Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

1(5)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud XXX Aktsiaselts esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 05.04.2013 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.04.2013 esitas hageja maakohtule hagi ja palus kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevuse 1797,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 599,50 eurot ning tulevikuviivise 0,1 % tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni alates 24.04.2013, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi kohaselt on poolte vahel sõlmitud võrgu- ja elektrienergia leping nr XXX. Elektrienergiat müüb hageja kostja poolt valitud hinnapaketiga ning võrguteenuseid osutab XXX OÜ (uue ärinimega Elektrilevi OÜ) kostja poolt valitud võrguteenusega. Võrgu- ja elektrilepingu lahutamatuks osaks on XXX OÜ võrgulepingu tüüptingimused (võrgulepingu tüüptingimused) ja XXXAS elektrilepingu tüüptingimused müügikohustuse alusel (elektrilepingu tüüptingimused). Tulenevalt võrgulepingu tüüptingimuste p-st 9.8 ja elektrilepingu tüüptingimuste p-st 4.1, maksab ostja elektrienergia tarbimise ning võrguteenuste eest arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Elektrilepingu tüüptingimuste p 4.4 ja võrgulepingu tüüptingimuste 9.11 kohaselt, kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1 % päevas. Hageja on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved, kuid kostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. Võrgu- ja elektrilepingute ning võla tasumise kokkulepete alusel on kostja põhivõlg 23.04.2013 seisuga 1797,18 eurot ja viivis 599,50 eurot. Kostja saatis 04.05.2012 hagejale avalduse lepingu nr XXX lõpetamiseks. Kuna samale tarbimiskohale ei olnud uut võrgulepingu sõlmimise avaldust tehtud, väljastas võrguettevõtja tööülesande nr 00240014 voolu sulgemiseks. 30.05.2012 suleti tarbimiskohas vool. Sulgemisel saadud näitudele vastavalt lõpetati 31.05.2012 võrgu- ja elektrileping kostjaga ja selle alusel on kostjale esitatud 06.06.2012 ka lõpparve nr 638613516503. Antud juhul ei oma tähendust, kes ja mis asjaoludel elektrit tarbis, kuna pooltevaheline leping kehtis kuni selle lõppemiseni. Kostjal on õigus esitada omakorda nõue tegelike tarbijate vastu. Kostja vastuväited

2(5)

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja pakkus suvekuudel toitlustus- ja majutusteenust aadressil XXX, Harjumaa, asuval rendipinnal. Kinnistu omanik oli XXXOÜ. Kostja lõpetas tööperioodi 29.12.2011, kui külalistemajas oli XXXkoolitus. Peale seda lülitati välja elektrija veesüsteem ning maja pandi valve alla. Kostja kasutuses oleva parooliga ei ole kuni 26.04.2012 majja sisenetud. Kostja esindaja läks 26.04.2012 maja kontrollima, kuna 28.04.2012 soovis külalistemajas korraldada koolituse XXXMTÜ ja avastas, et lukud on vahetatud. Kohale saabus ka XXXOÜ esindaja, kes teatas, et hoonel on uus omanik ja haldaja XXXOÜ. Samuti teatas ta, et lukud on vahetatud, rendileping lõpetatud ja kostjal puudus ligipääs hoonele alates veebruarist 2012. 15.06.2012 andis XXXOÜ esindaja kostja juhatuse liikmele XXXüle hoones olnud isiklikud- ja ettevõttele kuulunud asjad. Üleandmisvastuvõtmis aktis kirjutab XXXOÜ esindaja, et XXXOÜ-l puudus hoonele juurdepääs alates 28.02.2012. Jaanuaris 2012 majas tegevust ei toimunud ja alates veebruarist 2012 oli hoones uus omanik. Seega ei olnud kostjal võimalust selles hoones tegutseda ja elektrit tarbida. Kostja esitas omapoolsete selgitustega hagejale 30.04.2012 avalduse lepingu lõpetamiseks. Kostja tegevus on peatatud. 2012. ja 2013. a ei ole ettevõttes majandustegevust toimunud. Kostja leiab, et võlgnevus tuleb välja mõista tegelikult kulu tekitajalt XXXOÜ-lt. kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Käesoleval juhul on hagihind 3052,65 eurot. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: • poolte vahel sõlmiti 01.06.2011 võrgu- ja elektrienergia leping nr XXX, mille kohaselt oli tarbimiskohaks rendipinnal XXX puhkekodu (t.lk 40-41), kus kostja pakkus suvekuudel toitlustus- ja majutusteenust; • 04.05.2012 (t.lk 99) edastas kostja hagejale avalduse (t.lk 89) lepingu nr XXX lõpetamiseks; • 30.05.2012 lülitas hageja lepingu lõpetamise tõttu XXX puhkekodus elektri välja (t.lk 100). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma XXX puhkekodus elektrienergia tarbimise eest, kui tarbijaks ei olnud kostja, vaid uus rentnik XXXOÜ. Kostja märgib vastuses hagile, et lõpetas tööperioodi 29.12.2011, kui külalistemajas oli XXXkoolitus, mille järel lülitas majas välja elektri- ja veesüsteemi ning pani maja valve alla. Kostja avastas, et maja lukud oli vahetatud 26.04.2012, kui läks maja kontrollima. Hoone uueks rentnikuks oli alates veebruarist 2012 XXXOÜ (t.lk 91). Kohus leiab, et asjaolu, et eelpool viidatud rendipinnal tarbis elektrit kolmas isik XXXOÜ, mitte kostja, ei vabasta kostjat hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Asjaolu, et tegelikult tarbis elektrit XXXOÜ annab kostjale õiguse XXXOÜ vastu regressinõude esitamiseks.

3(5)

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled on võrgu- ja elektrilepingu nr XXX kohaselt kokku leppinud, et ostja tasub elektrienergia ja võrguteenuse eest kord kuus arve alusel, mille müüja väljastab ostja poolt fikseeritud näitude alusel (t.lk 41). Sama lepingu üldsätete punkti 2 alusel on lepingu lahutamatuks osaks XXX OÜ võrgulepingu tüüptingimused ja XXXAS elektrilepingu tüüptingimused (t.lk 41). Tulenevalt võrgulepingu tüüptingimuste punktist 9.8 (t.lk 28) ja elektrilepingu tüüptingimuste punktist 4.1 (t.lk 35), maksab ostja elektrienergia tarbimise ning võrguteenuste eest arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Kostja lepingust tulenevat raha maksmise kohustust täitnud ei ole. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus loeb kostja seadusliku esindaja 06.08.2013 toimunud kohtuistungil antud ütlustega (t.lk 115) tõendatuks asjaolu, et kostja äriregistris ning võrgu- ja elektrilepingus märgitud eposti aadressi talvekuudel ei vaata. Kohtu hinnangul on kostja tekitanud ise hooletu käitumisega olukorra, kus kolmandal isikul oli nelja kuu jooksul võimalik tarbida elektrit hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel, kuna e-posti kontrollides oleks kostja saanud juba veebruaris 2012 teada hageja poolt edastatud arvest, et rendipinnal on elektrit tarbitud. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1797,18 eurot VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel. Viivis Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 lause 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal on õigus nõuda viivist elektrilepingu tüüptingimuste punkti 4.4 (t.lk 35) ja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 9.11 (t.lk 28) alusel tasumata summalt 0,1 % päevas. Kohus rahuldab viivisenõude 599,50 eurot VÕS § 113 lg 1 esimese lause ja elektrilepingu tüüptingimuste punkti 4.4 ja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 9.11 alusel. Viivise arvestamisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus XXXOÜ-t välja XXXAS-i kasuks alates 23.04.2013 viivise põhinõudelt 1797,18 eurolt 0,1%

4(5)

päevas kuni põhinõude 1797,18 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1197,68 eurot (1797,18 põhinõude summa – 599,50 juba väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.