Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, välja arvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 23.04.2013 esitas XXXAS hagi Tallinna Linnavalitsuse Kommunaalameti kaudu vastu kahju hüvitamise ja viiviseintressi nõudes. Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1; teeseaduse (edaspidi TeeS) § 37 lg 6 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 ja § 1043, palub XXXAS Tallinna linnalt Kommunaalameti kaudu XXXAS kasuks välja mõista põhinõue summas 1 241,15 eurot ja kõrvalnõudena viivised põhinõudelt summas 32,30 eurot. Hageja väidete kohaselt 23.02.2012 kella 16.00–16.30 ajal sõitis XXXAS endine töötaja XXX, XXXAS-le kuuluva sõidukiga MB Vito, registreerimismärgiga XXX(edaspidi sõiduk) Tallinna linnas, Rannamäe teel, Suurtüki ristmikust kesklinna poole, läbi märgistamata löökaugu ning lõhkus sõiduki. Liiklusõnnetus on registreeritud politsei ühtses infosüsteemis 23.02.2012 juhtumi nr-ga 2302,12,0047147. XXX OÜ, milline teostab Mercedes Benz sõidukite hooldus- ja remonttöid, tuvastas sõidukil lisaks purunenud rehvile, purunenud tagumise parema õõtshoova ning osalise pidurdussüsteemi kahjustuse. Hageja on sõiduki remondiga seotud kulutused kandnud 20.12.2012.a. kui teostas XXXOÜ poolt esitatud arve alusel ülekande summas 1241,15 eurot. Hageja pöördus Tallinna Kommunaalameti poole avaldusega sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 otsuse number 290” Tallinna linna kohalike teede nimekirja määramine” lisa kohaselt (jrk nr 834) on Rannamäe tee Tallinna kesklinnas asuv kohalik tee/tänav, pikkusega 1096m. Tuginedes eeltoodule on hageja hinnangul põhistatud, et Rannamäe tee omanik on Tallinna linn.

Tallinna linn tee omanikuna ei ole hageja hinnangul kohaselt täitnud tee omanikule esitatavaid teeseadusest tulenevaid kohustusi, mis omakorda tingis hagejale varalise kahju tekkimise. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a. määruse nr 45 ”Tee seisundinõuded” (edaspidi Määrus) teine peatükk sätestab kattega tee nõuded. Määruse kohaselt on lubatud läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm aukude esinemine 15. nov kuni 15. mai ainult jaotustänaval, mille alla aga Rannamäe tee kui põhitänav käesoleval juhul ei kvalifitseeru. Politsei poolt tehtud ja käesoleva hagiavalduse lisaks olevatelt fotodelt nähtub üheselt ja selgelt, et Rannamäe teel asunud augu, millest läbi sõitmine sõidukit kahjustas, läbimõõt oli selgelt üle 20 cm ja sügavus üle 5 cm. Sündmuskoha fotodelt nähtub, et sõidukit kahjustanud augu laius oli vähemalt 40 cm, pikkus üle 90 cm ja sügavus vähemalt 10 cm.

Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna ei pea kahjunõuet põhjendatuks. Kostja leiab, et tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses teeseisundiga. Sõidukil ei ole purunenud rehv ega velg, mis reeglina purunevad löökaugust läbisõidu tagajärjel. Kostja peab vajalikuks ekspertiisi korraldamist sõiduki õnnetuseelse tehnilise seisundi tuvastamiseks ning sõiduki kandevõime piires võimalike raskusjõudude mõjust paremale õõtshoovale. Ekspertiisiga tuleks välja selgitada, kas sõiduk oli nõuetekohaselt hooldatud ning kas sõidukile, mis ei ületa sõiduki täismassi ega lubatud sõidukiirust, võivad tekkida hageja poolt välja toodud kahjustused selliselt, et kahjustada ei saa sõiduki rehvid ega veljed.

