Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm 19.06.2015 Tallinnas 2-13-8736 AS-i Cresco Väärtpaberid hagi KA ja Seamill OÜ vastu leppetrahvi 500 000 euro ja viivise saamiseks, AS-i Cresco Väärtpaberid hagi Seamill OÜ vastu 500 000 euro ja viivise saamiseks ning Seamill OÜ vastuhagi AS-ilt Cresco Väärtpaberid 750 000 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 087 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Cresco Väärtpaberid apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12.05.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327), lepinguline esindaja adv. Elmer Muna Kostja I KA (IK xxxxxxxxxxx) Kostja II Seamill OÜ (registrikood 11791097) Kostjate lepinguline esindaja adv. Indrek leppik
Harju Maakohtu 25.02.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-8736 tühistada osas, millega jäeti rahuldamata AS Cresco Väärtpaberid hagi Seamill OÜ vastu 500 000 euro ja viiviste väljamõistmiseks, ja teha selle osas uus otsus hagi rahuldamiseks; maakohtu otsus tühistada ka osas, millega rahuldati Seamill OÜ vastuhagi võlgnevuse 750 000 euro ja viiviste väljamõistmiseks, ning teha selles osas uus otsus vastuhagi rahuldamata jätmiseks. Samuti tühistada otsus hagi tagamise abinõude tühistamiseks Seamill OÜ suhtes. TsMS § 654 lg. 22 kohaselt sõnastada maakohtu otsuse resolutsiooni terviklik tekst järgmiselt.
Jätta rahuldamata AS Gresco Väärtpaberid hagi KA-lt vastu solidaarselt Seamill OÜ-ga leppetrahvi 500 000 euro ja viivise väljamõistmiseks. Rahuldada AS Cresco Väärtpaberid hagi Seamill OÜ vastu tühise tehingu järgi saadud 500 000 euro tagastamiseks ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmiseks. Välja mõista Seamill OÜ-lt 500 000 eurot tühise tehingu järgi saadu tagasitäitmiseks ja viivis VÕS §-de 94 lg-1 ja VÕS § 113 lg. 1 järgi arvestatavas määras põhinõudelt 500 000 eurot alates 27.03.2014 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Jätta rahuldamata Seamill OÜ vastuhagi AS Cresco Väärtpaberid vastu tasumata ostuhinna 750 000 euro ja sellelt arvestatava viivis väljamõistmiseks. Tühistada Harju Maakohtu 25.02.2013 määruse alusel hagi tagamise korras KA kinnistutele (registriosad xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx) AS Cresco Väärtpaberid kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid. KA menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta AS Cresco Väärtpaberid kanda; AS Cresco Väärtpaberid ja Seamill OÜ menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta nende endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-147-14 tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Asjaolud Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid esitas 22.02.2013 Harju Maakohtule hagi KA (kostja I) ja Seamill OÜ (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 500 000 euro suuruse leppetrahvi ja viivise põhinõudelt alates 22.02.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas 22.04.2013 Harju Maakohtule hagi kostja II vastu, milles palus mõista kostjalt lepingu tagasitäitmisena välja 500 000 eurot ja viivise põhinõudelt alates 10.04.2013 kuni põhinõude
