingulepingu nr 0167335L alusel kostjalt välja mõista 9586,74 eurot.
4.09.10.2006 sõlmisid OÜ Hansaflex ja hageja liisingulepingu nr 0141712L (leping 2), mille esemeks oli sõiduauto Mercedes Benz S320 (vara 2). 09.10.2006 sõlmisid kostja ja hageja käenduslepingu nr xxxxxxxxx, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Hansaflex liisingulepingust nr xxxxxx tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti käenduslepingus
nr 0141712L kokku 85 304,95 eurot. 09.10.2006 sõlmisid hageja ja OÜ Hansaflex (kustutatud) seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe, mille p 2.5 kohaselt kohustus OÜ Hansaflex tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid hageja vahendusel. OÜ Hansaflex jättis tasumata põhiosa- ja intressimaksed ning vabatahtliku kindlustuse maksed. Kaskokindlustusmaksed tasus hageja OÜ Hansaflex eest Swedbank Varakindlustus AS-le. Debitoorne võlgnevus kokku oli 23 027,81 krooni/1471,75 eurot ja tähtaegselt tasumata võlgnevuselt viivis 0,25% päevas kokku 5411,19 krooni/ 345,84 eurot.
5.Pärast vara 2 valduse taastamist andis hageja vara 2 võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-le. Varale 2 leiti ostja hinnaga 395 041,60 krooni/25 247,76 eurot (käibemaksuta). Hageja tasus Saksa Auto AS arved osutatud teenuste eest kokku summas 16 355,57 krooni/1045,31 eurot. Vara 2 realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust 2 tulenevat nõuet OÜ Hansaflex vastu. Hageja lepingust 2 tulenev nõue on 748 420,61 krooni/47832,79 eurot, mis koosneb vara 2 jääkmaksumusest 703 626,04 krooni/44 969,90 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 23 027,81 krooni/1471,75 eurot, viivisvõlgnevusest 5411,19 krooni/ 345,84 eurot ja vara 2 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 16 355,57 krooni/1045,31 eurot (käibemaksuta). Kostjal on kohustus hüvitada hagejale 353 379,01 krooni (22 585,04 eurot). Hageja palus lepingu 2 alusel kostjalt välja mõista 9586,75 eurot põhiosa võlgnevust.
6.Lisaks põhivõlale palus hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest (19 173,49 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingute nr 0167335L ja 0141712L p-s 5.1 sätestatud määras (0,25% päevas). Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta rahuldamata hageja nõude liisingulepingust nr 0167335L ulatuses, mis ületab 49 002,69 krooni/3131,84 eurot ja liisingulepingust nr 0141712L ulatuses, mis ületab 23 027,81 krooni/1471,74 eurot ning vähendada viivist mõistliku suuruseni.
8.Hageja realiseeris liisingulepingu nr xxxxxxxxxx alusel liisitud sõiduauto MercedesBenz xxxxxxxx hinnaga 312 932,00 krooni/20 000 eurot (käibemaksuta). Nähtuvalt AS Silberauto 17.09.2008 hindamisaktist oli Mercedes-Benz xxxxx orienteeruv müügihind turul vara hagejale tagastamise hetkel 620 000 krooni/39 625,22 eurot (käibemaksuga), 525 423,72 krooni/33 580,70 eurot (käibemaksuta). Arvestades vara tegelikku turuväärtust ja realiseerimishinda, oli vahe 212 491,72 krooni/13 580,70 eurot.
9.Hageja võõrandas liisingulepingu nr xxxxxxxxxx alusel liisitud sõiduauto MercedesBenz S320 hinnaga 395 041,60 krooni/25 247,76 eurot (käibemaksuta). Nähtuvalt AS Silberauto 12.09.2008 hindamisaktist oli Mercedes-Benz S320 orienteeruv müügihind turul vara hagejale tagastamise hetkel 850 000 krooni/54 324,90 eurot (käibemaksuga), 720 338,90 krooni/46 038,05 eurot (käibemaksuta). Seega 16 712,10 krooni/1068,10 euro võrra suurem kui hagiavalduses toodud vara jääkmaksumus (703 626,04 krooni/44 969,90 eurot). Arvestades vara tegelikku turuväärtust ja realiseerimishinda oli vahe 325 298,30 krooni/20 790,35 eurot.
