Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
OÜ XXXhagi OÜ XXXvastu võla saamiseks 2 458,23 eurot Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Hannes Kink (e-post XXX) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Janec Jaaniks (e-post XXX) Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt XXXpõhinõue 2 403,96 (kaks tuhat nelisada kolm eurot ja 96 senti) eurot, viivis 489,38 (nelisada kaheksakümmend üheksa eurot ja 38 senti) eurot OÜ XXXkasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt XXXviivis põhinõudelt 8,75% aastas alates 29.04.2013 kuni 30.06.2013 ja 8,50% aastas alates 01.07.2013 kuni põhinõude tasumiseni OÜ XXXkasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista OÜ-lt XXXmenetluskulud 100% ulatuses OÜ XXXkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42).
2-13-2623 Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.18.01.2013 esitas OÜ XXXkohtule avalduse OÜ XXXvastu maksekäsu kiirmenetluses võla saamiseks (tl 2-4). Kohus tegi 30.01.2013 kostjale makseettepaneku (tl 5-7), millele kostja esitas 14.02.2013 vastuväite (tl 13-15). 04.04.2013 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus (tl 16-17).
2.08.04.2013 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (tl 28-29).
3.29.04.2013 esitas OÜ XXXkohtule hagi OÜ XXXvastu võla saamiseks (tl 32-37). 30.04.2013 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse (tl 48-51). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub hagiavalduse ja 16.05.2013 esitatud täienduse (tl 72-74) kohaselt kostjalt välja mõista põhinõudena 2 403,96 eurot, kõrvalnõudena viivise 489,38 eurot, viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 29.04.2013 kuni põhinõude rahuldamiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 2, § 113 lg 1. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
2-13-2623
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, seega annab kohus hinnangu aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja ja kostja sõlmisid 03.12.2009 elamu XXXhaldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise akti, millega andis kostja, elamu asukohaga XXXsenine valitseja, kõnealuse elamu valitsemise üle hagejale kui uuele valitsejale (tl 38-39). Valitsemise üleandmise kohta vormistasid pooled samal päeval üleandmise akti, mille kohaselt pidi kostja hagejale üle andma XXXremondifondi jäägi summas 50 151,76 krooni, so 3 205,28 eurot. Hageja ja kostja leppisid akti lisas 1 kokku, et kostja tasub nimetatud summa hagejale neljas võrdses osas: 12 357,97 krooni, so 801,32 eurot hiljemalt 30.12.2009, 12 537,94 krooni, s.o 801,32 eurot hiljemalt 29.01.2010, 12 537,94 krooni, so 801,32 eurot hiljemalt 26.02.2010 ning 12 357,94 krooni, so 801,32 eurot hiljemalt 31.03.2010 (tl 40-41). Seega tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 1 ja 2 muutusid kolm viimast osamakset sissenõutavaks alates 30.01.2010, 27.02.2010 ja 01.04.2010 ning nimetatud kuupäevadest algas nõuete aegumistähtaeg, mis oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 järgi vastavalt 30.01.2013, 27.02.2013 ja 01.04.2013. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse 18.01.2013, so enne aegumistähtaja saabumist, mistõttu peatus nõude aegumine viimati nimetatud kuupäevast. Seega hageja nõue ei ole aegunud.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 03.12.2009 elamu XXXhaldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti, millega andis kostja, elamu asukohaga XXXsenine valitseja, kõnealuse elamu valitsemise üle hagejale kui uuele valitsejale (tl 38-39). Valitsemise üleandmise kohta vormistasid pooled samal päeval üleandmise akti, mille kohaselt pidi kostja hagejale üle andma XXXremondifondi jäägi summas 50 151,76 krooni, so 3 205,28 eurot. Hageja ja kostja leppisid akti lisas 1 kokku, et kostja tasub nimetatud summa hagejale neljas võrdses osas: 12 357,97 krooni, so 801,32 eurot hiljemalt 30.12.2009, 12 537,94 krooni, s.o 801,32 eurot hiljemalt 29.01.2010, 12 537,94 krooni, so 801,32 eurot hiljemalt 26.02.2010 ning 12 357,94 krooni, so 801,32 eurot hiljemalt 31.03.2010 (tl 40-41). Pooled leppisid kokku, et viimase osamakse jäägi summas 9 023,73 krooni, so 576,72 eurot tasub
2-13-2623 kostja hagejale vastavalt XXXkorteriomanike (nr 2 ja 6) võlgade laekumisest (tl 40-41). Kostja tasus esimese osamakse summas 12 537,94 krooni ülekandega hageja arvelduskontole 30.04.2010 (tl 42). Kostja poolt esitatud konto väljavõtetest nähtub, et XXXkorterite nr 6 ja nr 2 poolt on võlg kokku summas 9 023,73 krooni, so 576,72 eurot kostjale tasutud (tl 66-68). Seega on täidetud üleandmise-vastuvõtmise akti lisa 1 punktis 2 sätestatud tingimus remondifondi jäägi summas 9 023,73 krooni, so 576,72 eurot tasumiseks. Kostja ei ole remondifondi jäägi tasumata jätmise osas sisulisi vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud rohkem kui esimese osamakse remondifondi jäägist. Kohus leiab, et hageja põhinõue on tõendatud ja põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2 403,96 eurot.
13.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kuni 15.04.2013 7% ja alates 15.04.2013 8% aastas. Hageja palub välja mõista viivist kokku 489,38 eurot. Hageja on arvestanud osamaksete tasumisega viivitamise eest viivist alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni 26.04.2013 (tl 43). Esimese osamakse tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist kuni 30.04.2012, so esimese osamakse tasumiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles osamaksete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise tasumise kohustusega. Hageja palub välja mõista viivist VÕS § 113 lg-s sätestatud määras põhinõudelt alates 29.04.2013 kuni põhinõude rahuldamiseni. Eesti Panga andmetel oli referentsintressimäär ajavahemikus 01.01.2013 kuni 30.06.2010 0,75% aastas ja alates 01.07.2013 on 0,50% aastas. Seega oli ajavahemikul 29.04.2013-30.06.2013 kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,75+8=8,75% aastas ning alates 01.07.2013 0,50+8=8,50% aastas.
14.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 2 403,96 eurot, viivis 489,38 eurot ja viivis põhinõudelt 8,75% aastas alates 29.04.2013 kuni 30.06.2013 ja 8,50% aastas alates 01.07.2013 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.