täitmiseni (tsiviilasi nr 2-13-17965). Harju Maakohus liitis 05.12.2013 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse. Kostja II, MC I OÜ (MC), kostja I, JP ja hageja sõlmisid 17.08.2012 kirjaliku ostu-müügi üldlepingu (kirjalik müügileping), milles leppisid kokku BFT OÜ (BFT) osade müügi üksikasjades ja koostöös ning vastutuses pärast osade võõrandamist. Lepinguga lepiti kokku, et kostja II ja MC müüvad osaluse BFT-s hagejale. Kirjaliku lepingu p-s 4.8 lepiti kokku ka konkurentsipiirang, mis keelas kostjatel mis tahes viisil osaleda konkureeriva broneerimissüsteemi arendamisel. Kirjaliku lepingu p 3.1.1 järgi pidi hageja kostjale II BFT osa eest tasuma osamaksetega selliselt, et 250 000 eurot kanti üle notariaalse müügilepingu sõlmimisel 23.08.2012, 250 000 eurot tuli tasuda hiljemalt 23.11.2012, 250 000 eurot hiljemalt 23.02.2013, 250 000 eurot hiljemalt 23.05.2013 ja lisatasu 250 000 eurot hiljemalt 23.08.2013. 23.08.2012 sõlmisid kostja II, MC ja hageja ka BFT osade notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu (notariaalne leping). 2013.a jaanuaris sai hageja teada, et kostja I on juba 2012.a aprillis võtnud enda ja kostja II nimel ühendust AE AS-iga (A) ning soovinud teha koostööd laevapiletite broneerimissüsteemi arendamisel. Ühenduse võtmisel ja kontaktide loomisel tuginesid kostjad otseselt BFT kogemusele. Samuti on kostja I suhelnud BFT-le konkurentsi osutamise eesmärgil TUK ja TIiga. Nimetatud äriühingud pakuvad piletite broneerimissüsteemide jaoks vajalikke infotehnoloogilisi lahendusi. Kirjaliku lepingu p 4.8 neljas lause sätestas, et kui kostjad rikuvad konkurentsipiirangut, on hagejal kui ostjal õigus nõuda kostjatelt tagasi kõik konkurentsipiirangu rikkumise tuvastamise ajaks tehtud maksed ning nõuda lisaks ka kompensatsiooni hagejale ja BFT-le tekkinud majandusliku kahju eest. See on käsitatav leppetrahvikokkuleppena. 18.02.2013 nõudis hageja kostjatelt 500 000 euro suuruse leppetrahvi maksmist hiljemalt 21.02.2013. Leppetrahvi nõude esitamise ajaks oli hageja tasunud kostjale II kaks kirjaliku lepingu järgset makset ehk kokku 500 000 eurot. Kostjad ei ole leppetrahvi tasunud. Konkurentsikeeldu on rikkunud mõlemad kostjad. Kostja II on täielikult kostja I kontrolli all olev äriühing. Seega peavad kostjad solidaarselt tasuma leppetrahvi ja selle tasumisega viivitamise aja eest viivist. Kostja II vastu esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja nii kirjalikust kui ka notariaalsest lepingust taganenud. Hageja teatas 26.03.2013 kostjale II, et taganeb mõlemast lepingust, ja palus tagastada kostjale II tasutud 500 000 eurot BFT osa tagastamise vastu. Kostja II juhatuse liigekostja I vastas 08.04.2013, et ta peab taganemist kehtetuks. Taganemiseks on õiguslik alus olemas, sest konkurentsipiirangu rikkumine on oluline lepingurikkumine. Seega nõuab hageja kostjalt II lisaks ka kirjaliku müügilepingu alusel tasutud 500 000 euro väljaandmist ning viivist. Hageja palus jätta kostja II vastuhagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja hagil ja kostja II vastuhagil ei ole sellist seost, et seda saaks esitada vastuhagina. Vastuhagi tuleb menetleda iseseisvas menetluses. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et vastuhagi menetlemine samas menetluses on põhjendatud, tuleb vastuhagi jätta rahuldamata, kuna kostjad on rikkunud konkurentsipiirangut. Leppetrahvi nõude ja lepingust taganemise eeldused olid täidetud. Konkurentsipiirangu rikkumine on oluline rikkumine. Lepingust taganemine vabastab lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Pärast lepingust taganemist ei pidanud hageja enam osa eest tasuma. Seega on vastuhagis esitatud lepingu täitmise nõue alusetu.
