Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
22. august 2013, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-60672
Tsiviilasi
Korteriühistu Puru tee 78 hagi J S ja A P’i vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Korteriühistu Puru tee 78, rk 80003231, asukoht Puru tee 78, Kohtla-Järve; lepinguline esindaja Tulundusühistu Soter
J S, ik xxxx, elukoht: xxxx A P, ik xxxx, elukoht: xxxx Suuline menetlus - istung 01.08.2013 Hagi hind 323.97 eurot
Jätta Korteriühistu Puru tee 78 hagi J S ja A P i vastu võla 323.97 /kolmsada kakskümmend kolm 97/ euro nõudes täielikult rahuldamata. Jätta kostjate menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Korteriühistu Puru tee 78 esitas 09.12.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J S ja A P'i vastu 288,09 euro võlgnevuse ja 47,93 euro riigilõivu hüvitamise nõudes. Kohus tegi 02.01.2012 võlgnikele makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.01.2012. 20.01.2012 esitasid võlgnikud makseettepanekule vastuväite. Seoses võlgnike vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 15.02.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.03.2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse (I kd, tl 9-11) J S ja A P’i vastu võlgnevuse nõudes. Kostjate kaasomandis on xxxx korter number xxxx. Alates 10.03.1997 teostab xxxx elumaja haldamist ja majandamist korteriühistu Puru tee 78. Korteriühistu xxxx 04.05.2009.a. üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 7,00 krooni korteri ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.11. kohaselt on ühistu liige kohustatud põhikirjas toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,2 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon) eest. Iga kuu on hageja esitanud kostjatele põhjalikud arved, kuid kostjad on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt. Seisuga 29.02.2012 on kostjate võlgnevus hageja ees põhivõlgnevus 249,39 eurot ja viivised 74,58 eurot. Korteriomandi seadus (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt pidid korteriomanikud kandma mõtteliste osade majandamise kulutused ja tasuma maksud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega.
Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest (KÜS § 151 lg l). Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 63,91 (47,93+15,98) eurot ja 120 eurot õigusabi eest Tulundusühistule Soter. Hageja ei nõustu kostjate kirjalikus vastuses esitatud vastuväidetega alljärgnevatel põhjustel:
Kostjad taotlesid kohtult kohustada hagejat esitama põhinõude ja viivise arvestuse mõistliku aja jooksul.
Esiteks, senini ei ole lahendatud, kes kostjatest on KÜ liige, õigemini, seisuga 01.08.2013 ei ole ükski kostja xxxx liige. Sellest tulenevalt, KÜ põhikirja nõuded ei laiene kostjate suhtes ja viiviste arvestamine on alusetu. Põhikirja senini esitatud ei ole, tsiviilasja toimikus see puudub. Teiseks, korteriomandi seaduse § 13 lg 3 sätestatu kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Korduvatele pöördumistele vaatamata, xxxx juhatus ei ole senini selgust toonud mõnede kuluartiklite kohta, MIS eksisteerivad esitatud arvetes:
on eelarves sellega arvestatud. Kõik üldised otsused riputati sissekäigus seina peale. Juhatuse koosoleku otsuseid üles ei riputatud. Hageja nõustaja selgitas, et kostjad maksid selle teenuse eest mitu aastat. Seega olid nad teadlikud, et selline otsus on olemas, teenus on olemas ja selle eest tuleb maksta. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, olles ära kuulanud poolte selgitused ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hageja vande all ülekuulamist, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas pooled, olenemata kohtu korduvatest ettepanekutest, kompromissi sõlmida ei suutnud. Kostjate kuuluvus xxxx
liikmete hulka
Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomandiks omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjad on korteriühistu xxxx liikmed. Kostjad väidavad, et hageja ei ole neid eelnevalt kohelnud, kui korteriühistu liikmeid. Hageja esitas tõendi (I kd, tl 143), et KÜ juhatus on varasemalt kostjatele selgitanud, et KÜS § 5 viienda lõike kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kohus peab vajalikuks võtta seisukoht, et kui korteril on kaks omanikku, siis vastutavad nad ühiselt. See, et korteriomanikud ei ole esitanud kirjalikku kokkulepet selle kohta, kumb neist esindab korterit korteriühistu ees, ei vabasta neid vastutusest. Domofoni, raamatupidamisteenuse ja trepikoja kütte võlgnevus KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et
eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt KÜS § 4 lg 2 sätestatakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord ühistu põhikirjas. Juhatuse liige A P on tema vande all ärakuulamise käigus selgitanud, et korteriühistus oli niimoodi, et 2008 oli koosolek, kus võeti vastu otsus, et kõik alternatiivküttega korterid peavad esitama KÜ juhatusele arvestusprotokollid, kus on kirjas firmad, kes saavad ja võivad soojuse kulu jaotamist arvestada. Keegi neist seda ei teinud, siis detsembris novembris hakkas KÜ juhatus otsima firmasid, kes neid töid võib teha. Leiti firma RevPro Est OÜ. Selle kohta, et nimetatud firma tuleb antud analüüsi koostama, oli kuulutus üleval. Ka kõik kolm juhatuse liiget käisid KÜ liikmeid uste taga teavitamas. Siis esitas juhatus kõikidele korteritele, kus on alternatiivküte, nimetatud arvestused. KÜ elanikud küsisid juhatuselt, miks antud isikud kõigi korterites käivad ning juhatus selgitas, et antud firma koostab soojuse kulu jaotamise aruandeid korterite kohta. Kõikidele küsimustele, mis asjaga seoses tekkisid, vastas KÜ juhatuse liige A. P suuliselt. Esimene juhatuse otsus antud asja kohta oli 19.03.2008. Hageja esindaja tunnistas, et kohtutoimikust ei nähtu, et antud tõendeid on esitatud. Kohus tuvastas, et juhatuse koosoleku protokollid on olemas toimikus lk 138- 142, kuid ei ole 19.03.2008 protokolli (trepikoja kütte kohta), millele hageja esindaja viitab. Järgnevalt selgitas Hageja esindaja fonolukkude kohta, et igas makselehes on kirjas, mille eest elanik maksab. Seal on lahter, kus on kirjas domofon. See ka oli koosolekul jutuks. Otsus tehti teatavaks suuliselt. Kui KÜ liikmetel tekkisid küsimused, siis A. P vastas neile suuliselt. P helistas ka firmasse, kes domofonid paigaldas. Enne, kui firma domofone paigaldama, küsiti kõikide elanike käest, millist domofoni keegi soovib. A. P väitel on olemas KÜ liikmete allkirjastatud nõusolek domofonide paigaldamise kohta. Siis hakkas KÜ firmaga asju ajama, lepiti kokku, et firma võtab raha vähemaks ja kõikidele tehakse videodomofonid. Kõiki kortereid teavitati sellest suuliselt. Ka nimekirjad olid tahvli peal, kõik teadsid, mis majas toimub. KÜ-l on spetsiaalselt tehtud tahvel, kuhu pannakse kõik protokollid. Kohus leiab, et kuigi juhatuse liikme A.P sõnul on olemas KÜ liikmete poolt allkirjastatud nõusolek domofonide paigaldamiseks, ei ole antud tõendit kohtule esitatud. Kohus on seisukohal, et kuigi juhatuse liige on väidetavalt majaelanikele rääkinud domofonide paigaldusest, ei ole KÜ juhatus oma otsuse täideviimisel juhindunud KÜ xxxx põhikirjast. Põhikirja p.6.21 kohaselt muutub KÜ juhatuse otsus KÜ liikmele kohustuslikuks alates selle isiklikult või avalikult teatavaks tegemise päevale järgnevast kümnendast päevast. Kohus on seisukohal, et otsuse teatavaks tegemist selliselt reglementeeritud kujul ei saa võrdsustada sellega, et KÜ juhatuse alles elanike poolt arve saamisele järgnevate küsimuste peale asub selgitama, mille eest, mis alusel ning mis suuruses tasud on kehtestatud. Seega leiab kohus, et antud nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Edasi selgitas juhatuse liige, et kui toimus üleminek kroonidest eurodele, siis raamatupidaja tegi kõik üleminekud. Kõik mis puudutab koosolekut, siis kõik üldkoosoleku protokollid läksid seinale. Juhatuse koosoleku protokolle KÜ ülesse ei pane. Need tehakse kõigile teatavaks suuliselt.
