Peter Lindre hagi OÜ MaineGrupp vastu käsunduslepingust tuleneva põhitasu 1406 euro, tulemustasu 4858,11 euro ja viiviste nõudes Hagihind 6 264,11 eurot
Tsiviilasja hind
Hageja Peter Lindre, isikukood *, elukoht *, e-post: *; * Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja OÜ MaineGrupp, registrikood 10787062, asukoht Hiiu mnt 22 Käina alevik Käina vald 92101 Hiiumaa Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm, Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ, asukoht Veetorni 4 10119 Tallinn, e-post [email protected] 05. juuli 2013
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Menetluse käik
1.20.01.2012 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu käsunduslepingust tuleneva võlgnevuse 1406 eurot ja viiviste nõudes. 08.03.2012 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 28.05.2012 toimus eelistung. 21.06.2012 esitas hageja P. Lindre kohtule haginõude täpsustuse. 01.08.2012. a ja 21.03.2013. a kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks täpsustatud hagiavalduselt. 15.08.2012 ja 27.03.2013 tasus hageja täiendava riigilõivu täpsustatud hagiavalduse eest. 02.04.2013 võttis kohus täiendava nõude menetlusse. 05.07.2013 vaatas kohus hagiavalduse läbi kohtuistungil. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid
2.2010 aasta märtsis sõlmisid pooled käsunduslepingu OÜ MaineGrupp toitlustusvaldkonna juhtimisteenuse osutamiseks. Lepingu järgi korraldas ja juhis hageja P. Lindre ajavahemikul märts-juuli 2010 restoran Liilia, hotellide Liilia ja Lõokese ning väliürituste toitlustusvaldkonda. Juhtimisteenuse sisuks oli majandusüksuste kontseptsioonide välja töötamine; menüüde ja teenuspakettide väljatöötamine, töökorralduse väljatöötamine; personalitöö; kulumaterjalide hankimine ja suhtlemine hankijatega; laoarvestus; hinnakalkulatsioonide teostamine; toitlustustegevuse vastavusse viimine seadustest tulenevate nõuetega; hooldus- ja puhastustööde korraldamine; toitlustusteenuse müük ja reklaam; tegevusega seotud aruandluse korraldamine; tegevuse järelvalve; toitlustusteenuse arendustegevus. Lisaks sellele oli hageja kohustuseks kostjale kuuluva söögikoha Lest&Lammas Grill käivitamine ja selle toitlustusvaldkonna juhtimine. Pooltel oli kokkulepe, et kostja maksab hagejale juhtimisteenuse osutamise eest igakuiselt 20 000 krooni ja lisaks sellele veel tulemustasu 40% P. Lindre poolt juhitud majandusüksuste tegevuskasumist suveperioodil so 15.04.2010 kuni 15.09.2010. Kuna pooled lõpetasid käsunduslepingu varem, siis tuleb tulemustasu arvestada perioodi 15.04.-18.07.2010 eest. P. Lindre on saanud kokku lepitud 80 000 kroonist kätte 58 000 krooni. Saamata on jäänud tasu summas 22 000 krooni ehk 1406 eurot ja tulemustasu.
3.Poolte vahel oli käsundusleping sõlmitud suulises vormis. Hageja täitis kõik oma lepingujärgsed kohustused. Käsunduslepingu sõlmimise osas pidas hagejaga läbirääkimisi OÜ MaineGrupp nimel S. K. Esialgne projekt saadeti S. K. poolt hagejale 18.03.2010. Kostja võlgneb hagejale lepingujärgse tasu summas 1406 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates 01.08.2010 vastavalt VÕS § 113 lg 1. Seisuga 20.01.2012 on viivis 167,26 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele esitas hageja ka hagiavalduse ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise nõude kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub seitse protsenti aastas. 09.04.2012 hageja seisukohtades hageja rõhutab, et lisaks igakuisele 20 000 kroonile pidi kostja maksma veel tulemustasu. Mõeldamatu on, et hageja oleks tegutsenud ainult tulemustasu eest 7 kuu vältel so märts kuni september 2010. Just seetõttu pidigi kostja
maksma igakuiselt 20 000 krooni töötasuna. Hagejal on õigus nõuda nii saamata jäänud tasu summas 1406 eurot kui ka tulemustasu.
4.21.06.2012 esitas hageja täiendava nõude, milles ta palub kostjalt välja mõista tulemustasu summas 4 858,11 eurot. See on 40 % hageja poolt juhitud kostja toitlustuskohtade tegevuskasumist. Kuna kostja on viivitanud tulemustasu maksmisega, siis nõuab hageja ka viivist VÕS § 94 ja 113 sätetel, mis seisuga 21.06.2012 on 740,82 eurot. Põhitasult sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 21.06.2012 on 214,40 eurot. Hageja esitas veel nõude, milles palub kostjalt välja mõista viivis põhitasult ja tulemustasult kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
5.Hageja esitas tõendina nõudeavalduse /I kd tl 10-12/, koostöölepingu projekt /I kd tl 1315/, e-kirja 11. maist 2011 /I kd tl 46/, OÜ MaineGrupp majandusaasta aruande /I kd tl 4761/. Kostja vastuväited ja kostja poolt esitatud tõendid
6.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Koostöölepingut ei sõlmitud kirjalikult poolte vahel, kuna nii P. Lindre kui kostja soovisid sõlmida koostöölepingu ettevõtete vahel. P. Lindre soovis selleks luua P. Lindre kontrolli all oleva äriühingu. P. Lindre ei suutnud äriühingut koostöö vältel asutada. Koostööd alustati hageja ja kostja vahel lepingu projektis toodud tingimustel. Koostöö katkes juulis 2010, kuna P. Lindre eiras oma kohustusi ja kahjustas oma tegevusega kostja huve. Kostja vaidleb vastu, et pidi igakuiselt maksma hagejale tasu 20 000 krooni kuus. P. Lindre ei ole esitanud tõendeid, et tõestada sellise kokkuleppe olemasolu. Poolte vahel olid ainult kokkulepped, mis on märgitud koostöölepingu projektis. Kostja ei ole maksnud hagejale tasu käsunduslepingu täitmise eest. Teenustasu alust maksta ei ole, kuna teenustasu arvutamise aluseks olevate majandusüksuste tegevustulemi aruande koostamine oli hageja ülesanne ja kohustus. Selliseid aruandeid hageja koostöö vältel ei esitanud. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, et kostja tasub igakuiselt hagejale 20 000 krooni. Kokkuleppe olemasolu tõendamise kohustus on hagejal. Kuivõrd hageja poolt väidetav tasu on oluliselt kõrgem antud piirkonnas analoogse teenuse eest makstavast tasust, siis pidi eeskätt hageja huvi olema, et vastav kokkulepe on kirjalikult fikseeritud.
7.Kostja ei eita, et pidi hagejale maksma teenustasuna 40% hageja poolt juhitud majandusüksuste tegevuskasumist. Kokkuleppe majanduslik sisu seisnes selles, et hageja, juhtides toitlustusasutusi, pidi olema huvitatud sellest, et täita käsundit parimal viisil ja teenida kasumit. Hageja soostus võtma majanduslikku riski ning tema tasu sõltus täielikult sellest, kuidas ta oma lepingust tulenevaid kohustusi täidab. Kostja on esitanud OÜ MaineGrupp toitlustusvaldkonna tegevuskasumi arvestuse, mille kohaselt olid hageja poolt juhitavad toitlustusasutused käsunduslepingu kehtivuse perioodil kahjumis.
8.Kostja rõhutab, et hageja poolt juhitud üksuste käive kokku moodustas 18% kogu kostja käibe osakaalust. Hageja poolt juhitud üksuste käive perioodil 01.04.2010 kuni 18.07.2010 oli 291 442,26 krooni. Käivet ei saa samastada tegevuskasumiga. Kuna hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka viivisnõue.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku käsunduslepingut - kostja pidi hagejale maksma teenustasu 40% hageja poolt juhitud majandusüksuste tegevuskasumist - hageja täitis käsunduslepingust tulenevaid kohustusi kuni 18.07.2010 - teenustasu arvestamisel tuleb võtta aluseks koostöölepingu projekt - OÜ MaineGrupp kogu tegevus ei hõlma ainult toitlustusvaldkonda, vaid ka muid valdkondi
11.Hageja väidetel oli kostjal kohustus talle maksta igakuiselt käsundi täitmise eest 20 000 krooni. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud mitte ühtegi kirjalikku tõendit. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus kuulas hageja vande all üle. Hageja vande all antud ütluste kohaselt leppisid nad kokku töötasu suuruses. Samas hageja ei täpsustanud, milline oli see töötasu suurus, milles nad kokku leppisid /II kd tl 61/. Seega ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe igakuiselt 20 000 krooni maksmiseks hagejale käsunduslepingu täitmise eest. Hageja on jätnud oma nõude 1406 euro ulatuses tõendamata, mistõttu jätab kohus selles osas hagi rahuldamata.