Esitatud tõendid 23.02.2013 politsei ühtses infosüsteemis registreeritud teade nr 2302.12.0047147 koos fotodega (tl 12-16), XXXOÜ pakkumine nr 100602, Tallinna Kommunaalameti 10. mai 2012.a. kompromissettepanek, XXXOÜ 25.09.2012 seisukoht, XXXAS esindaja 12.10.2012 kiri Tallinna Kommunaalametile, XXXAS esindaja 04.01.2013 teabenõue ja selgitustaotlus Tallinna Kommunaalametile, Tallinna Kommunaalameti 14.01.2013 vastus koos 23.11.2012 vastusega avaldusele, XXXOÜ arve-saateleht nr XXX. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et 23.02.2012. a kella 16.00 – 16.30 sõitis XXXAS endine töötaja XXX, XXXAS-le kuuluva sõidukiga MB Vito, registreerimismärgiga XXXTallinna linnas, Rannamäe teel, Suurtüki ristmikust kesklinna poole, läbi märgistamata löökaugu ning lõhkus sõiduki; tee omanik on kostja; löökauk oli märgistamata; löökauk oli suurema läbimõõduga, kui 20 cm ja sügavam kui 5 cm. Pooled vaidlevad selle üle, kas löökaugust läbisõit saab tekitada sellise kahju, mida hageja väidab sõidukile olevat tekkinud ning kas löökaugust läbisõitmine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et teelõik, kus õnnetus juhtus, kuulub kostjale. Avalikult kasutatava tee omanik on TeeS § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis.

TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Valla- või linnavalitsus korraldab TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 (edaspidi määrus). Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Kohtule esitatud fotolt (tl 11-16) on tuvastatav asjaolu, et löökaugu sügavus on selgelt enam kui 5 cm, augu läbimõõt ületab 20 cm. Tegemist on auguga, milline peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 alusel kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Vastavalt XXXOÜ poolt väljastatud arvele on sõiduki XXXparandamise kulud 1241 eurot. Kostja kahju suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab VÕS § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tee omanik on kohustatud liiklejale TeeS § 37 lg 6 kohaselt hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Sama sätte lõige kahes nimetatud asjaolusid ei esine – tee ei olnud suletud, samuti ei olnud teel liiklemist piiratud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks tuleb tuvastada põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kohus leiab, et nõuetekohaste liikluskorraldusvahendite puudumine liikleja hoiatamiseks oli õnnetuse põhjuseks. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt õõtshoova purunemine võis olla põhjustatud sõiduki hooldamatusest. Sõidukil ei ole purunenud rehv ega velg, mis reeglina purunevad löökaugust läbisõidu tagajärjel. Hagiavalduse p. 3 on hageja esitanud väite, mille kohaselt sõidukil purunes rehv. Samuti nähtub Politsei- ja Piirivalveameti vastusest teabenõudele (tl 11), et 23.02.2012 registreeriti politsei ühtses infosüsteemis teade, mille kohaselt XXX sõitis sõidukiga MB registreerimisnumbriga XXX Rannamäe teel läbi märgistamata löökaugu ja lõhkus rehvi. Sündmus on fotografeeritud. XXXOÜ poolt väljastatud dokumendi (tl 19)

kohaselt on sellel autol teostatud kõik korralised hooldused vastavalt MB tehase nõuetele ja vastava kvalifikatsiooniga töötaja poolt XXXOÜ-s. Hoolduse käigus teostatud veermiku kontrolli käigus ei ole tuvastatud parema tagumise õõtshoova vahetuse vajadust. Samuti ei näe MB tehas ette õõtshoobade vahetuse vajadust teatud aja ja läbisõidu järgi. Seega ei tagumise parema õõtshoova purunemine olla tingitud loomulikust kulumisest või ebakorrapärasest hooldusest. Purunemine on võimalik kas suure löökaugu või avarii tagajärjel. Hageja palus mõista kahju hüvitamisega viivitamise eest kostjalt hageja kasuks välja viivis 32,30 eurot ajavahemiku eest 20.12.2012 kuni 22.04.2013 123 päeva (hagiavalduse esitamiseni). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Aastane viivis on 1241,15 × 7,75% = 96,19; 96,19 / 365 = 0,2625 eurot 1 viivitatud päev × 123 päeva = 32,30.- eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 20.12.2012 kuni hagiavalduse esitamise päevani 23.04.2013 viivis taotletud summas 32,30 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus TsMS § 175 lg 1 lause 1 kohaselt piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Hageja poolt nõutav summa ei ületa arvestades tsiviilasja hinda TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Tsiviilasja hind on 1273,45 eurot. Määruse nr 137 § 1 kohaselt tsiviilasja hinnalt kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 1600 eurot. Hageja esitas kohtule 20.06.2013 menetluskulude nimekirja. Kohtu hinnangul on põhjendatud Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) hageja XXXAS kasuks välja mõista menetluskulud summas 1018 (üks tuhat kaheksateist) eurot, mis koosnevad hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise kuludest summas 868 eurot.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.