Raamatupidamisteenuse asjus helistas A. P ka kostja A. P ning uuris antud teenuse kohta. A. P selgitas kostjale, et KÜ juhatusel ei ole piisavalt teadmisi, et raamatupidamist korras hoida. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule tõendina esitanud vastavat üldkoosoleku protokolli, seega ei saa kohus olla veendunud, et antud protokoll eksisteerib. Kuigi hageja on esitanud KÜ juhatuse koosoleku protokolli, ei ole juhatus selle teatavaks tegemisel jällegi lähtunud põhikirjast, mistõttu kohus leiab, et antud osas ei ole hageja nõue põhjendatud. Korteriühistu xxxx 12.02.2006 vastuvõetud põhikirja punktide 3.2.7 – 3.2.11 (I kd, tl 195) kohaselt on ühistu liige kohustatud: 3.2.7. tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja kogupinnas; 3.2.8. tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijate. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis ühistu liige on kohustatud tasuma igakuiselt kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras; 3.2.9 tasuma ühekordseid erakorralisi makseid, elamu ja abihoonete mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks, juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; 3.2.10 maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras; 3.2.11 käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,2 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise tasumisest võib ühistu liikme vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. Korteriühistu xxxx 12.02.2006 vastuvõetud põhikirja punktide 6.15.3, 6.21 ja 6.23 (I kd, tl 184) kohaselt kuulub juhatuse pädevusse: 6.15.3. elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine; 6.21. Juhatuse otsused ja ettekirjutused jõustuvad alates juhatuse koosoleku protokolli või kirjaliku hääletamise teel tehtud otsuse või ettekirjutuse allakirjutamisest ning muutuvad ühistu liikmetele kohustuslikuks alates isiklikult või avalikult teatavakstegemise päevale järgnevast kümnendast päevast; 6.23. Juhatuse poolt vastu võetud üldkohustuslikud otsused tehakse teatavaks nende väljapanekuga trepikodades. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad ei tasu kõiki kuluartikleid neile esitatud arvetel. 31.01.2011 esitatud arvest alates ei tasu kostjad domofoni, raamatupidamisteenuse ja trepikoja kütte eest. Hageja on hagiavalduse lisadena esitanud arved perioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 (I kd, tl 17-30). Kostjad põhjendavad arvete osalist mittetasumist sellega, et hageja ei ole esitanud KÜ üldkoosoleku protokolle, milledest nähtuks, et domofoni, raamatupidamisteenuse ja trepikoja kütte teenused on vastu võetud üldkoosoleku otsusega ning korteriühistu liikmeid on teavitatud ettenähtud korras antud teenuste tellimisest ning nende eest tasumise korrast.
