Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

Hageja ja kostja A K sõlmisid 02.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600137/45st (edaspidi leping), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 6 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 6 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 4 967,23 krooni (317,46 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 585,91 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 71 753,88 Eesti krooniga. Kokkuleppega nr 6 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 25.07.2009 28,21% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.02.2010, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Vastavalt sõlmitud lepingule nr 0600137/45st ning kokkuleppele nr 6 on pooled kokku leppinud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist reguleerivates tingimustes. Nimetatud tingimused on kehtivad ja seega lepingu poolte jaoks siduvad. VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste p 6.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 08.12.2011 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 12.01.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 9 160,57 euro tasumist, millest 4 585,91 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 4 180,69 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 328,20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 19,91 eurot viivis ja 45,86 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt kokkuleppe nr 6 järgi tagastamata krediidisummaks 4 585,91 eurot.

Kokkuleppe nr 6 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28,21% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks oli sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 4 180,69 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulu tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega kostjapoolsest lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamine, selleks et taastada olukord, milles oleks hageja juhul, kui lepingut ei oleks kostja poolt rikutud. Hageja oli antud lepinguga seoses sunnitud nimetatud kulusid tegema oma nõudeõiguse maksmapanekuks ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Kulutuste tegemise õiguse näeb seadusandja ette lepingu rikkumise tagajärgede kehtestamiseks ning need on seotud ainult antud konkreetse kostja lepingu rikkumisega. Seega saab kostja selliste kulude tekkimist ette näha ning peab lepingu rikkumisel nende tekkimise ning hüvitamise kohustusega arvestama. Kostja on jätnud kokkuleppe nr 6 ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 136,47 eurot kostjale 09.02.2011, 25.02.2011, 08.07.2011, 28.07.2011, 04.08.2011, 25.08.2011, 05.10.2011 ja 27.20.2011 saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 08.12.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 12.01.2012 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks alustas hageja inkassomenetluse, millega kaasnesid kulud summas 191,73 eurot. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 7.5 ja 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 328,20 eurot (136,47 + 191,73). Kokkuleppe nr 6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 45,86 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu üldtingimuste p 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 45,86 eurot. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 28,21% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 12.01.2012 oli kokkuleppe nr 6 alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 19,91 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4 585,91 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 28,21% võlgnetavalt summalt aastas (viivise arvestus lisatud). 04.01.2013 seisuga tuleb kokkuleppe nr 6 ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 288,78 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 05.01.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,21% tagastamata krediidisummalt aastas. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu ja viivis.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

08.01.2013 korraldava määrusega võttis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja hagiavalduse menetlusse ning väljastas avalduse koos lisadega kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja sai 26.01.2013 hagimaterjalid kätte ning esitas tähtaegselt vastuväite hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt ei ole tal vastuväiteid sellele, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja leidis, et põhjendatud on tagastamata krediidisumma nõue, kuigi ta nii palju krediiti ei võtnud. Kostja tunnistas osaliselt ka kõrvalnõudeid ning tunnistas kõiki hageja nõudeid peale intresside nõude summas 4180,69. Kostja leidis, et intresside summat tuleks vähendada.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE

Hageja esitas vastuse kostja vastuväidetele. Hageja vastuse kohaselt kostja on oma vastuses tunnistanud hageja nõuet osaliselt. Kostja on tunnistanud tagastamata krediidisumma nõuet summas 4 585,91 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude nõuet summas 328,20 eurot, lepingu sõlmimise tasu nõuet summas 45,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõuet summas 1 288,78 eurot, kokku summas 6 248,75 eurot ning lisanduva viivise nõuet 28,21% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna kostja tunnistab eelpool nimetatud nõudeid ning poolte vahel puudub selles osas vaidlus, siis tuleb hagi ülaltoodud osas täielikult rahuldada. Seega hageja ja kostja ei vaidle asjaolu üle, et kostja peab hagejale tasuma võlgnevuse summas 6 248,75 eurot ja alates 05.01.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 28,21% tagastamata krediidisummalt aastas. Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600137/45st raames sõlmitud kokkuleppest nr 6, on pooled lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt (VÕS § 5) kokku leppinud, et krediidisaaja maksab krediidiandjale intressi 28,21% krediidisummast aastas. Hageja arvestas lepingu intressi vastavalt poolte vahel sõlmitud maksegraafikule. Lepingu nr 0600137/45st raames sõlmitud kokkuleppe nr 6 intressi arvestas hageja kuni 12.01.2012 ehk kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega on hageja seisukohal, et hagiavalduses esitatud intresside arvestus on tõene. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, on lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 180,69 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja seisukohal, et intressi maksmise kokkulepe on kehtiv, seaduslik ja põhjendatud ning intressi vähendamise taotlus ei ole kostja poolt põhjendatud ega saa kuuluda kohtu poolt rahuldamisele.

