Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

summas 609,53 eurot, s.t. kõik kokku 7 300 eurot. Hageja on liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 7 ning lg 3 alusel kostjale esitanud tagasinõude, mida kostja pole siiani tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt liikluskahju ja käsitluskulud kokku summas 7 300 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei vasta tõele, et kostja juhtis liiklusõnnetuse ajal sõidukit Opel reg. nr xxx, vaid pargitud auto vajus peale kahele sõidukile; tõele ei vasta Lääne-Uusimaa politsei uurimisprotokollis nr 618/R/22063/11 märgitu, mille kohaselt vajus kostja kasutuses olev sõiduauto otsa ees parkinud sõiduautole Seat Ibiza, mis omakorda hakkas liikuma, vajudes otsa tema taha pargitud kaubikule Volkswagen, kuna sõiduki Seat Ibiza taha ei olnud võimalik parkida, sest Seat Ibiza oli pargitud kõnnitee äärde ning tema taga parkimiskohti ei olnud, kaubik Volkswagen oli pargitud sõiduauto Seat Ibiza paremale poole; tõele ei vasta, et kostja lahkus sündmuskohalt jätmata oma kontaktandmeid; kostja jättis sõiduauto Seat tuuleklaasile, kojamehe vahele paberilehe oma kontaktnumbriga ning sõiduauto Seat esimese numbrimärgi, mis oli kokkupõrke tagajärjel maha kukkunud; sõidukitel ei olnud selliseid vigastusi nagu on märgitud Lääne-Uusimaa politsei uurimisprotokollis nr 618/R/22063/1; kostja ei tunnista kahju suurust. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et sõiduki Opel reg.märk xxx, ehitusaasta 1993, suhtes oli sõlmitud liikluskindlustusleping nr xxx 17.03.2011 ning, et sõidukit juhtis 07.06.2011 kostja. Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 48 lg 2 p 7 sätestab, et kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, sama seaduse § 48 lg 3 kohaselt nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse nõutakse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Lääne-Uusimaa Politsei uurimisprotokolliga on tõendatud, et 07.06.2011 toimus Soomes Espoo linnas liiklusõnnetus, kus kostja pargitud sõiduk Opel reg.märk xxx vajus otsa kahele pargitud sõidukile Seat ja Volkswagen, kusjuures sõiduk Opel põrkas vastu sõidukit Seat, mis paiskus omakorda taga olnud kaubiku Voklswagen vasaku esinurga vastu. Liiklusõnnetuse kohta koostatud protokolli ja kostja 23.07.2013 vastusega on tõendatud, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise järgselt sündmuskohalt politseile või kannatanutele koheselt juhtunust teatamata. Kostja vastusest nähtuvalt tuli ta hiljem tagasi ning jättis sõiduki Seat kojamehe vahele oma telefoni numbri, mis ei oma LKindlS § 48 lg 2 p 7 mõttes tähendust. Kuna kohus loeb liiklusõnnetuse kohta koostatud protokolli ja kostja 23.07.2013 vastusega tõendatuks kostja lahkumise liiklusõnnetuse toimumise kohalt, puudub TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel vajadus sama asjaolu tõendamiseks liiklusõnnetuse toimumise kohal viibinud Xxx tunnistajana ülekuulamiseks. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises ja talle antud asjas hoiatuse tegemine on tõendatud Lääne-Uusimaa Politsei uurimisprotokolliga. Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetuse kirjeldus on tõendatud Lääne-Uusimaa Politsei uurimisprotokolliga. Kostja esitatud skeem autode parkimise kohta liiklusõnnetuse toimumise eel ja pärast, ei ole antud asjas kohaseks tõendiks, kuna skeem ei ole koostatud liiklusõnnetuse toimumise ajal ega kohal ega ole kinnitatud teiste sõidukite juhtide või politsei allkirjaga. Antud skeem on koostatud kostja poolt ainuisikuliselt tagantjärele ega ole kooskõlas protokollis kirjeldatuga. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud hageja poolt liikluskindlustuse tavalepinguga nr xxx, siis selle alusel tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanute ees. ERGO Insurance SE liikluskahju nr 1101289 väljamaksu otsusega on tõendatud, et hageja hüvitas kannatanule liikluskahju 6 690,47 eurot. Vastavalt hageja tagasinõudele nr 9606 lisandub liikluskahjule 6690,47 eurot kahjukäsitluskulu 609,53 kokku 7 300 eurot. Kohus on arvamusel, et hagiavalduses märgitud kahjusumma 6630,47 puhul on tegemist kirjaveaga, kuna hagetav

lõppsumma langeb kokku tõendites märgitud summadega. Kahjukäsitluskulu suurust peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud kuluks. Kohtule esitatud sõiduki SEAT Ibiza regnr XXXremondi arvega, rohelise kaardi nõudega, Soome kindlustusseltsi Pohjola nõudekirjaga, tagasimaksega ning liikluskahju teatega, on tõendatud, et sõiduki SEAT remondikulud olid 5591,48 eurot, kasutusvõimaluse kaotus 226,32 eurot, käitlemiskulud 872,67 eurot, kokku 6690,47 eurot. Sõiduki SEAT remondi arvel kirjeldatud tööd vastavad uurimisprotokollis ja fotodel nähtuvatele sõidukile tekitatud kahjustustele. Asjaolu, et kostja ei märganud visuaalselt kõiki kahjustusi ei lükka ümber remondiarvetes märgitud tööde põhjendatust. Kohus tuginedes TsMS § 238 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 on seisukohal, et sõiduki kahjustuste kohta on piisavalt tõendeid ja Soomes asuvale sõiduautole SEAT sõltumatu eksperdi hinnangu taotlemine ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakulu, keerukuse ja maksumusega, mistõttu tuleb kostja taotlus Soomes asuvale sõiduautole Seat sõltumatu eksperdi hinnangu taotlemiseks jätta rahuldamata. Kuna sõiduki Volkswagen reg. märk XXXomanik ei ole kindlustusandjale nõuet esitanud ning hageja ei ole sellekohast hagi esitanud, siis ei oma tähtsust kas sõidukil Volkswagen reg. märk XXXesines vigastusi. Tähtsust ei oma ka kostja kasutuses olnud sõiduki vigastustel. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja käsitluskulud kokku summas 7 300 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.