Hageja on oma nõudeid domofoni, raamatupidamisteenuse ja trepikoja kütte osas põhjendanud KÜ xxxx üldkoosoleku otsusega. Hageja esitas tõendina „Korteriühistu xxxx teistkordse ülekoosoleku protokolli väljavõtte“ (I kd, tl 37). Kohus leiab, et esitatud tõendist ei nähtu üldkoosoleku otsused domofoni, raamatupidamisteenuse ja trepikoja kütte osas. Lisaks üldkoosoleku protokollile esitas hageja kaks juhatuse koosoleku protokolli (domofon ja raamatupidamisteenus). KÜ xxxx 27.11.2008 toimunud juhatuse koosoleku protokolli (I kd, tl 141) kohaselt on vastu võetud otsus fonolukkude hoolduslepingu sõlmimiseks ettevõttega ning fonolukkude hoolduskulude jaotuseks korteriomanike vahel. Samuti on hageja esitanud „Fonolukkude hoolduslpeingu“ koopia (I kd, tl 134-135). KÜ xxxx 29.05.2012 toimunud juhatuse koosoleku protokolli (I kd, tl 142) kohaselt on vastu võetud otsus raamatupidamisteenuse lepingu sõlmimiseks ettevõttega ning panga otsekorralduse lepingu sõlmimiseks SEB Pangaga. Samuti on hageja esitanud „Raamatupidamisteenuse osutamise lepingu nr 06/10“ koopia (I kd, tl 152-157). Hageja esitas tõendina „Kütmiseks tarbitud soojuse kulu jaotumine ja selle arvestuslik jaotumine elamus xxxx“ koopia (I kd, tl 158-160). Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku ega juhatuse koosoleku protokolli, millest nähtuks, et KÜ liikmed või juhatus on vastu võtnud otsuse trepikoja kütte osas. Kohus leiab, et korteriühistu liikmed ei ole kohustatud täitma KÜ juhatuse otsust, mis ei ole neile ettenähtud korras teatavaks tehtud. KÜ xxxx põhikirja punti 6.21. kohaselt muutuvad juhatuse otsused kohustuslikuks alates isiklikult või avalikult teatavakstegemise päevale järgnevast kümnendast päevast. Seega on kohus seisukohal, et antud hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kostjad saatsid 15.04.2013 kohtule kirja (I kd, tl 168-175), millele oli lisatud fotod KÜ xxxx trepikojast. Kostjate kirja kohaselt ei ole trepikojas küttesüsteemi torusid ega küttekehasid ning KÜ ei selgita kostjatele, miks nad on kohustatud maksma trepikoja kütmise eest. Kohus on seisukohal, et antud asjaolu ei tule analüüsida, sest otsust trepikoja kütte osas ei ole ettenähtud korras korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud ja seega ei ole täimiseks kohustuslik ning see kas ja kuidas trepikoda köetakse, ei oma antud hetkel tähtsust. Kuigi hageja on esitanud KÜ juhatuse koosoleku otsused domofoni ja raamatupidamisteenuse osas, on vaidluse all siiski asjaolu, kas kostjaid on teavitatud nimetatud otsustest ettenähtud korras. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 2 jõustub korteriühistu juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. KÜ xxxx põhikirja punkti 6.21. kohaselt jõustuvad juhatuse otsused ja ettekirjutused alates juhatuse koosoleku protokolli või kirjaliku hääletamise teel tehtud otsuse või ettekirjutuse allakirjutamisest ning muutuvad ühistu liikmetele kohustuslikuks alates isiklikult või avalikult teatavakstegemise päevale järgnevast kümnendast päevast. Põhikirja punkti 6.23. kohaselt juhatuse poolt vastu võetud üldkohustuslikud otsused tehakse teatavaks nende väljapanekuga trepikodades. Kostjad väidavad, et neile ei ole isiklikult ega avalikult teatavaks tehtud otsuseid seoses domofoni ja raamatupidamisteenusega. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud kaks juhatuse koosoleku otsust on kostjatele isiklikult või avalikult teatavaks tehtud. 01.08.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et juhatuse koosoleku protokolle ei ole trepikojas välja pandud. Lähtudes KÜ Puru tee 78 põhikirja punktidest 6.21. ja
Kostjate eelnev võlgnevus Hageja väitis kohtuistungil, et kostjatel oli võlg ka enne 31.01.2011 esitatud arvet. Kohus on seisukohal, et eelneva võla olemasolu ei ole võimalik esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Seega leiab kohus, et antud nõuet ei tule analüüsida. Viivise arvestus Kohus ei pea vajalikuks analüüsida viivisega seonduvat, sest põhinõuded, mille järgi toimub viivise arvestus, ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on jätta kostjate menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.