Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. august 2013, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-13-7517
Tsiviilasi
AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi Elfe Urm vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
738.99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS AB Aivar Pilv, rk 10361578, asukoht Vabaduse väljak 10, Tallinn; esindajad vandeadv Urmas Kõrgesaar ja adv Häli Jürimäe, [email protected] ; Kostja Elfe Urm, ik 45111232728, elukoht XXXX
Menetlus
kirjalik
AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi Elfe Urm vastu rahuldada. Välja mõista Elfe Urmilt (Urm) AS Advokaadibüroo Aivar Pilv kasuks võlg 480.80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 82.70 eurot, kokku 563 (viissada kuuskümmend kolm) eurot 50 senti. Välja mõista Elfe Urmilt AS Advokaadibüroo Aivar Pilv kasuks viivis alates 21. märts 2013 kuni põhivõla täieliku tasumiseni arvestusega 0,1 % viivitatud võlasummalt päevas. Menetluskulud jätta Elfe Urmi kanda. Välja mõista Elfe Urmilt AS Advokaadibüroo Aivar Pilv kasuks riigilõiv 100 (ükssada) eurot. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hageja sõlmis kostjaga 08.11.2011 kliendilepingu nr T208-2011/TP, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostja poolt näidatud isikule (M.A. ) õigusteenust ja kostja kohustus hagejale selle eest tasuma. 25.07.2012 sõlmisid pooled nimetatud kliendilepingu lisa nr 2. Kliendilepingu sisuks oli M.A. esindamine kohtueelsel uurimisel: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja M.A. kaitse. Kliendilepingu lisas nr 2 leppisid pooled kokku M.A. kaitse Tartu Maakohtus temale esitatud süüdistuses. Vastavalt kliendilepingu punktile 9 kohustus kostja tasuma temale esitatud arved või esitama arve kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud pretensiooni 7 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Kui pretensioone nimetatud tähtaja jooksul ei esitatud, loeti kliendilepingu p 9 2. lause kohaselt arve kliendi poolt aktsepteerituks. Kliendilepingu lisas 2 kokkulepitud ülesande täitmise eest väljastas hageja kostjale 29.08.2012 arve nr 20120941 summas 480.80 eurot koos spetsifikatsiooniga. Kostjale anti arve üle 29.08.2012 hageja büroos ning saadeti 19.09.2012 posti teel Kostja pretensioone ei esitanud. Vaatamata hageja saadetud pretensioonile 13.12.2012 kostja arvet ei tasunud ning teatas, et temal ei ole võimalik arvet tasuda ja ta ei kavatse seda teha. Hageja palub kostjalt välja mõista 480.80 eurot ja viivise vastavalt kliendilepingus kokkulepitud määrale. Kostja hagi ei tunnista. Kliendilepingus kokkulepitud õigusteenuse eest maksis kostja hagejale ettemaksuna 1000 eurot, millele lisandus käibemaks. Selle summa ulatuses ei ole hageja esitanud teostatud tööde spetsifikatsiooni. Kostja on arve kättesaamisel ja ka hiljem korduvalt vaielnud sellele vastu. Kostja sõlmis kliendilepingu lisa ainult ettemaksu summa ulatuses. Kostjat ei teavitatud sellest, et M.A. kaitse Tartu Maakohtus toimub eraldi tasu eest, mis ületab ettemaksu summat. Arve on esitatud alusetult, sest õigusteenuse maht ei vastanud kliendilepingus kokkulepitud tingimustele. Kohus lahendab käesolevat vaidlust lihtmenetluses. E. Urm sai sellekohase kohtumääruse kätte 17.06.2013 ning teatas enda ärakuulamise soovist. Samas palus E. Urm pikendada kohtule täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega kuni 25. juunini 2013 ning hiljem veel kuni 05.07.2013. E. Urm viimati märgitud tähtajaks kohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kutse 30.07.2013 toimuvale ärakuulamisele sai E. Urm kätte 01.07.2013, kuid kohtusse ei ilmunud. 29.07.2013 kohtule esitatud avalduses teatas E. Urm, et teda esindav jurist on puhkusel, mistõttu E. Urm kohtusse ei tule ja palus ärakuulamine edasi lükata. Lisaks esitas E. Urm taotluse tunnistaja ärakuulamiseks. Kohus on seisukohal, et E. Urmi taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kohus on andnud piisava tähtaja kirjalike seisukohtade, sh taotluste esitamiseks, mida on kostja taotlusel veelgi pikendatud. E. Urm ei ole tähtaegselt esitanud ei seisukohti ega taotlusi, mistõttu kohus jätab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel taotluse tunnistaja ärakuulamiseks tähelepanuta. Esindaja võis anda hagi kohta seisukoha kirjalikult kostja poolt taotletud tähtajaks, mida tehtud ei ole. E. Urmil endal puudus seaduslik takistus kohtusse ilmumiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 ja 2 kohaselt Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust 08.11.2011 kliendilepingu nr T208-2011/TP sõlmimise osas (tl 1920). Lepingu p 1 kohaselt on käsundi sisuks M.A. kaitse kohtueelsel uurimisel Lõuna
