Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.11.2012 laekus Viru Maakohtule AS Eesti Krediidipank hagi M M` vastu võlgnevuse nõudes.

Hagi asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 21.05.2008 laenulepingu nr 23347 (edaspidi - laenuleping), mille täitmiseks andis hageja kostjale üle 50 106,73 eurot (ekv 784 000 Eesti krooni). Kostja kohustus maksma raha kasutamise eest intressi. Laenu tagastamine pidi toimuma maksegraafiku alusel, viimase maksega 12.05.2031. Laenulepingu p 8.1 näeb ette maksetega viivitamise korral viivise tasumise vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale; viivise määraks on 0,1% päevas. Kostja rikkumise tõttu ütles hageja 21.12.2009 laenulepingu ennetähtaegselt üles, mistõttu muutus kohustus kogu tagastamata laenusumma osas sissenõutavaks. 21.12.2009 seisuga oli kostjal võlgnevus 49 555.68 eurot (ekv 775 377,90 Eesti krooni), s.h. tagastamata laenusumma 49 031,38 eurot (ekv 767 174.40 Eesti krooni), tasumata intressid 386,30 eurot (ekv 6044.32 Eesti krooni), tasumata pangateenused 2,88 eurot (40 Eesti krooni), tasumata leppetrahv 108,65 eurot (ekv 1700 Eesti krooni) ning 26,47 eurot (ekv 414.18 Eesti krooni) tasumata viiviseid. 21.05.2008 sõlmisid A L (müüja), M L (müüja abikaasa), M M (ostja ja ka pantija), E M (pantija 1), AS Eesti Krediidipank ja AS SEB Pank hüpoteegi kustutamise avalduse, korteriomandi müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Leping on sõlmitud notariaalselt ja registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri nr 2163 all. Muuhulgas andsid M M ja E M nõusoleku kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosadesse 4107431 (xxxx ) ja 1270331 (xxxx hüpoteegipidaja kasuks esimesele järjekohale ühishüpoteegi rahalise suurusega 74 776,63 eurot (ekv 1 170 000 Eesti krooni). Kokku on lepitud igakordse omaniku kohustus alluda sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu ja kinnistamisavalduse alusel on tehtud vastavad sissekanded kinnistusraamatusse. Hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr 23347 ja selle võimalikest lisadest, samuti hüpoteegipidaja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest.

17.11.2011 toimus notariaalne tehing, mille käigus võõrandati Võidu 53b-26 asuv korteriomand (registriosa 1270331). Müügist laekunud raha arvel vähendati laenulepingust tulenevaid nõudeid kokku summas 12 680 euro ulatuses. Seisuga 2811.2012 on kostjal täitmata alljärgnevad kohustused: põhinõue 17066.96 eurot, intress 1822,65 eurot, viivis 26,47 eurot, viivitusintress 6514,66 eurot, muud nõuded 105.14 eurot Viivitusintresside nõude on hageja arvestanud kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni (21. detsembrini 2009) lepingus kokkulepitud määras (36,50% aastas) ning alates 22. detsembrist 2009 seadusjärgse viivitusintressi määras. Lisaks on hageja arvestanud ja hagi hinnale liitnud ühe aasta viivisintressi summa suuruses 1365,10 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 397; 100; 101 lg 1 p 1,4,6; 141 p 3; 158 sätetele ning on lisanud hagiavaldusele kirjalikud tõendid – laenuleping, väljavõte laenusumma ülekandmisest, ülesütlemishoiatus, ülesütlemisteatis, teatis võlanõude kohta, hageja esindaja volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema elukoha aadressile xxxx, kuid materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Seejärel saatis kohus hagimaterjalid kostja elukoha aadressile xxxx, kuid ka nimetatud aadressilt materjalid tagastati kohtule. Kohus on edastanud hagimaterjalid kostjale kätteandmiseks Soome kohtu vahendusel, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja kinnitas kohtule tema poolt materjalide kättesaamist 05.06.2013. Seega oli hagile vastamiseks määratud tähtpäevaks 04.07.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 28 päeva hagi välisriigis kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 850 eurot (maksekorraldus nr 271, 28.11.2012, selgitusega: „Riigilõiv AS Eesti Krediidipank hagiavalduse esitamisel M M vastu.“). Seega moodustavad hageja menetluskulud 850 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 415, 442 lg 4, 468 lg 1 p 2, 632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Irma Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.