lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-17965/16

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-17965/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1229
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 200 lg 1Menetlusosalise kohustusedTsMS § 235PõhistamineTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõisteVÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-20-15381/45Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.04.20232-13-8736/76Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.06.20153-2-1-141-14Riigikohus28.01.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid10093327(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-13-17965

Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2013, Tallinn

Kohtunik

Ande Tänav

Kohtuasi

AS Cresco Väärtpaberid hagi Seamill OÜ vastu 500 000 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. aprilli 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse Seamill OÜ määruskaebus liik 543 750 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja: AS Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327), lepinguline esindaja adv Elmer Muna Kostja: Seamill OÜ (registrikood 11791097), lepinguline esindaja adv Martti Peetsalu Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 23.aprilli 2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja hagi tagamise avaldus
1.AS Cresco Väärtpaberid esitas 22.04.2013 Harju Maakohtule hagi Seamill OÜ vastu 500 000 euro ja viivise saamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes seada kohtuliku hüpoteegi summas 200 000 eurot kostjale kuuluvale kinnisasjale, registriosa nr xxxxxxxx ja kohtuliku hüpoteegi summas 100 000 eurot kostjale kuuluvale kinnisasjale, registriosa nr 18188401 ning blokeerida Seamill OÜ väärtpaberikonto.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.Hageja oli seisukohal, et hagi tagamata jätmisel võib kostja osutuda hageja jaoks eduka kohtumenetluse järel varatuks ning käesolev kohtumenetlus lõppeks hagejale rahalise tulemuseta. Kostja võib oma kinnisasjad võõrandada või koormata kolmandate isikute kasuks ning võõrandada väärtpaberikontol olevad väärtpaberid. Esimese astme kohtu määrused
3.Maakohus rahuldas 23.04.2013 määrusega hagi tagamise taotluse. Määruse põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotlus põhjendatud. Hageja esitas nõude kostja vastu suures summas. Ei ole välistatud, et kostjal võib tekkida raskusi võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse täitmisega. Vara võõrandamisel ei pruugi kostjale enam alles jääda vara, mille arvelt saaks hageja täita võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust. Hagi tagamise abinõud ei kahjusta kostjat ebaproportsionaalselt. Määruskaebus
4.Kostja palub maakohtu 23.04.2013 määruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus taganud samal alusel sama esemega hagi tsiviilasjas nr 2-13-8736, mistõttu on tegemist ületagamisega. Hageja esitas 22.02.2013 hagi 500 000 euro ja viivise saamiseks solidaarselt kostja ja kostja juhatuse liikme vastu (tsiviilasi nr 2-13-8736). Hageja nõude aluseks selles tsiviilasjas oli 17.08.2012 sõlmitud müügilepingu p-s 4.8 kokkulepitud konkurentsipiirangu väidetav rikkumine ja sellest tulenev leppetrahvinõue. Käesolevas tsiviilasjas on sama nõue esitatud samal alusel.
5.Kostja varale on seatud hüpoteek ja sellele lisaks blokeeritud väärtpaberikontol väärtpaberid kokku summas 500 000 eurot, kostja juhatuse liikme varale on sama nõude ja alusega tsiviilasjas nr 2-13-8736 seatud samuti hüpoteek summas 500 000 eurot. Hagi tagamine selliselt, et 500 000 euro suuruse nõude tagamiseks koormatakse kostjate vara 1 000 000 euroga, on ületagamise keelu rikkumine ja seega lubamatu.
6.Hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja kuritarvitanud oma menetlusõigusi (TsMS § 200 lg 1). Kostja ei käitunud pahatahtlikult ega andnud oma käitumisega põhjust eeldada, et ta kohustusi ei täida. Kostja ei ole asunud vara võõrandama pärast seda, kui ta sai teada hagiavalduse esitamisest ja hagi tagamisest tsiviilasjas nr 2-13-8736. Seda arvestades ja teades, et kohus ei saa tsiviilasjas nr 2-13-8736 täiendavalt koormata kostja ja kostja juhatuse liikme vara, sest tegemist oleks ületagamisega, esitas hageja käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse. Hageja ei märkinud hagiavalduses, et tsiviilasjas nr 2-13-8736 on juba sama nõue esitatud ja tagatud, kuigi hagiavaldused on oma sõnastuselt identsed.
7.TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohus oleks teadnud hagi esitamisega seotud asjaolusid, siis ei oleks hagi tagatud. Hageja varjas teadlikult tsiviilasjas nr 2-13-8736 esitatud ja tagatud hagi, et saavutada hagi tagamine. Selle aja jooksul, mil hageja heitis kostjale ette konkurentsipiirangu rikkumist, ei ole kostja oma käitumisega andnud mingit põhjust hagi tagamiseks. Kostja juhatuse liige K A oli hagejale kättesaadav ning kuni väidetava konkurentsipiirangu rikkumiseni ei olnud koostöös probleeme. Hageja ei teatanud kostjale enne 18.02.2013 mingitest väidetavatest konkurentsipiirangu rikkumistest, kuigi hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta oli sellest teadlik alates 2013. jaanuarist. K A esitati teade väidetavast konkurentsipiirangu rikkumisest 18.02.2013 hageja kontoris ja kästi see allkirjastada. K A soovis esitatud väidetega tutvuda ja lubas vastata hiljemalt 28.02.2013, sest ta ei olnud esitatud etteheidetega nõus. Kostjad palusid hagejal selgitada ja esitada tõendid väidetava konkurentsipiirangu rikkumise kohta, et kostjatel oleks võimalik võtta seisukoht

