2-12-49110/44 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 18. juuli 2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-49110 rahuldas kohus hagi osaliselt ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. 2(7)

Hagiavalduses (t.l.-9-11) palub hageja välja mõista kostjalt lepingust tulenev võlgnevus 594,33 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ja edasiulatuv viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 167,57 eurot. Hageja väitel sõlmiti hageja ja kostja vahel 26. märtsil 2012 elektroonilise sidevahendi kaudu eraisiku elektroonilise kliendikaardi leping, mille alusel hageja võimaldas kostjal sooritada oste hageja teenindusjaamades ühes kalendrikuus 300 euro ulatuses. Kostja tasus perioodil 20. aprill 2012 kuni 02. mai 2012 kütuse ja erinevate kaupade eest kokku 594,33 euro väärtuses. Hageja väljastas kostjale arved, kuid kostja arveid tasunud ei ole. Hageja väitel võlgneb kostja hagejale kaupade ja teenuste eest kokku 594,33 eurot. Hageja arvestas tasumata summadelt viivist lepingus kokku lepitud määras 0,16% päevas tasumata summadelt arvete tasumise tähtajast alates kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 240,10 eurot. Hageja palub arvestada viivist edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Vastuses kostja vastusele (t.l.-48-49) muutis hageja nõuet ning palus välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis 594,33 eurot. Viiviste nõuet hageja ei muutnud. Kuna kostja TsMS § 376 lg 1 teises lauses märgitud vastuväidet hagi muutmisele ei esitanud, eeldas kohus kostja nõusolekut ning menetles hagi muudetud kujul. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis 594,33 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ja edasiulatuv viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 167,57 eurot. Hageja väitel on kostja tekitanud hagejale varalise kahju 594,33 eurot, kuna kostja andis kolmanda isiku kasutusse oma internetipanga paroolid, mille tagajärjel sõlmiti kolmanda isiku poolt kostja nimel leping hagejaga. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud hüvitama hagejale kahju 594,33 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud ega hagejalt teenust või kaupu ostnud. Kostja selgitab, et leping sõlmiti tundmatute isikute poolt kostja nime ja pangakoode kasutades ning seega ei ole kostja lepingupooleks ja kostjal ei ole tekkinud hageja ees krediitkaardilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja väitel ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud. Kuna lepingu sõlmis tundmatu isik ja kostja ei saanud lepingu sõlmimist mõjutada, on krediitkaardileping tühine kui esindusõiguseta isiku tehing. 3(7)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis 594,33 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ja edasiulatuv viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 167,57 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kahju hüvitamine Et kostja ei ole isikule, kes sõlmis kostja nimel hagejaga lepingu, sellekohast nõusolekut andnud ega ka tehingut heaks kiitnud, on hageja ja kostja vahel 26. märtsil 2012 elektroonilise sidevahendi kaudu eraisiku elektroonilise kliendikaardi leping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel tühine kui esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing. Et tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi, ei vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest lepingust tuleneva kahju hüvitamise sätete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Lähtuvalt VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Lähtuvalt VÕS § 136 lg 1, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. VÕS § 104 lg 1 ja lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohus leiab, et hageja kahju on tõendatud kliendikaardilepingu ja lisadega (t.l.-15-17), arve nr 1030438117 ja tehingute väljavõttega (t.l.-18), arve nr 1030446454 ja tehingute väljavõttega (t.l.19), panga kinnitusega (t.l.-52), hageja kinnitusega (t.l.-53) ja teleteenuste lepinguga (t.l.-59). Hageja tõend - panga teade (t.l.-62) on vastuolus kostja poolt esitatud Skype vestluse väljatrükis (t.l.-33-35, tõlge t.l.-39-40,43) sisalduva vestluse asjaoludega. Kohus järeldab, et hageja tõend - panga teade (t.l.-62) ei välista kostja poolt pangakoodide edasiandmist kolmandale isikule. Kostja tõendist - Skype vestluse väljatrükk (t.l.-33-35, tõlge t.l.4(7)

2-12-49110 39-40,43) selgub, et kostja on edastanud tundmatule isikule kõik vajalikud rekvisiidid, mis on vajalikud, et siseneda internetipanga kaudu kostja pangakontole ning teha pangakonto abil tehinguid kostja nimel. Vestlusest selgub, et peale õigete kasutajatunnuse ja püsiparooli edastamist õnnestub tundmatul isikul siseneda kostja pangakontole, sealjuures tundmatu isik kinnitab kostjale, et „jah sisenesin“. Seega peab kostja olema edastanud tundmatule isikule ka paroolikaardi või sellel asuvad paroolid, ilma milleta ei ole pangakontole sisse logimine võimalik. Kohus peab võimalikuks, et paroolikaardi foto võib olla ühes pildifailis, mis on kostja poolt edastatud vestluse käigus (fail laiendiga .JPG kell 5:27:37 PM või 5:27:52 PM). Kuigi pank kinnitas teates (t.l.-62), et paroolikaarti ja kasutajatunnust ei ole kostjale väljastatud, selgub Skype vestlusest, et kostjal oli laual ümbrik, milles on üleval kirjutatud kasutajatunnus ja kirjas ka püsiparool. Seega on tõendatud, et kostjale oli panga poolt väljastatud internetipanga kasutamiseks kasutajatunnus, püsiparool ja paroolikaart. Kostja tõendid: Skype vestluse väljatrükk (t.l.-33-35, tõlge t.l.-39-40,43); kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (t.l.-36,41) ei lükka ümber hageja väiteid, sealjuures ei tõenda, et kostja ei oleks kahju tekitamises süüdi või et kahju tekitamine ei oleks õigusvastane. Kohus leob tõendatuks, et kostja on väljastanud kolmandale isikule andmed kostja pangakontole ligipääsemiseks (kasutajatunnuse, püsiparooli ja paroolikaardi), mis võimaldasid kolmandal isikul teha läbi kostja pangakonto tehingu hagejaga. Kolmas isik on kostja isikuandmeid kasutades sõlminud hagejaga lepingu. Hagejale on tehingu tagajärjel tekitatud kahju 594,33 eurot. Kohus leiab, et kostja on lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitanud hagejale raske hooletuse tõttu varalist kahju 594,33 eurot ning kostjal on kohustus kahju hüvitada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust täitmist. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude osas tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 594,33 eurot. Viivis Hageja nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ja edasiulatuv viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 167,57 eurot. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 ja lg 2, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 5(7)

1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, sealjuures viivise summa ei tohi ületada 165,57 eurot. Hagi lahend Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 594,33 eurot ja kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 32,26 eurot, kokku 626,59 eurot ning viivis tagastamata põhivõla summalt (seisuga kuni 18. juuli 2013 moodustab põhivõlg 594,33 eurot) alates 19. juulist 2013 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 protsenti aastas, sealjuures viivise summa ei tohi ületada 165,57 eurot. Hagi hind Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudeks välja mõista kostjalt põhivõlg 594,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ning viivis edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 165,57 eurot. TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Vastavalt TsMS § 134 lg 1, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja nõudeks on põhinõue 594,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ja edasiulatuv viivis mitte rohkem kui 165,57 eurot, mis on väiksem kui ühe aasta ühe aasta eest arvestatud viivise summa 347,09 eurot ning seetõttu arvestab kohus hagihinna määramisel hageja poolt vähendatud edasiulatuva viivise summat. Hagihind kujuneb 594,33 + 240,10 + 165,57 = 1000 eurot. Kohus leiab, et hagihind moodustab 1000 eurot. 6(7)