Kostjate vastus ja vastuhagi Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad ei ole huvi tundnud mitte liinilaevapiletite broneerimissüsteemi, vaid ainult kruiisireiside vastu. Kostjad tundsid huvi kruiisiliideste tehniliste lahenduste vastu, mis ei ole sama, mis laevapiletite broneerimissüsteem. Tegu ei ole konkureerivate valdkondadega ja isegi kui oleks, ei oleks huvi tundmine konkurentsipiirangu rikkumine. Kostjad ei ole A-i ega T-iga koostööd teinud ega ühtegi lepingut sõlminud. Hageja nõuab leppetrahvina sisuliselt tagasi makseid, mis ta on teinud kostjale II. Kostjale I ei ole hageja mingeid makseid teinud, mistõttu ei saa hagejal olla nõuet kostja I vastu. Hageja tegelik eesmärk on vähendada ostuhinda. Hageja tegevuse tulemusel on oluliselt vähenenud BFT väärtus. Alternatiivselt leidsid kostjad, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada nullini. Hageja on lisaks 500 000 euro nõudele keeldunud ka järgmiste osamaksete tasumisest ja nõuab hoopis kostjatelt 500 000 euro tagastamist. Hageja käsitluse järgi on osa ostuhind null ja kostjad peaksid veel peale maksma. Arvestades asjaolu, et kostjad on hagejale andnud üle äriühingu, mille väärtuseks on hageja ise hinnanud kaks miljonit eurot, on nii suure leppetrahvi nõudmine ebamõistlik. Kostjad ei ole kasutanud BFT kontakte ega ärisaladust ega ole muul viisil kahjustanud BFT huve ja seega ei saa BFT-l olla tekkinud kahju, mida leppetrahv peaks katma. Kuna kostja II ei ole lepingut rikkunud, siis ei ole hageja lepingust kehtivalt taganenud ja alusetu on ka kostja II vastu esitatud lepingu järgi üleantu tagastamise nõue. Kostja II esitas 10.09.2013 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja 750 000 euro suuruse põhivõla, vastuhagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 40 785 eurot ja alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivise 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja ja kostja II vahel on kehtiv müügileping, mille järgi peab hageja tasuma kostjale II täiendavalt 750 000 eurot. Nõue on sissenõutav, kuid hageja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja on küll saatnud kostjale II lepingust taganemise avalduse, kuid taganemine ei ole kehtiv, sest täidetud ei ole taganemise materiaalsed eeldused. Kostja II ei ole lepingut rikkunud ja pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et nad peavad konkurentsipiirangu rikkumist oluliseks rikkumiseks. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 25.02.2014 otsusega rahuldamata nii hageja leppetrahvinõude kui ka müügilepingu tagasitäitmisest tuleneva nõude. Maakohus rahuldas kostja II vastuhagi hageja vastu ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja põhivõla 750 000 eurot, hagi esitamise seisuga viivise 40 785 eurot ja alates 10.09.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,05% põhinõudest päevas. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb asjatundjate arvamusest, et broneerimissüsteem ja tarkvaraliides on erinevad asjad. Ka EÜ määruse nr 562/2006 ja määruse nr 1177/2010 järgi on liinilaevareisid ja kruiisireisid erinevat tüüpi laevareisid. BFT tegevusala on liinilaevapiletite müük Läänemere regioonis. Kostjad on küsinud A-lt ja T-lt kruiiside jaoks mõeldud liidese tehnilise lahenduse kohta. Liinilaevapiletite ja kruiisireiside müük ei ole konkureerivad
tegevused, vaid tegu on erinevate valdkondadega. Lisaks ei ole üksnes huvitumine tehnilisest lahendusest konkurentsipiirangu rikkumine. Seega ei ole kostjad konkurentsipiirangut rikkunud. Kuna leppetrahvi nõude ega lepingust taganemise nõude eeldused ei ole täidetud, siis tuleb mõlemad hageja nõuded jätta rahuldamata. Vastavalt jäävad rahuldamata ka viivisenõuded. Kostja II nõuab vastuhagis müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kuna kostja II ei ole lepingut rikkunud, ei ole hageja lepingust kehtivalt taganenud. Poolte vahel on kehtiv võlasuhe ja kostja II nõue 750 000 euro tasumiseks on sissenõutav ning seega tuleb kostja II vastuhagi rahuldada. Samuti tuleb hagejalt kostja II kasuks lepingu p 8.4 alusel välja mõista viivis. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega mõista kostjalt II hageja kasuks välja tühise tehingu alusel saadud 500 000 eurot ja alates 10.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja leppetrahvi 500 000 eurot ja alates 22.02.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, samuti mõista kostjalt II hageja kasuks välja lepingu taganemisest tulenevalt 500 000 eurot ja alates 10.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Lisaks maakohtus esitatud seisukohtadele leidis hageja apellatsioonkaebuses, et maakohus kohaldas valesti materiaalõigust, sest maakohtu lahend põhineb tühisel lepingul. Kirjalik leping oli tegelikult BFT osa müügileping ja kuna see peab olema sõlmitud notariaalses vormis, on see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Isegi kui käsitada kirjalikku lepingut notariaalse lepingu eellepinguna, oleks see VÕS § 33 lg 2 järgi pidanud olema samuti notariaalselt tõestatud. Leping on TsÜS § 85 kohaselt tühine tervikuna. Lepingu üksikutel osadel (erinevad koostöökohustused, konfidentsiaalsuskohustus jms) ei ole poolte jaoks iseseisvat tähendust ja sellised kokkulepped sõlmiti üksnes BFT osade müügi tõttu. Vaidluse all oleva tehingu tühisus on asjaolu, mida kohus peab ise kontrollima. Hageja on tasunud kostjale II tühise lepingu alusel 500 000 eurot ja kostja II peab saadu tagastama, samuti tasuma viivist. Maakohus rikkus nõude kvalifitseerimise kohustust. Alternatiivsete õiguslike põhjenduste esitamine on kohtumenetluses lubatud. Ka esialgses hagis palus hageja mõista kostjalt II välja kirjaliku lepingu alusel üle antud 500 000 eurot ning viivise. Hagi ese on sisuliselt sama mis esimeses hagis. Muutunud ei ole ka hagi alus, sest lepingu tühisusele viitavad asjaolud nähtusid juba esialgsest hagist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.06.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 28.01.2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Kostja II vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ja rahuldada tuleb hageja hagi kostja II vastu tühise tehingu järgi saadu tagastamiseks. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Hageja esitas esmalt kostjate vastu solidaarselt 500 000 euro suuruse leppetrahvi ja viivise tasumise nõude. Leppetrahvinõude õiguslik alus on kirjaliku lepingu p 4.8 ja VÕS § 158 lg 1. Viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Seejärel esitas hageja kostja II vastu ka kirjalikust müügilepingust taganemisest tuleneva tagasitäitmise nõude ja palus mõista kostjalt II välja kirjaliku lepingu alusel kostjale II tasutud 500 000 eurot ning viivise. Kirjaliku müügilepingu tagasitäitmise nõude õiguslik alus on VÕS § 116 lg 1 ja § 189 lg 1, viivisenõude alus on VÕS § 113 lg 1. Maakohus liitis need nõuded ühte menetlusse. Samuti esitas kostja II hageja vastu vastuhagi, milles nõudis kirjaliku lepingu järgi tasumata ostuhinda 750 000 eurot ja viivist. Kostja II nõude õiguslik alus on kirjaliku müügilepingu p 3.1.1, VÕS § 108 lg 1 ja § 208 lg 1. Viivisenõude õiguslik alus on kirjaliku müügilepingu p 8.4 ja VÕS § 113 lg 1. Apellatsioonkaebuses täiendas hageja oma nõuet alternatiivse õigusliku alusega ja palus esimese alternatiivina mõista kostjalt II välja tühise tehingu alusel üle antud 500 000 eurot ja viivise. Tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõude õiguslik alus on TsÜS § 84 lg 1 teine lause ja VÕS § 1028 lg 1, viivisenõude alus on VÕS § 113 lg 1. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastuses alternatiivse õigusliku aluse esitamisele vastu ja leidis, et see on hagi muutmine. Kolleegium leiab, et tegu ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatu ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 8). Samuti võib hageja hagi esitades tugineda alternatiivselt nõude erinevatele õiguslikele alustele ja minna menetluse kestel lepingu täitmise nõudelt üle lepingu järgi üleantu tagastamise nõudele, ilma et seda käsitataks hagi muutmisena (vt TsMS § 376 lg 4 p 3). Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Tulenevalt sellest, et lepingu tühisust peab kohus arvestama omal algatusel, ei ole kohtul takistust lahendada täitmisnõudega (raha tagastamise nõudega) samas menetluses tühise lepingu järgi üleantu alusetu rikastumise sätete alusel väljaandmise nõue, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad. Sama kehtib ka juhul, kui hageja on esmalt esitanud kehtivalt sõlmitud, kuid taganemise tõttu lõppenud lepingust tuleneva tagasitäitmise nõude, kuid menetluse vältel selgub hageja esitatud asjaoludest tulenevalt, et leping on tegelikult tühine. Praegusel juhul oli hageja esitanud hagi alusena kõik faktilised asjaolud, mis võimaldavad ringkohtul kohaldada tühise tehingu tagasitäitmist reguleerivaid sätteid. Pooled ei vaielnud selle üle, et 17.08.2012 allkirjastasid kostja II, MC, kostja I, JP ja hageja BFT osade kirjaliku müügilepingu, milles lepiti muu hulgas kokku konkurentsipiirang ja leppetrahvi tasumise kohustus konkurentsipiirangu rikkumisel; 23.08.2012 sõlmisid kostja II, MC ja hageja BFT osade notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu; kirjaliku lepingu järgi pidi
hageja tasuma omandatava BFT osa eest kostjale II osamaksetega selliselt, et 250 000 eurot tasus hageja kostjale II notariaalse müügilepingu sõlmimisel 23.08.2012, 250 000 eurot pidi hageja tasuma hiljemalt 23.11.2012, 250 000 eurot hiljemalt 23.02.2013, 250 000 eurot hiljemalt 23.05.2013 ja lisatasu 250 000 eurot hiljemalt 23.08.2013. Hageja on kostjale I kirjaliku lepingu järgi tasunud kokku 500 000 eurot; 18.02.2013 esitas hageja kostjatele 500 000 euro suuruse leppetrahvi tasumise nõude, kostjad ei ole leppetrahvi tasunud; hageja teatas 26.03.2013 kostjale II, et taganeb nii kirjalikust kui ka notariaalsest lepingust; kostja II ei ole hagejale tagastanud kirjaliku müügilepingu järgi saadut. Seega peab ringkonnakohus asja lahendamisel kontrollima kirjaliku lepingu võimalikku kehtivust. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, näilik. Sama paragrahvi teise lõike järgi on näilik tehing tühine ja kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Pooled sõlmisid kaks osaühingu osa võõrandamise lepingut – 17.08.2012 lihtkirjaliku ja seejärel 23.08.2012 notariaalse, ning kuna nad asusid täitma kirjalikku lepingut ja kuna kirjalik leping sisaldas ammendavalt kõiki osa müügiga seotud kokkuleppeid, siis võib poolte käitumisest järeldada, et notariaalne müügileping sõlmiti kirjaliku müügilepingu varjamiseks. Seega on notariaalne müügileping näilik tehing, mis on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Kuna notariaalne müügileping sõlmiti kirjaliku müügilepingu varjamiseks, tuleb notariaalse müügilepingu asemel kohaldada kirjalikku müügilepingut. Kolleegium märgib, et näilikkuse tõttu on tühine siiski vaid notariaalne müügileping kui osa võõrandamise kohustustehing. Üksnes see, et notariaalne müügileping on näilik, ei muuda aga näilikuks osa üleandmisele suunatud käsutustehingut. Tulenevalt abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Asjaoludest ei saa järeldada, et pooled ei soovinud osa üleminekut hagejale või et nad oleksid selle asemel soovinud midagi muud. Tuvastatav on üksnes see, et osa notariaalse müügilepingu tingimused ei vastanud poolte tegelikule tahtele. Kolleegiumi arvates on pooled maakohtu tuvastatud asjaoludel soovinud, et osa läheks üle hagejale. Seega ei ole osa ülemineku notariaalne käsutustehing näilik, sest poolte eesmärk oligi, et kostja II annab osa üle hagejale. Kuna osa notariaalne müügileping on näiliku tehinguna tühine, siis tuleb selle asemel hinnata varjatud tehingu ehk kirjaliku müügilepingu kehtivust. ÄS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega näeb seadus osa müügilepingu jaoks ette kohustusliku notariaalse tõestamise vorminõude. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehing selle jaoks seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Eelnevast tulenevalt tõi osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse vorminõude järgimata jätmine kaasa tehingu tühisuse.
TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT osa müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest nähtuks, et konkurentsipiirangul ja selle rikkumisega seotud leppetrahvikohustusel oleks iseseisev, osa müügiga mitteseotud tähendus. Seega on leping tühine ka osas, milles see nägi kostjatele ette konkurentsikeelu ja selle rikkumise puhuks leppetrahvi. Kuna BTF osa kirjalik müügileping on tühine, sealhulgas ka leppetrahvi kokkuleppe osas, siis puudub kostjalt II alus nõuda tulenevalt TsÜS §-st 84 lg. 1 hagejalt 750 000 euro tasumata müügihinna ja viiviste tasumist, mistõttu kolleegium tühistab selles osas maakohtu otsuse ja jätab kostja II vastuhagi rahuldamata. Samal põhjendusel puudub hagejal õigus nõuda kostjalt I solidaarselt teise kostjaga leppetrahvi tasumist, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse kostja I vastu hagi rahuldamata jätmise osas muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamata. Kostja I menetluskulud kõikides kohtuastmetes peab kandma hageja. Hageja nõue välja mõista kostjalt II tühise tehingu täimiseks tasutud 500 000 euro kuulub rahuldamisele TsÜs §-de 84 lg. 1 ja VÕS § 1028 lg. 1 alusel. VÕS § 1034 lg. 3 kohaselt, kui tühine on vastastikune leping, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt. Vastavalt kohaldatakse VÕS §-is 111 sätestatut. Apellatsioonkaebuses, kus hageja esitas kostja II suhtes esmakordselt nõude õigusliku alusena tehingu tühisusest tuleneva alusetu rikastumise, on hageja väljendanud tahet tagastada kostjale II tühise tehingu alusel omandatud BFT osa. Vastustajad väidavad, et nad ei soovi (tegelikult saab sellist väidet esitada vaid kostja II) BFT osa tagasisaamist, kuna hageja tegevuse tulemusena on BFT osa väärtus vähenenud nullini ning seda pole seetõttu võimalik tagasi anda. Tulenevalt VÕS §-st 1032 lg. 2 peab hageja hüvitama saadu väärtuse, milleks on osa müügilepingujärgne ostuhind 1 250 000 eurot, või siis on hagejal kohustus hüvitada vastustajatele 1 250 000 eurot VÕS § 1035 lg. 4 alusel. VÕS § 1032 lg. 2 annab üleandjale üleantud eseme tagasinõudmise õiguse, ja kui üleantud eseme väljaandmine ei ole võimalik, siis peab saaja hüvitama selle hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Ringkonnakohutu hinnangul ei ole osaühingu osa kehaline ese ja seda ei saa asjadega sarnaselt ära kasutada ega kahjustada, s.o. naturaalrestitutsioon on siin võimalik (vt. Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-50-15 p. 23). Seega ei saa kostja väita, et BTF osa on hävinenud, ega nõuda tühise tehingu järgse müügihinna tasumist VÕS §-de 1032 lg. 2 ja/või 1035 lg. 4 sätete järgi. Alternatiivselt on vastutajad pärast Riigikohtu lahendit antud asjas tuginenud sellele, et hageja on kohustatud hüvitama neile usalduskahju VÕS § 15 lg. 1 alusel, milleks on tehinguga ettenähtud osa müügihind 1 250 000 eurot. Kostja II on esitanud vastuhagis tehingu täitmise nõude ja selle asemel usalduskahju hüvitamise nõude esitamine või oma nõudes sellele tuginemine kujutab endast hagi muutmist TsMS § 376 lg. 1 mõttes. Hageja ei ole sellega nõustunud (vt. hageja 04.05.2015 kirjalikud seisukohad) ja ka ringkonnakohus ei näe TsMS §is 376 lg. 2 osundatud mõjuvat põhjust anda selles menetlusstaadiumis oma nõusolek vastuhagi
muutmiseks. Seega jätab ringkonnakohus vastustajate väited usalduskahju tekitamisest tähelepanuta. Hageja hagi tühise tehingu järgi saadud 500 000 euro ja viiviste väljamõistmiseks tuleb ülaltoodud põhjendustel rahuldada. Seoses nõuete osalise rahuldamisega ja seoses sellega, et hageja tugines tehingu tühisusest tulenevale nõudele alles apellatsioonkaebuses, jätab ringkonnakohus TsMs §-e 163 lg. 1 ja171 lg. 2 sätteid silmas pidades hageja ja kostja II menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda. Otsus tühistatakse ka hagi tagamise tühistamise osas Seamill OÜ suhtes. Hagi tagamise tühistamine KA suhtes jääb jõusse. Viivised hagi rahuldatud osalt VÕS §-is 113 lg. 1 esimeses ja teises lauses arvestatavas määras mõistab ringkonnakohus välja alates kuupäevast, mil kostjale II tehti AET kaudu teatavaks hageja apellatsioonkaebus, s.o. alates 27.03.2014.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.