hageja leppetrahvinõudele. Selle asemel pöördus hageja kohtusse ajal, mil kostja soovis lahendada vaidluse läbirääkimiste teel. Arvestades asjaolu, et kostja selgitas kõike seda juba kohtule 26.03.2013 määruskaebuses ja 01.04.2013 vastuses tsiviilasjas nr 2-13-8736, esitas hageja kohtule teadlikult ebaõigeid väiteid kostja pahatahtlikkuse kohta. Kostja ei rikkunud konkurentsipiirangut ja keeldus seetõttu leppetrahvi tasumisest ega nõustunud müügilepingust taganemisega, mis ei tähenda automaatselt, et ta käituks pahatahtlikult ja hoiaks kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Vastus määruskaebusele

8.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
11.TsMS § 377 lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse viivituseta täitmise tagamine. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu suure rahalise nõude, mille rahuldamise korral võib tõusetuda kohtuotsuse sunniviisilise täitmise küsimus. Hagi tagamise taotluse rahuldamiseks piisab sellest, et avalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutada raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata.
12.Maakohus lähtus hagi tagamise kohta otsustust tehes hagi tagamise põhistatud avaldusest. Vastavalt TsMS § 235 on väite põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Maakohus pidas antud juhul hageja väiteid usutavaks ja ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse otsustuse tegemiseks.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega hagi ületagamise kohta. Asjaolu, et maakohtu menetluses on ka hageja hagi kostja ja kostja juhatuse liikme K A vastu 500 000 euro ning viivise saamiseks (tsiviilasi nr 2-13-8736), kus hagi on samuti tagatud, ei anna alust hagi tagamise tühistamiseks käesolevas asjas. Tegemist ei ole sama aluse ja esemega hagidega. Hagiavaldustest nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-138736 hagi aluseks asjaolu, et kostjad rikkusid 17.08.2012 lepingus sätestatud konkurentsikeeldu, mistõttu nad peavad tasuma lepingu p 4.8 ja VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi 500 000 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hagi aluseks asjaolu, et hageja taganes 26.03.2013 avaldusega poolte vahel sõlmitud lepingutest ja lepingud kuuluvad tagasitäitmisele VÕS § 189 lg 1 alusel, mistõttu hageja nõuab tema poolt kostjale üle antud 500 000 euro tagastamist. Seega on esimese hagi puhul tegemist leppetrahvi tasumise nõudega ja teise hagi puhul lepingute tagasitäitmise nõudega, mida ei saa samastada. Kohus võib tagada sama hageja poolt sama kostja vastu esitatud erinevaid hagisid ja see ei tähenda, et tegemist oleks sellisel juhul ületagamisega.
14.Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja oleks hagi tagamise taotlust esitades käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja kuritarvitanud oma menetlusõigusi, nagu kostja määruskaebuses väidab. See, et hageja ei viidanud käesolevas asjas esitatud hagiavalduses kohtu menetluses olevale teisele tsiviilasjale ja selles hagi tagamisele, ei ole käsitletav hea usu põhimõtte rikkumise ja menetlusõiguste kuritarvitamisena.

Tegemist on erinevate nõuetega, mida kostja ebaõigesti samastab. Tähtsust ei oma ka asjaolud, et kostja juhatuse liige on olnud hagejale kättesaadav ning kostja ei asunud oma vara võõrandama pärast seda, kui ta sai teada hagiavalduse esitamisest ja hagi tagamisest tsiviilasjas nr 2-13-8736.

15.Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et tal on piisavalt vahendeid ja võimalusi täita võimaliku hagi rahuldamise korral kohtuotsust ilma, et peaks hagi tagama. Seega ei saa teha järeldust, et hagi tagamine oli antud juhul põhjendamatu.

Ande Tänav Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja