Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates 1(3)

2-13-19187 otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank) või kontole nr 333416110002 (Danske Bank) või kontole nr 17001577198 (Nordea Bank), viitenumber 3100057484. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi N G vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu järgmistest Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest: 02.10.2009 andmesideleping nr 30022236 (võlgnevus 32,18 eurot), 15.09.2007 liitumisleping nr 1630419, 23.06.2006 liitumislepingud nr 1562135, 1562134 ja 1562133 (võlgnevus 193,94 eurot). Elisa Eesti AS loovutas 3. oktoobril 2011 nõude kostja vastu põhisummas 226,12 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Viru Maakohus võttis 18. juuli 2013 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumäärus ja hagiavaldus koos hagimaterjalidega on kostjale kätte toimetatud 22. juulil 2013 kostja eluruumis elava isiku kaudu (tl 45). Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses väljendanud nõusolekut hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha 2(3)

2-13-19187 kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja (tl 36p), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 30 eurot hagiavalduse esitamisel) ja tasu lepingulisele esindajale õigusabi eest 191,73 eurot (tl 38). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 („Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad”) § 1 lg-st 1 tulenevalt varalise nõudega tsiviilasjas on tsiviilasjas hagihinnaga kuni 640 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks (maksimaalselt sissenõutavaks kuluks) 320 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa seda piirmäära. Samas leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu. Arvestades tsiviilasja keerukust (üks kostja, mobiilside- ja andmesideteenuse eest tasumata jäämisest tekkinud võlg ja viivis), menetlusdokumentide sisu ja mahtu (hagiavaldus on 3-l lehel), leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks on mitte rohkem kui 120 eurot (20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 100 eurot hagi esitamisel). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 144 p-de 1 ja 7 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 120 eurot, kokku 195 eurot. Hageja palus mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.