10.OÜ Hansaflex tasus AS-le Hansa Liising Eesti liisingulepingu nr xxxxxxxxx alusel kokku 247 580,06 krooni ja liisingulepingu nr xxxxxxx alusel kokku 522 627,57 krooni. Sõidukite tagastamisega jäi ta ilma juba tasutud osamaksetest kahe liisingulepingu alusel kokku 770 207,63 krooni/49 225,24 eurot.
11.Hageja realiseeris sõiduki ligemale aasta hiljem kui see OÜ Hansaflex poolt tagastati, kahjustades sellega kostja huve. Hageja võõrandas sõidukid turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, kahjustades sellega kostja huve. Sõidukite võõrandamine
turuhinnast oluliselt madalama hinnaga ei tähenda liisinguvõtja jaoks vara võõrandamisest tekkinud kahju.
12.Hagiavalduse kohaselt olid hagejale hüvitatavateks kuludeks liisingulepingu nr xxxxxxxxxx alusel liisingueseme realiseerimisega seotud Saksa Auto AS teenuste arved summas 16 355,57 krooni ning liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx alusel Balti Realiseerimiskeskus OÜ ja OÜ Autolink teenuste arved summas 13 534,23 krooni. OÜ Hansaflex tagastas liisinguvarad hagejale heas korras ja tehnilises seisundis, arvestades vara kasutamisest tekkivat loomulikku kulumist. Hageja ei osundanud vara vastu võttes vara halvale seisukorrale ega esitanud ka hiljem pretensioone vara mittekohasest kasutamisest tingitud kulumise heastamiseks. Varad realiseeriti kolmandate isikute vahendusel, kes valmistasid liisinguvara enne realiseerimist müügiks ette. Tegemist oli hageja ja kolmandate isikute vaheliste lepingutega. Hageja ei võtnud pakkumisi erinevatelt automüügiga tegevatelt ettevõtjatelt, selgitamaks välja odavaima müügiteenuse hinda. Kostja palus jätta hageja nõude vara realiseerimisega seotud kulude hüvitamiseks rahuldamata või vähendada nõuet kohtu äranägemisel.
13.Ebamõistlik ja tühine on kokkulepe, mille kohaselt on liisinguandja õigustatud võõrandama kasutusrendilepingu esemeks olnud sõidukid ükskõik kui madala hinnaga ning nõudma liisinguvõtjalt vara võõrandamise ja jääkmaksumuse vahe täielikku hüvitamist. Võõrandades kasutusrendilepingu esemeks olnud sõidukid harilikust turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga, ei täitnud võlausaldaja oma kohustust toimida võlasuhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Hagiavalduses viidatud kasutusrendi üldtingimused on tüüptingimused, mida hageja kasutab oma majandustegevuses ja nende osas ei toimunud lepingu sõlmimisel poolte vahel eraldi läbirääkimisi. Kahju hüvitamise nõue hagiavalduses toodud määras ei kuulu hüvitamisele kulude ebamõistlikkuse tõttu. Hageja ei tõendanud kostja süülist käitumist.
14.Viivisenõue on ebamõistlikult suur ja kostja palus kohtul viivist vähendada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
15.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 445,39 eurot ja viivise põhinõudelt 0,125% päevas alates 12.01.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid 14% ulatuses hageja kanda ja 86% ulatuses kostja kanda.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et 19.06.2007 sõlmisid hageja ja OÜ Hansaflex liisingulepingu nr xxxxxx, mille esemeks oli Mercedes-Benz xxxxxxxxxxx 4-Matic ning 09.10.2006 liisingulepingu nr xxxxxxxxx, mille esemeks oli Mercedes Benz S320; samaaegselt liisingulepingutega sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingud, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Hansaflex liisingulepingutest tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine; 09.10.2006 sõlmisid hageja ja OÜ Hansaflex seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukite väärtus nende hagejale üleandmise ajal vastas sõidukite müügihinnale ning kas kostja peab hagejale hüvitama sõidukite tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud.
17.Hageja oli seisukohal, et liisingueseme väärtuseks selle üleandmise ajal oli sõiduki müügihind ja ta palus välja mõista varade võõrandamisest tekkinud kahjud tuginedes lepingu üldtingimuste p-dele 3.7, 7.4 ja 7.4.1. Kohus leidis, et hageja üldtingimuste p-d 3.7 ja 7.4.1 on tühised, kuna need on liisinguvõtjat ja kostjat ebamõistlikult kahjustavad.
18.Sõiduautode väärtuseks nende üleandmise ajal ei saa pidada nende võõrandamise hindu, kuna need erinevad Eesti Konjunktuuriinstituudi AS (EKI) hinnapakkumistest
ligikaudu 40% liisinguandja kahjuks ja igakuiselt tehti sõidukitele ulatuslikke hinnaalandusi. Sõidukite väärtuseks ei saa pidada ka AS Silberauto hindamisaktides määratud väärtust, kuna need on tunnistaja A. Sõnitsari ütlustest lähtuvalt tehtud 2008. II-III kvartali hinnapakkumiste alusel, pakkumine kehtib 30 päeva ja EKI teabe kohaselt langesid hinnapakkumised igas kvartalis 3%. Kohus ei saa hinna määramisel arvestada ka ainuüksi EKI teavet kasutatud mootorsõidukite hinnapakkumiste kohta, kuna nendes ei ole arvestatud antud sõidukite tehnilist varustust ja puudusi.
19.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et Mercedes-Benz xxxxxxxxxx DI 4-Matic väärtuseks selle üleandmise ajal tuleb lugeda 560 000 krooni/35 790,52 eurot, millega liisinguandja sõiduki 23.07.2008 müüki pani, sest see hind jääb AS Silberauto hindamisaktis märgitud hinna ja EKI 2008. IV kvartali sõidukite keskmise müügihinna vahemikku, on AS Silberauto hinnanguga võrreldes 10% odavam, sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole märgitud puudusi ja selle hinnaga oli liisinguandja ise nõus sõiduki võõrandama.
20.Mercedes-Benz xxxxxxxxx väärtuseks tuleb lugeda AS Silberauto hindamisaktis märgitud hind, millest tuleb maha arvestada kahe kvartali hinnalangus 6% ja sõiduki puuduse (tuuleklaasi mõra) eest 5%. Seega oli kohtu hinnangul sõiduki hinnaks 756 500 krooni/48 349,16 eurot (käibemaksuga) ja 620 333 krooni/39 646,31 eurot (käibemaksuta), mis ei erine oluliselt EKI I kvartali sarnaste sõidukite (ilma lisavarustuseta) võrdlushinnast 698 600 krooni/44 648,68 eurot.
21.Sõiduauto Mercedes-Benz xxxxxxxxxx 4-matic on Balti realiseerimiskeskuse OÜ-le üle antud 23.07.2008, sõidukil puudusi ega vigu esile toodud ei ole. Sõiduauto Mercedes-Benz xxxxxxx on Saksa Auto AS-le üle antud 08.01.2009, aktil on puudusena märgitud tuuleklaasi mõra.
22.Hageja nõue müügiga kaasnevate kulude eest lepingu 1 puhul on 13 534,23 krooni/ 864,99 eurot, mis põhineb Balti Realiseerimiskeskus OÜ ja Autolink OÜ arvetel ning lepingu 2 puhul 16 355,57 krooni/1045,31 eurot, mis põhineb Saksa Auto AS arvel. Balti Realiseerimiskeskus OÜ 25.06.2009 arvest nr 010677 nähtuvalt osutati hagejale Mercedes-Benz xxxxxxxxxxxxx 4-Matic müügiteenust summas 12 517,28 krooni/800 eurot, mis moodustab 4% müügihinnast ja OÜ Autolink 05.06.2009 arvest nr 906055 nähtuvalt teostati sama sõiduki turbo kontroll summas 1016,95 krooni (64,99 eurot). Saksa Auto AS 01.09.2009 arvest nr 292603581 nähtuvalt väljastati arve MercedesBenz S 320 SDI realiseerimise eest summas 15 801,67 krooni/1009,91 eurot, mis moodustab 4% sõiduki müügihinnast ja 16.02.2009 arvest nr 29260039 nähtuvalt teostati samale sõidukile müügieelne tehniline ülevaatus 399,79 krooni, jahutusvedeliku lisamine 154,11 krooni, mootoripesu 127,12 krooni, välipesu 250 krooni ja sisepesu koos salongi puhastusega 250 krooni. Kohus leidis, et sõidukite realiseerimise eest makstav vahendustasu 4% sõidukite hinnast on mõistlik tasu. Kostja ei tõendanud, et sõidukeid oleks saanud realiseerida väiksema vahendustasuga. Kohus pidas müügiga seotud kuluks ka sõidukite sise- ja välispesu, kokku 500 krooni (31,96 eurot). Kuna sõidukite müügikulu oli põhjustatud liisingulepingute ülesütlemisest, on need lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
23.Kostja väitel tagastati sõidukid hagejale heas korras ja tehnilises seisundis, arvestades vara kasutamisest tekkivat loomulikku kulumist. Antud väidet tõendab asjaolu, et sõidukite vastuvõtmise-üleandmise aktidel ei ole märkusi sõidukite puuduste kohta, va tuuleklaasi mõra. Sõidukile Mercedes-Benz xxxxxxxxxx 4-matic teostati turbo kontroll ligikaudu 10 kuud pärast sõiduki üleandmist ja Mercedes-Benz S 320 SDI tehniline ülevaatus teostati rohkem kui kuu pärast sõiduki üleandmist. Järelikult tekkisid need puudused või nende väljaselgitamise vajadus oluliselt hiljem kui
sõidukid üle anti ja kostja ei ole nende eest vastutav. Seega ei ole põhjendatud kostjalt sõidukite hoolduskulu (tehniline ülevaatus, turbo kontroll, mootoripesu ja jahutusvedeliku lisamise kulu), väljamõistmine VÕS § 367 lg 4 alusel, mistõttu tuleb lepingu 1 kuludest maha arvata OÜ Autolink 05.06.2009 teenuste arves nr 906055 märgitud sõiduki turbo kontroll summas 1016,95 kooni (64,99 eurot) ja lepingu 2 kuludest maha arvata Saksa Auto AS 16.02.2009 arves nr 29260039 märgitud sõiduki müügieelne tehniline ülevaatus 399,79 krooni, jahutusvedeliku lisamine 154,11 krooni ja mootoripesu 127,12 krooni, kokku 681,02 krooni (43,53 eurot).
24.Hageja ja liisinguvõtja leppisid liisingulepingus kokku 0,25% viivise määra kohaldamises maksete mittetähtaegse tasumise korral. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 lg-le 1. Kostja taotles viivise vähendamist mõistliku suuruseni, kuna nõutav viivis on ebamõistlikult suur ja seetõttu hea usu põhimõtet eirav. VÕS § 113 sätestatud viivisemäär on käesoleval hetkel 8% aastas, mis on oluliselt väiksem poolte vahel kokkulepitud viivise määrast. Hageja ei toonud esile, et tal tekkis võla mittetagastamise tõttu kahju. Lepingu ülesütlemisest tingitud kahju ja kulutuste nõudes esitas hageja iseseisvad nõuded. Kohus leidis, et väljamõistetavat viivist tuleb vähendada poole võrra (0,125%-le) ja mõista lepingu 1 debitoorselt võlgnevuselt välja viivis kokku 101,59 eurot ja lepingu 2 debitoorselt võlgnevuselt kokku 172,92 eurot.
25.Hageja liisingulepingust nr xxxxxxxx tulenev nõue kostja vastu oli 37 823,58 eurot, mis koosnes vara 1 jääkmaksumusest 33 790,15 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 3131,84 eurot, vähendatud viivisvõlgnevusest 101,59 eurot ja vara 1 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 800 eurot. Kohus luges vara 1 väärtuseks selle üleandmise ajal 459 200 krooni/29 348,23 eurot (ilma käibemaksuta). Seega oli liisinguvõtjal vara üleandmisel 23.07.2008 hageja ees võlg 8475,35 eurot. Hageja liisingulepingust nr xxxxxxxxx tulenev nõue kostja vastu on 47616,35 eurot, mis koosnes vara 2 jääkmaksumusest summas 44 969,90 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 1 471,75 eurot, vähendatud viivisvõlgnevusest 172,92 eurot ja vara 2 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 1001,78 eurot (käibemaksuta). Kohus luges vara 2 väärtuseks selle üleandmise ajal 39 646,31 eurot, (käibemaksuta). Seega oli liisinguvõtjal vara üleandmisel 08.01.2009 hageja ees võlg 7970,04 eurot. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg kokku 16 445,39 eurot. Kuna kohus vähendas viivist poole võrra, tuleb viivis välja mõista 0,13% päevas põhivõlalt 16 445,39 eurot hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega rahuldati hagi ja mõisteti kostjalt välja 16 445,39 eurot ning viivisnõuet rahuldavas osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi liisingulepingu nr xxxxxxxxx järgi debitoorset võlgnevust 3131,84 eurot ületavas osas ja liisingulepingu nr xxxxxxxxxx järgi debitoorset võlgnevust 1471,47 eurot ületavas osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
27.Kohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti VÕS § 367 lg-t 1 ja hindas tõendeid vääralt ning ühekülgselt. Otsuse põhjendused on vastuolus otsuse muude järeldustega. VÕS § 376 lg-le 3 viidates järeldas kohus, et liisinguandjale VÕS § 367 lg 1 alusel hüvitatavate kulude suurus tuleb määrata liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetkel, mitte arvestades liisingueseme hilisemat müügihinda. Kohus leidis, et selline liisinglepingust tulenev tüüptingimus, mis kohustab liisinguvõtjat hüvitama kogu liisinguvarade müügist liisinguandjale tekitatud kahju (liisinguvara müügihinna ja liisingueseme müügi, hoidmise, müügikõlbulikuks seadmise, vara jääkmaksumuse
vahe), on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav. Kuna liisinguvõtja kohustus hüvitada liisinguandjale liisingueseme müügi ja liisinguesemele tehtud kulutuste vahe, on liisinguvõtjat ebamõistlikult koormavad tüüptingimused, on lepingu p-d 3.7, 7.4 ja 7.4.1 VÕS § 42 lg 1 järgi tühised. Samas leidis kohus, et kahju hüvitamine samade lepingu punktide alusel on lubatav. Ehkki kohus tuvastas liisingulepingu vastuolu VÕS § 42 lg-ga 1, ei andnud ta hinnangut lepingu tühisusele lepingu viidatud punktide osas.
28.Kohus leidis, et liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel liisinguandjale, mitte selle hilisemat turuhinda. Samuti leidis kohus, et poolte kokkuleppel võib lähtuda ka liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see hind ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Liisinguandjal on sel juhul kohustus teha endast kõik olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades liisingueseme olemust ja selle võimalikku langust aja möödudes. Ehkki kohus märkis otsuses, milliste kriteeriumide alusel tuleb liisinguandja kahju nõude suurus tuvastada, ei tuvastanud kohus otsuses enda nimetatud kriteeriumide alusel hagejale tekitatud kahju suurust. Kuna asjas ei kogutud tõendit, millest nähtuks liisinguandja vara väärtuse tuvastamine selle tagastamise hetkel, ei täitnud hageja enda tõendamiskoormist. Kohus ei arvestanud seda asjaolu otsuse tegemisel.
29.Kohus leidis, et liisinguandja ei tõendanud käesolevas asjas esitatud tõenditega, et vara turuhind liisinguandajale tagastamise ja vara müügihetkel oli võrdne. Kohus asus seisukohale, et liisinguandja ei tõendanud, et tegi endast kõik oleneva saavutamaks ennetähtaegselt tagastatud sõidukite võõrandamisel parim tulemus. Samas märkis kohus, et mõlemad sõidukid müüdi 40% odavamalt kui oli EKI määratud keskmine turuhind. Kohus ei määranud õigesti vara turuhinda, mille alusel määrata liisinguandjale hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Kohtu järeldus, et hind millega sõidukid müüki pandi, jääb AS Silberauto hindamisaktides kajastatud hinna ja EKI määratud keskmise müügihinna vahemikku, ei lükka ümber kohtu seisukohta, et kahju arvestamisel tuleb lähtuda vara tagastamise ajal selle vara keskmisest turuhinnast. Seega ei võimaldanud asjas kogutud tõendid hagi rahuldamist. Otsus, milles kohus tuvastas olulised asjaolud vääralt ja otsuse põhjendustest ei ole jälgitav, milliste tõendi hindamise tulemusena kohus otsuse resolutsioonini jõudis, ei ole seaduslik ja põhjendatud.