KOHTUMENETLUSE KÄIK

06.03.2013 kohtumäärusega määras kohus asjas eelistungi toimumisajaga 22.04.2013 kell

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimused. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi lepingu ülesütlemisel järginud. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 5.3 (lk 56) kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid järgmiste summade osas: sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma – 4585,91 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud – 328, 20 eurot; lepingu sõlmimise tasu – 45,86 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised 1288,78 eurot ning lisanduva viivise nõue. Kostja on kohtule esitanud vastuse, milles on märkinud, et võtab eelpool nimetatud summad omaks ning nende nõuete osas vastuväiteid ei esita. Kohus leiab, et nimetatud nõuded on õiguslikult põhistatud, seaduslikud ning kuuluvad rahuldamisele. Seega on hageja nõuded summas 6248,75 eurot põhjendatud ning need tuleb kostjalt välja mõista. Kostja esitas vastuväite sissenõutavaks muutunud intresside summas 4180,69 osas.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja ja kostja on sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0600137/45st raames kokkuleppe nr 6, milles pooled on kokku leppinud, et krediidisaaja (kostja) maksab krediidiandjale (hageja) intressi 28,21% krediidisummast aastas. Seega on hageja ja kostja leppinud intressimääras kokku ning kokkulepe on kehtiv, seaduslik ja põhjendatud. VÕS § 416 lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Hageja on arvestanud intresse vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele nr 6. Kokkuleppega nr 6 oli kindlaks määratud, millistes summades ning millal tuleb kostjal hagejale tasuda intressimakseid. Kostjal tuli tasuda intresse vastavalt kokkuleppega nr 6 kehtestatud maksegraafikule (lk 52-52). Kohus märgib, et käesoleval juhul tulenevalt poolte vahelisest lepingust ning VÕS § 416 lg-st 3 algavad maksegraafikujärgsed intresside tasumised maksegraafikus märgitud kuupäeval 15.02.2010 ning lõppevad lepingu ülesütlemisega 12.01.2012. Maksegraafikus märgitud vahemikus 15.02.2010-15.12.2011 tuli kostjal kokku tasuda intressimakseid summas 63480,12 krooni, mis võrdub (63480,12 / 15,6466 =) 4057,12 euroga. Nimetatud summale lisandub intressimakse alates 15.12.2011 kuni lepingu ülesütlemiseni 12.01.2012. Kuivõrd maksegraafiku kohaselt pidi kostja intresse maksma perioodi 15.12.2011-16.01.2012 eest 2141,11 krooni (2141,11 / 15,6466 = 136,84 eurot), kuid leping on üles öeldud enne intresside maksmise tasumise kuupäeva (16.01.2012) saabumist, on hagejal õigus nõuda intresse alates 15.12.2012 kuni 12.01.2012 ehk lepingu ülesütlemiseni. Seega ei saa hageja nõuda kogu 16.01.2012 maksmisele kuuluvat intressisummat, vaid saab intresse nõuda 28 päeva eest. Ühe päeva intress vahemikus 15.12.2011-16.01.2012 oli (136,84 / 31=) 4,41 eurot ning 28 päeva eest moodustavad intressid (4,41 x 28=) 123,48 eurot. Seega moodustavad intressimaksed maksegraafiku alusel kokku ajavahemikul 15.02.2010 – 12.01.2012 summas 4057,12 + 123,48 = 4180,60 eurot. Seega leiab kohus, et hageja intresside nõue on põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele ning kohtule ei ole teatavaks saanud asjaolusid, mis tingiks intresside vähendamise, kuivõrd hageja nõue on esitatud vastavalt seadusele ja lepingus kokkulepitule. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on esitatud intresside arvestus korrektne, seaduslik ning intresside vähendamiseks alus puudub. Kostja vastuväide intresside suurusele on olnud paljasõnaline ning tõendamata. Kostja on küll esitanud vastuväite intressi suurusele, kuid kostja ei ole märkinud konkreetseid asjaolusid, mis alusel oleks põhjendatud sissenõutavaks muutunud intresse vähendada, seega on kostja vastuväide intresside suurusele olnud paljasõnaline ja tõendamata. Hageja intressinõue summas 4180,69 eurot on seega põhjendatud ning kuulu rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada summas 10429,44 eurot.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.