Prefektuuris, materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamine. Lepingu p 7 kohaselt maksab klient tasu vastavalt advokaadibüroo hinnakirjale ja advokaadi tööaja arvestusele. Lepingusse on kantud advokaaditasu tunnimäärad järgmiselt: partner 120 eurot, vandeadvokaat 115 eurot ja advokaat 110 eurot. Lepingu punktis 9 on kokku lepitud tasu maksmine arve alusel, kusjuures pretensioonid seoses esitatud arvega tuleb teha teatavaks 7 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Lepingu p 9.1 kohaselt tasub klient ettemaksu 1000 eurot pluss käibemaks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooled sõlmisid 25.07.2012 Lisa 2 kliendilepingule nr T2082011/TP (tl 22). Lisa punkt 1 kohaselt osutab advokaadibüroo kostjale õigusteenust, mis seisneb M.A. kaitsmises Tartu Maakohtus. Lisa punkt 3 kohaselt jäävad muud kliendilepingu tingimused endises sõnastuses kehtima. Kohus on seisukohal, et kliendilepingus ja selle lisas nr 2 on kokku lepitud erinevad teenused: kliendilepingus on kokkulepe isiku kaitsmiseks kohtueelses menetluses, mistõttu kriminaalasjas kohtuistungil isiku kaitsmiseks tuli põhjendatult sõlmida uus kokkulepe, sealhulgas anda uus volitus isiku esindamiseks kohtus. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et kliendilepingu alusel ettemaksuna tasutud summa arvelt pidi hageja osutama M.A. le õigusteenust ka Lisas nr 2 kokkulepitud teenuse eest, so maakohtus kriminaalasja arutamisel. Sellekohane kokkulepe puudub. Kliendilepingu alusel teenuse osutamise spetsifikatsiooni puudumine ei võimalda kahtluse alla seada hageja poolt kliendilepingu alusel teenuse osutamist. Hageja nõue ei põhine kliendilepingus kokkulepitud teenuse täitmise eest tasu saamise õigusel, vaid täiendavalt kokku lepitud teenuse (Lisas nr 2) eest tasu saamise õigusel. Kohus on seisukohal, et kostja saab hageja nõudele edukalt vastu vaielda ainult siis, kui ta tõendab Lisa nr 2 alusel arve tasumist, kas siis kliendilepingu alusel makstud summa arvelt või eraldi maksega. Kostja on vastuseks hageja pretensioonile kirjalikult teatanud (tl 53), et temal puuduvad arve tasumiseks rahalised vahendid, ta aitas alaealist sugulast, kellel endal ei olnud raha, hiljem pidi noormees ise kandma hoolt oma rahaliste kohustuste eest, kuid ta praegu ei tööta ning kostja tema eest tasuda ei taha, lepingu mahu suurenemist ei ole kostjaga kooskõlastatud ning ta on varasemalt pöördunud hageja poole taotlusega annulleerida esitatud arve. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lepingu hagejaga sõlmis kostja. Hageja saab lepingu täitmist, st arve tasumist nõuda ainult lepingu poolelt, so kostjalt. Kostjal või tema sugulasel rahaliste vahendite puudumine ei ole aluseks võla välja mõistmata jätmiseks. Lepingu mahu suurenemine oli poolte vahel sõnaselgelt kokku lepitud, sest kliendilepingu sisuks oli kaitse kohtueelses menetluses ja Lisa nr 2 sisu oli isiku kaitsmine kohtumenetluses. See käsund on sõnaselgelt eraldi kokku lepitud lisas nr 2, mistõttu kostja võis ja pidi aru saama, et ta on hagejale andnud täiendava ülesande. Lisa nr 2 p 3 kohaselt jäid muud kliendilepingu tingimused kehtima, järelikult ka tasumäärad, viivise määr ja osutatud teenuse eest tasumine esitatud arve alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arve nr 20120941 spetsifikatsiooni kohaselt on partner/vandeadv Tarmo Pilv pidanud kliendiga nõu 50 minutit, kokku 100 euro eest, kohtus on M.A. t kaitsnud adv Häli Jürimäe, kulutades 2 tundi 44 minutit, tunnitasu 110 eurot, kokku 300.67 eurot. Arve on seega esitatud vastavalt kliendilepingus kokku lepitud tunnitasudele. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et vandeadv T. Pilv ja adv H. Jürimäe ei osutanud spetsifikatsioonis märgitud ulatuses õigusteenust. 25.07.2012 kohtuistungi kohta on esitatud istungi protokoll, mille kohaselt oli kohtus adv H. Jürimäe, kuid esindatav M.A. ei olnud kohtusse ilmunud. Kohtuistung kestis ca 1 tunni. Järgmine istung kestis protokolli kohaselt 1 tund ja 15 minutit. Põhjendatud on advokaadi ajakulu seoses kohtuistungi(te) ettevalmistamisega. Eeltoodust tulenevalt on hageja arve nr 20120941
vastavuses kliendilepingus kokkulepitud tasumääraga ja kriminaalasjas õigusteenuse osutamisele kulutatud mõistliku ajaga. Kliendilepingu p 9 4. lause kohaselt on arve tasumisega viivitamise puhuks kokku lepitud viivis 0,1 % viivitatud summalt päevas. Vaidlust arve kättesaamise üle ei ole. Hageja on arvutanud viivist alates 30.09.2012 kuni 20.03.2013 summas 82.70 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhineb seadusel ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Ka see hageja nõue põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu 100 eurot väljamõistmiseks. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulu katteks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.