30.Kohus vähendas kostja taotlusel põhinõudelt väljamõistetavat viivist 50% võrra taotletust. Kohtu põhjenduste kohaselt oli vähendamise aluseks asjaolu, et hageja ei põhjendanud võla mittetagastamise tõttu endal kahju tekkimist. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks on antud asjas põhjendatud viivis 0,125% põhinõudelt päevas, mitte muus ulatuses. Kohtu hinnang, et 50% oleks piisav, ei ole otsuse motiveerimise seisukohalt seaduslik ega põhjendatud. Kuivõrd liisinguandja ei tõendanud kahju tekkimist vara mittetagastamise tõttu, tuleb viivist vähendada 0%-määrani. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus rahuldas hagi liisingulepingu nr xxxxxxxxxx järgi debitoorset võlgnevust 3131,84 eurot ületavas osas ja liisingulepingu nr xxxxxxxxxx
järgi debitoorset võlgnevust 1471,47 eurot ületavas osas, mõistis kostjalt välja viivise ja jaotas menetluskulud.
33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
35.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus andnud hinnangut liisingulepingute üldtingimuste p-de 3.7, 7.4 ja 7.4.1 tühisusele. Kohtuotsuse lk 5 leidis maakohus, et üldtingimuste p-d 3.7 ja 7.4.1 on VÕS § 42 lg 1 järgi tühised, sest need on liisinguvõtjat ja kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Maakohus ei leidnud, et kahju hüvitamine eelnimetatud üldtingimuste punktide alusel on lubatav, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Üldtingimuste p 7.4 tühisust maakohus ei tuvastanud ja seda ei pea tühiseks ka ringkonnakohus.
37.Maakohus kohaldas VÕS § 367 lg-t 3 õigesti. Kohus ei lähtunud liisinguesemete müügihinnast, vaid tegi õigesti kindlaks nende väärtuse liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus põhjendas otsuses, miks ei saa müügihinda vaidlusaluste liisinguesemete puhul arvestada. Kuna liisinguesemete väärtust nende tagastamise aktides ei märgitud, tegi kohus need kindlaks muude tõendite alusel. Kohtuotsus on selles osas põhjendatud ja seaduslik ning otsuse põhjendused ja resolutsioon ei ole vastuolus, nagu apellant väidab. Üksnes otsuse lk 6 alt 4 lõigus ja lk 7 ülevalt 4 lõigus on eksitud sõnastusega (sõna liisinguandja asemel peab olema liisinguvõtja), sest sõiduauto Mercedez-Benz xxxxxxxxx 4-Matic pani 23.07.2008 hinnaga 560 000 krooni (35 790,52 eurot) müüki liisinguvõtja, mitte liisinguandja, mis on tõendatud Auto 24.ee müügikuulutusega, sõiduki müügiks üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd lk 122) ja sõiduki müügiajalooga (I kd lk 253). Hageja pani eelnimetatud sõiduki selle tagastamisel müüki 09.12.2008 hinnaga 466 101,69 krooni (29 789,33 eurot), nagu märkis õigesti ka maakohus. See ebatäpsus ei mõjuta kohtuotsuse õigsust.
38.Apellatsioonkaebuse väide, et kohus oleks pidanud viivist vähendama 0-ni, kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, ei ole seadusega kooskõlas. Viivisenõude rahuldamisel tuleb pidada silmas viivise kokkuleppe eesmärki, mis peab tagama võlausaldaja huvi kohustuse tähtaegse täitmise vastu. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101), millest üks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni kokkulepitud määras viivist. Kuna kostja rikkus lepinguga võetud kohustusi, on hagejal õigus viivisenõuet õiguskaitsevahendina rakendada. Kostja taotluse alusel vähendas kohus viivist mõistliku suuruseni. VÕS
§ 162 lg 1 alusel viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.
39.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja 08.07.2013 menetlusdokumendis esitatud uued väited, mida apellatsioonkaebuses ei esitatud. Sisuliselt on tegemist apellatsioonkaebuse täiendamisega, mida kostja oleks võinud TsMS § 634 lg 1 kohaselt teha kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Käesolevas menetlusstaadiumis kostja seda enam teha ei saa, mida on selgitatud menetlusosalistele ka ringkonnakohtu 21.06.2013 kirjas.
40.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas teistsugust otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad 14% ulatuses hageja kanda ja 86% ulatuses kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
41.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
42.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel kostjalt välja mõista riigilõiv 600 eurot riigituludesse (arvestades apellatsioonkaebuse hinda 11 842,08 eurot), mille tasumise osas ta sai menetlusabi menetluskulude kandmisel Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2013 määrusega. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kostja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.