lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-46855/27

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-46855/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1126
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

2-12-46855

Tsiviilasi

AS XXX hagi XXX vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

908,51 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS XXX (rk XXX, asukoht XX), esindaja: Silver Eensaar ja Uljana Feldman (Julianus Õigusbüroo, asukoht Weizenbergi 20, Tallinn 10151); Kostja XXX(ik XXX, viibimiskoht XXX);

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX AS XXX kasuks 908,51 (üheksasada kaheksa eurot ja 51 senti), millest 454,28 eurot on põhivõlg ja 454,23 eurot on viivis. Menetluskulude jaotus.
3.Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda.
4.Jätta AS XXX menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused.

1.18.01.2013.a. kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS XXX ja kostja 11.12.2008.a. liitumis- ja teenuste osutamise lepingud XXX ja XXX, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja andma kostjale kasutamiseks seadmed, kostja aga kohustus tasuma talle osutatud teenuste eest vastavalt talle esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustused täitnud ning esitanud kostjale ka igakuiselt arved, kuid kostja arveid tasunud ei ole. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 454,28 eurot. Lisaks eeltoodud summale nõuab hageja kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud määras 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 454,23 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista seadusjärgne viivis. Kostja vastuväited.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt - ei ole ta AS-ga XXX lepinguid sõlminud, vaid keegi on kuritarvitanud tema ID-kaarti lepingute sõlmimiseks, sest see varastati temalt või ta kaotas selle; - elas ta üürikorteris XXX, Tallinnas 2008.a. aprillist kuni 2009.a. juunini; - oli temal sõlmitud telekommunikatsiooniteenuste saamiseks leping AS-ga XXX, mitte hagejaga; - hagiavalduse lisana esitatud arved on koostatud alles hiljuti, mitte 2009.a., sest arved on koostatud eurodes, mis 2009.a. Eesti Vabariigis veel käibel ei olnud; Kohtuotsuse põhjendused.
3.Tulenevalt asjaolust, et käesoleva hagi hind ei ületa 4000 eurot, menetleb kohus käesolevat vaidlust lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 sätestatule. Osundatud seadusesätte lõike 1 punkti 8 kohaselt tegi kohus järelpärimise ka Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonda kostja ja tema poolt väidetavalt kaotatud/varastatud ID-kaardi kohta. Sarnase tõendi samalt ametiasutuselt esitas kohtule ka hageja.
4.Hinnanud kohtu poolt väljanõutud andmeid ja hageja poolt esitatud andmeid Kodakondsus- ja migratsiooniametist kostja ID-kaartide kaotuste ja nende uuendamiste kohta, asub kohus seisukohale, et kostja väide nagu oleks keegi teine kasutanud tema ID-kaarti hagejaga lepingute sõlmimisel, ei ole õige, sest vaidlusalused lepingud sõlmiti 11.12.2008.a., kostja oli uue IDkaardi numbriga XXX (ID-kaart mida kasutati hagejaga lepingute sõlmimisel) saanud alles 15.09.2008.a. ning see kehtis kuni 08.06.2010.a. kuni see seoses väidetava dokumendi kaotamisega kehtetuks tunnistati. Arvestades asjaoluga, et kostja on peaaegu igal aastal saanud uue ID-kaardi seoses vana ID-kaardi kaotamisega, on ebatõenäoline, et dokumendi nr XXX kaotamist märkas kostja alles rohkem kui aasta hiljem pärast lepingute sõlmimist hagejaga, mil nimetatud dokument kehtetuks tunnistati ja kostjale taaskord uus dokument väljastati. Kohus

leiab, et eeltooduga on ümber lükatud kostja väide nagu ei oleks tema hagejaga lepinguid sõlminud ega ole kohustatud seetõttu ka hagejale tarbitud teenuste eest tasu maksma.

5.Kostja väide, et ta elas üürikorteris XXX, Tallinnas 2008.a. aprillist kuni 2009.a. juunini, ei lükka ümber hageja väiteid lepingute sõlmimise kohta, vaid vastupidi kinnitab seda, sest lepingud telekommunikatsiooniteenuste kasutamiseks sõlmitigi ju 11.12.2008.a. ehk siis ajal, mil kostja nimetatud korterit üürnikuna kasutas.
6.Kostja väide, et tema oli sõlmitud leping telekommunikatsiooniteenuste saamiseks hageja asemel hoopis AS-ga XXX, ei ole tõendatud. Pealegi ei välista lepingu sõlmimine AS-ga XXX lepingu sõlmimist hagejaga.
7.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et arvetel on võlgnetavad summad näidatud eurodes, mitte eesti kroonides, ei tähenda, et arved on hageja poolt alles hiljuti koostatud. Hageja on ilmselt kostja poolt tasumata arved uuesti oma raamatupidamise andmebaasist välja trükkinud, kuna käesoleval ajal kehtib Eesti Vabariigis euro, ongi nimetatud arved eurodes. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja kohustuse tekkimise aluseks ei ole hageja poolt talle esitatud arved, vaid poolte vahel sõlmitud lepingud teenuste osutamiseks ja nende eest tasumise kohustamiseks. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Kuna Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning kostja ei ole vaidlustanud temalt nõutava põhivõla suurust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 454,28 eurot.
8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 0,2% laekumata summalt päevas. Kuna kostja on jätnud oma lepingutest tulenevad kohustused täitmata, on hagejal õigus nõuda viivise tasumist. Kostja ei ole viiviste suurust ega nende väljaarvestamise käiku vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis hageja poolt nõutavas summas ehk 454,23 eurot. Menetluskulude jaotamine.
9.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine
10.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, kusjuures hagihind arvutatakse TsMS § 133 kohaselt põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kuna hageja nõuab kostjalt põhivõla 454,28 euro ja viiviste 454,23 euro väljamõistmist, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 908,51 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja