Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.08.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-12-54152
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi L G vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: BIGBANK AS, reg.kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu; volitatud esindaja: Artur Maljukov, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post: [email protected] Kostja: L G (ik xxxx), elukoht: xxxx; e-post: xxxx 15 428,24 eurot
Hagihind
07.08.2013
Kohtuistung toimus
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista L G`lt (ik xxxx) BIGBANK AS-i (reg.-kood 10183757) kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 14 791,18 eurot (neliteist tuhat seitsesada üheksakümmend üks eurot ja 18 senti), (sellest: 6 655,25 eurot on tagastamata krediidisumma, 3 494,83 eurot – sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 355,95 eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud, 4218,60 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 07.08.2013 ja 66,55 eurot – lepingu sõlmimise tasu). Välja mõista L G`lt alates 08.08.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,27 % tagastamata krediidisummalt aastas BIGBANK AS-i kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista L G`lt välja BIGBANK AS-i kasuks menetluskulude katteks kokku 695,87 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja 87 senti). Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 18.12.2012 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi L G vastu võlgnevuse nõudes, kokku summas 13 679,91 eurot, millest 6 655,25 eurot on tagastamata krediidisumma, 3 494,83 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 355,95 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 3 107,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 66,55 eurot lepingu sõlmimise tasu. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja alates 19.12.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 26,27% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi faktilised asjaolud. Hageja ja kostja L G sõlmisid 19.06.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700588/45st, mille raames on sõlmitud 3 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 3 suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 847,19 euro võrra ning kostja kasutuses olevaks krediidisummaks jäi 6655,25 eurot. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kokkulepe 3 vastas sõlmimise hetkel kostja tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.10. 2009, millist kohustust on kostja korduvalt rikkunud. Hageja alustas võla sissenõudmiseks menetlust, edastades ka kostjale kirjalikud teated maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Kostjapoolne kohustuste mittetäitmine ja hea usu ning mõistlikkuse põhimõtte vastane käitumine.
Vastavalt VÕS § 6 lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma kooskõlas hea usu põhimõttega. Alates 12.10.2009 on kostja rikkunud lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas. Kostja oli kohustatud vastavalt lepingule ning ka VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. Kostja teadis oma majandushuve mõjutavaid asjaolusid. Õigeaegse ja kohase teabe saamisel oleks hageja saanud paremini hinnata lepinguga seotud täiendavate tegevuste ning kulude otstarbekust ning ühtlasi kostjaga võlasuhte üle vaadata, et saavutada koostöö jätkumine. Kostjal ei ole alust keelduda laenu tagastamisest ega ka laenuga seotud maksete tasumisest. Samas ei ole kostja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning nimetatud rikkumine kestab. Hageja hoiatas 21.02.2011 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. VÕS § 416 lg 1 ja üldtingimuste p 6.1.1 ettenähtud tingimustel on krediidiandjal osamaksetena tagastatava krediidi puhul õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Hageja ütles 16.03.2011 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 10 595,18 euro tasumist, millest 6655,25 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 3 494,83 eurot sissenõutav tasumata intress, 355,95 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 22,6 eurot viivis ja 66,56 eurot lepingu sõlmimise tasu. 18.12.2012 seisuga taotleb hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 3 107,33 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 19.12.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni täiendavalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt - 26,27% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402; 396; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 ja 407 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud koopiad järgmistest dokumentaalsetest tõenditest: 19.06.2007 sõlmitud krediidilepingust maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega, 28.11.2007 sõlmitud kokkuleppest nr 1, 08.05.2009 sõlmitud kokkuleppest nr 2, 12.09.2009 sõlmitud kokkuleppest nr 3, hageja poolt alates 19.11.2009 kostjale saadetud meeldetuletuskirjadest, alates 30.03.2010 kuni 21.02.2011 saadetud lepingu ülesütlemishoiatustest ning 15.03.2011 saadetud lepingu ülesütlemisavaldusest; samuti on lisatud hageja kehtestatud hinnakiri, viivise arvestus ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest ning hageja õigusabikulusid tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited 21.01.2013 esitatud vastuses teatas kostja, et tegelikult on ta teatanud hagejale tekkinud oma materiaalsest olukorrast ja soovinud võla maksmist vähendatud summas. Samuti märkis, et ta on võimeline võlga tasuma juhul, kui hageja pakub välja reaalse tagasimaksmise kava. Kostja avaldas, et soovib hagi läbivaatamist kohtuistungil. III Poolte taotlused eelistungil 12.03.2013 toimunud eelistungil oli hageja kompromissi korras nõus vähendama viivisnõuet. Kostja tegi ettepaneku tasuda võlga ainult põhinõude ulatuses maksetega 40 eurot kuus. Samas soovis kostja täiendavalt tähtaega võimaliku kompromissi üle järelemõtlemiseks.
Kompromissläbirääkimiste pidamise tähtajaks määras kohus 15.04.2013. Nimetatud tähtaja möödumisel pooled läbirääkimiste tulemustest ei teatanud. Vastuseks kohtu päringule 25.04.2013 teatas hageja, et kostja kompromissi sõlmimiseks ise ühendust ei ole võtnud ning ka hagejal ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil 07.08.2013. IV Kohtuistungil tuvastatud asjaolud. 07.08.2013 toimunud kohtuistungile ilmus hageja; kostja kostjasse ei ilmunud ning mitteilmumise põhjustest hagejale ega kohtule ei ole teatanud. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde, esitades ühtlasi viiviste arvestuse seisuga 07.08.2013. Hageja esindaja seletuse kohaselt ei ole kostja käesoleva ajani hagejaga ühendust võtnud ega ole olnud ka kättesaadav läbirääkimiste pidamiseks. Hageja taotleb TsMS § 413 alusel kostja kohtusse ilmumata jätmisest tulenevalt tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagiavalduses esitatud asjaoludel ja kohtuistungil täpsustatud ulatuses. Vastavalt hageja arvestustele on seisuga 07.08.2013 muutunud sissenõutavaks viivis summas 4 218,60 eurot ning kokku moodustab hageja nõue kostja vastu seega summas 14 791,18 eurot. Alates 08.08.2013 palub hageja täiendavalt kostjalt välja mõista viivise 26,27% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning need ka rahaliselt kindlaks määrata. V Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohtukutse on kostjale AS-i Eesti Post vahendusel korduval väljastamisel kohtule tagastatud „tähtaja möödumisel“. Kostjaga telefoni teel 30.07.2013 ühenduse võtmisel ja veelkord e-posti aadressile nii kutse kui ka kostja täpsustatud viiviste arvestuse väljastamise järel on kostja kinnitanud kohtudokumentide kättesaamist 01.08.2013. Kohtukutse väljastamisel hoiatas kohus kostjat kohtuistungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega soovi korral sisuliste vastuväidete esitamiseks ja ka kohtuistungiks ettevalmistamiseks, mistõttu kostja mitteilmumise tõttu ei pea kohus kohtuistungi edasilükkamist enam põhjendatuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud üldtingimustest. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus4
ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 416 lg 1, võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt hagile sisuliste vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja kohtuistungil (seisuga 07.08.2013) täpsustatud nõude ulatuses. Vastavalt TsMS § 367 sätestatule on põhjendatud ka hageja nõue täiendava viivise väljamõistmiseks alates 08.08.2013 määras 26,27% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot (maksekorraldus nr 21666, 14.12.2012) ja õigusabikulud summas 95,87 eurot, mis on tasutud võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest (arve nr 749, 11.02.2012). Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista summas 695,87 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik I.Külavee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.