Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. august 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-47129
Tsiviilasi
Notarite Koja väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
474,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Notarite Koda, Tatari 25, Tallinn 10116
hagi
XXX
vastu
võlgnevuse
Hageja esindaja Eve Strang (e-post [email protected]) Kostja: XXX, XXX
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, välja arvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 41 ja 632 lg 1).
Hageja nõue
Notarite Koda (hageja) ja XXX(kostja) sõlmisid 02.03.2007 arhivaalide haldamislepingu nr XXX. Kõnealuse lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingus fikseeritud teenustasu koos käibemaksuga hageja poolt esitatud arve alusel lepingu punkti 4 kohaselt. Lepingu punktist 4.1 tulenevalt pidi XXXtasuma Notarite Koja dokumendihoidlas dokumentide vastuvõtmise, ajutiseks kasutamiseks väljastamise ja säilitamise eest teenustasu vastavalt lepingu lisale nr 1. Lepingu punkti 4.2 kohaselt lisandus tasudele käibemaks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja nõuda võlgnevus summas 474,98 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitas hagile vastuväidete tõendamiseks maksekorraldused, millest on näha, et kostja on hagejale tasunud arhiveerimisteenuse eest kokku 9094,85 krooni ehk 581,27 eurot. Maksed on teostatud hageja poolt kostjale esitatud arvete alusel õigeaegselt kostja ametitegevuse ajal. Muid nõudeid hageja kostja vastu kuni hagi esitamiseni esitanud ei ole. Kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad käesoleval ajal kostja vastu sissenõutavaks muutunud ning seni täitmata nõuded. Kostja taotleb kohtult luba lihtmenetluse otsusele edasikaebamiseks, kuna tegemist on põhimõttelise lahendiga seonduvalt ametist vabastatud kohtutäituri arhiveerimiskohustuse ning sellega seonduva kulude kandmise osas. Apellatsioonkaebuse esitamise õiguse andmine on vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid selgitab. 07.05.2013 teatas kohus pooltele, et lahendab asja lihtsustatud korras ning määras menetlusosalistele tähtaja asja lahendamiseks vajalike tõendite esitamiseks. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel on 02.03.2007 sõlmitud arhivaalide haldamisleping nr XXX. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma hageja dokumendihoidlas dokumentide vastuvõtmise, ajutiseks kasutamiseks väljastamise ja säilitamise eest teenustasu vastavalt lepingu lisas nr 1 sätestatule. XXXvabastati ametist 15.12.2008. Kohtutäituri seadus (KTS) määratleb kohtutäituri õigusliku seisundi. KTS § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Seega on tuvastatud, et poolte vahel on lepinguline suhe ning kohaldumisele kuulub võlaõigusseadus (VÕS). Pooled vaidlevad selle üle, kas ametist lahkuv kohtutäitur vastutab ametitegevuse käigus sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise, lepingute lõpetamise ning tekkinud dokumentide edasise käitlemise eest isiklikult pärast ametist vabastamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, hageja ja kostja sõlmisid 02.03.2007 arhivaalide haldamislepingu nr XXX. Eelnimetatud lepingu punktist 5.1 tulenevalt jõustus leping selle allakirjutamise hetkest poolte esindajate poolt ja leping on sõlmitud määramata tähtajaks.
Lepingu punkti 5.2 kohaselt on pooltel õigus leping lõpetada igal ajal teatades sellest teisele poolele vähemalt kolm kuud kirjalikult ette. Kuna kumbki pooltest ei ole lepingu lõpetamisest teatanud, on hagejal õiguspärane ootus eeldada, et sõlmitud leping kehtib. Seega on põhjendatud hageja poolt kostjale viimasele osutatud teenuste eest arvete esitamine. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 474,98 eurot põhjendatud. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks maksekorraldused numbritega 33158 arve 270092 tasumise kohta 09.11.2007, nr 40475 arve 280245 tasumise kohta 03.12.2008 ja nr 40759 arve 280268 tasumise kohta 31.12.2008. Kostja on eelnimetatud maksed tasunud hageja esitatud arvete alusel ja tähtaegselt. Kuna kostja esitatud maksekorraldustega tasutud arved ei ole käesoleva tsiviilasja vaidlusobjektiks, jätab kohus need tähelepanuta. Seega ei ole kostja tõendanud, et on hageja ees oma kohustuse täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus nõustub hagejaga selles, et kohtutäituri ametist lahkumine ei ole ametisoleku ajal sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute lõppemise aluseks. Kostja ei ole lepingut lõpetanud ega tõendanud, et ta oleks lepingulised kohustused kellelegi üle andnud. Kohus leiab, et kostjapoolne lepingust tulenevate kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Seega on kostja vastutav hageja ees poolte vahel sõlmitud arhivaalide haldamislepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohus ei rahulda kostja taotlust lihtmenetluse otsusele edasikaebamiseks loa andmiseks, kuna kostja ei ole veenvalt põhistanud oma taotlust lihtsustatud korras tehtud otsusele edasikaebamise vajalikkuse kohta seaduses (TsMS § 637 lg 21) märgitust erineval alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.