Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-13-28288
Otsuse tegemise aeg ja koht
06 august 2013. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi I. G.`i vastu võlgnevuse 491 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 491 eurot Kirjalik menetlus
Menetluse staatus Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja:
Era Liisingu Inkassoteenused AS (RK xxx, asukoht: Tartu mnt 24-15, Tallinn)
Hageja esindaja:
K. V. ( juhatuse liige [email protected] )
Kostja:
I. G. (IK xxx, elukoht: xxx)
e-post:
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
5.Välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskuludelt (45,90 eurot) alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Viru Maakohtu menetluses on Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi I. G. vastu võlgnevuse 491 euro ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas Era Liisingu Inkassoteenused AS nõude kostja vastu summas 635 eurot. Nõude loovutamise aluseks on AS SMS Laen ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostja võlgnevuse likvideerimist summas 635 eurot, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. SMS Laen AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 30.03.2011.a. lepingu nr 278381. 30.03.2011.a esitas kostja laenutaotluse 200 euro saamiseks 30- ks päevaks intressiga 56 eurot laenuperioodiks. Kostja kohustus laenusumma 200 eurot ja intressi 56 eurot tasuma hiljemalt 29.04.2011.a. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Seisuga 31.04.2013 on kostja võlgnevus hageja ees 491 eurot, millest 200 eurot on tagastamata laenusumma, intress 56 eurot, viivis summas 200
eurot ja võla sissenõudmise kulud 35 eurot. Hageja palub eeltoodud summad kostjalt välja mõista.
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 13.06.2013.a. TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (pereliikme kaudu). Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, ja p 6, § 108, § 113 lg 1, § 397 lg1 ja § 164 lg 2. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 491 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja I. G.. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagi esitamiselt 29,10 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 29,10 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
TsMS § 179 lg-te 5, 6 ja 9 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Käesoleva kohtuotsusega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, kuid hageja on tasunud riigilõivu summas 75,00 eurot (maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisel 45,90 eurot ja hagiavalduse esitamisel 29,10 eurot). Hageja tasus riigilõivu summas 45,90 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-13-3660 ning kohus keeldus tsiviilasja menetlusse võtmast TsMS § 3401 lg 2 , TsMS § 487 lg 3 alusel. Seega on tsiviilasjas nr 2-13-28288 tasutud riigilõivu summas 45,90 eurot vähem. See tähendab, et kostjalt tuleb välja mõista riigi kasuks riigilõiv summas 45,90 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 45,90 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (45,90 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Helgi Vinni kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.