Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.08.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-55241
Tsiviilasi
hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1770,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX)
XXXja
XXXvastu
võlgnevuse
Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja XXX(isikukood XX, elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
XXX
ja
XXX
vastu
võlgnevuse
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
1(4)
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.12.2012 esitas XXXOÜ Harju Maakohtusse hagi XXX ja XXX vastu ja palus hagejale välja mõista XXX põhivõla summas 256,93 eurot, viivise 256,93 eurot ja TsMS § 367 järgse viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest ning XXX põhivõla summas 594,38 eurot, viivise 594,38 eurot ja viivise TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest alates kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kohaselt sõlmisid kostjad Creditmarket OÜ-ga krediidilepingud, mille alusel väljastati XXX krediiti 256,93 eurot, tagastamise tähtajaga 09.10.2008 ja XXX 594,38 eurot, tagastamise tähtajaga 09.10.2008. Kostjad kohustusid tagastama krediidisumma ühekordse tagasimaksena. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu punkti 7.2.1. alusel. Lepingu punkti 7.2.3.1 alusel on kostjad kohustatud tasuma leppetrahvi 10% võlgnetavast summast, s.t XXX 25,69 eurot ja XXX 59,44 eurot; lepingu punkti 7.2.3.2 alusel 25% võlgnetavast summast, st XXX 64,23 eurot ja XXX 148,60 eurot; lepingu punkti 7.2.3.3 alusel 25% võlgnetavast summast, st XXX 64,23 eurot ja XXX 148,6 eurot. Kostjad ei ole saadud krediiti tagastanud ega krediidilepingute järgseid kõrvalnõudeid tasunud. Creditmarket OÜ on kostjatega sõlmitud lepingud lõpetanud. Hageja omandas Creditmarket OÜ-lt 05.10.2012 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu alusel nõuded kostjate vastu. Hageja nõue ei ole aegunud. Kuna kostja ei ole saadud laenu tagasi maksnud, on ta hageja arvel alusetult rikastunud ja nõue ei ole TsÜS § 151 lg 2 järgi aegunud. Kostja vastuväited XXX hagi ei tunnistanud. Kostjaga krediidilepingu sõlmimine ei ole tõendatud, hageja on esitanud vaid SMS ja e-laenulepingu tüüptingimused, mitte kostjaga sõlmitud lepingu. Kostja ei ole selle alusel ka krediiti saanud. Ka ei ole esitatud allkirjastatud nõude loovutamise lepingut. Kostjal ei ole puutumust nõude loovutanud XXXOÜ-ga. Lisaks on hagi aegunud. Hageja väitel pidi kostja krediidisumma tagastama 09.10.2008, kuid hagi on esitatud ca 4 ja pool aastat hiljem, eelnevalt ei ole väidetava krediidisumma tagastamise küsimuses kostjaga ühendust võetud. XXX oma vastuväiteid kohtule ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Aegumisest XXX leiab, et hageja nõue tema vastu on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel aegunud. XXX sõnul algas aegumine 09.10.2008, kui ta pidi hageja väitel krediidisumma tagastama. Hagi esitamise ajaks oli nõue aegunud.
2(4)
TsMS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Krediidilepingus kokkulepitud krediidi tagastamise nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Tehingust tuleneva nõude TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Hagi kohaselt tuli kostjal saadud krediit tagastada ühekordse maksena 09.10.2008. Seega muutus nõue sissenõutavaks ja TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud nõude aegumise kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema 10.10.2008 ja lõppes 10.10.2011. TsÜS § 144 kohaselt aegus koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hagi esitati 27.12.2012. Seega on hageja nõue aegunud. Krediidilepingust Maakohus leiab, et isegi, kui hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud, puudub alus hagi rahuldamiseks. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt. Kostja on eitanud krediidilepingu sõlmimist. Kostja vastuväitel on hageja esitanud vaid SMS ja e-laenulepingu tüüptingimused, mitte kostjaga sõlmitud lepingu. Kostja ei ole selle alusel krediiti saanud. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks SMS ja e-laenulepingu (t.lk 8-16) ja nõuete loovutamise lepingu koos lisaga (t.lk 17-23). Maakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid sõlminud krediidilepingud või hagejalt krediiti saanud ning kohustuksid selle hagejale tagastamata. Kohtule on esitatud väljavõte SMS ja e-laenulepingust, kuid see on allkirjastamata. Ka ei ole hageja esitanud muid tõendeid, millest nähtuks, et kostjad on krediiti saanud. Kuna krediidilepingu sõlmimine ja krediidi andmine ei ole tõendatud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
3(4)
Kohus leiab, et kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/
Moonika Tähtväli kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.