12.Hageja nõuab tulemustasu käsundi täitmise eest 4858,11 eurot. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostja 2010 majandusaasta aruande. Kostja puhaskasum oli hageja väidetel 2010 aastal summas 1 279 679 krooni ehk 81 786,39 eurot. Restoranide müügitulu oli kogu äriühingu tulust 44,55%. Siit tulenevalt oli hageja poolt juhitud üksuste kasum 44,55% kogu äriühingu kasumist ca 36 435,84 eurot. Hageja leiab, et kostja toitlustusasutuste igakuine kasum oli 3 036,32 eurot mis perioodil aprill kuni juuli teeb kokku 12 145,28 eurot. 40% nimetatud summast on 4 858,11 eurot.
13.Kohus hageja arvestustega ei nõustu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi hagejale maksma teenustasu vastavalt koostöölepingu projektile, mis on küll allkirjastamata, kuid millest pooled oma kohustuste täitmisel juhindusid. Koostöölepingu projekti p 18 järgi üheks tegevustsükliks on üks suvehooaeg (15. aprill-15. september). Teenustasu arvutamine ja väljamaksmine toimub peale tegevustsükli lõpliku tegevusaruande esitamist ja kontrollimist. Lepingu projekti p 21 järgi teenustasu kujuneb alljärgnevalt: teenustasu 40% ettevõtja poolt juhitud majandusüksuste tegevuskasumist. Tegevuskasum võrdub tegevuse müügitulu miinus kõik tegevusega seotud otsekulud. Otsekuludeks loetakse ka klientide lootusetuid võlgnevusi ja kõikvõimalikke muid väljamakseid (välja arvatud investeeringud põhivarasse), mis on seotud ettevõtja poolt juhitud tegevusvaldkonnaga. Koostöölepingu projekti p 12 järgi oli hageja kohustuseks oma juhtimisala üle aruandluse pidamine. Aruandlus peab võimaldama välja tuua nii kogu valdkonna kui ka eri üksuste
tulemid. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi aruannet, mis kinnitaks, et ta on oma kohustusi käsunduslepingu täitmisel nõuetekohaselt täitnud. Hageja poolt aruannete esitamata jätmine ei võimalda ka tuvastada, millised olid hageja poolt juhitud eri üksuste kui kogu valdkonna tegevuskasum. Seega on hageja jätnud oma nõude ka teenustasu osas tõendamata.
14.Kohus ei nõustu hagejaga, et aluseks tuleb võtta OÜ MaineGrupp 2010 aasta majandusaasta aruanne. Restoranide ja muude toitlustuskohtade müügitulu oli 44,55%. Müügitulu ei ole arvestatav toitlustuskohtade tegevuskasumina, kuna müügitulust arvestatakse maha kõik tegevusega seotud otsekulud. Alles siis jääb järgi tegevuskasum. Kohus on juba märkinud, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, milline oli tema poolt juhitud toitlustusvaldkonna kulud. Kostja on hageja väited ümber lükanud 12.04.2012 esitatud tõendiga OÜ MaineGrupp toitlustusvaldkonna tegevuskasumi arvestusega perioodil 01.04.2010 kuni 18.07.2010. Käive oli 18 627 krooni ja kulud 21 386 krooni, mistõttu oli tegevuskahjum 2 759 krooni /I kd tl 68/. Kostja on esitanud tõendina MaineGrupp OÜ kogu ettevõtte kasumiaruande perioodil aprill 2010 kuni juuli 2010, kust nähtub, et kogu ettevõtte oli nimetatud perioodil kasumis 17 554 krooniga /II kd tl 16/. Realiseerimise netokäibe analüütika abitabeli /II kd tl 18/ kohaselt hageja poolt juhitud üksuste käive oli perioodil 01.04.2010 kuni 18.07.2010 291 442,26 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et müügitulust tuleb maha võtta kõik tegevusega seotud otsekulud. Peter Lindre ei ole esitanud tõendeid, millised olid tema poolt juhitud üksuste kulud. Ilmne on, et ühtegi toitlustusüksust ei ole võimalik juhtida, ilma kuludeta toorainele, tööjõule. Seega ei ole hageja poolt juhitud üksuste müügikäivet alust lugeda tegevuskasumiks. Hageja nõudel esitas kostja tõendina käibedeklaratsiooni. Hageja ei ole kohtule selgitanud, mida ta nimetatud tõendiga tõendada soovib /II kd tl 19/. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet teenustasu osas. Kostja poolt esitatud kirjalike tõenditega on ümber lükatud hageja väited tema poolt juhitud üksuste tegevuskasumi kohta perioodil aprill kuni 18. juuli 2010.
15.Kohus kuulas vande all üle kostja juhatuse liikme T. K. ja tunnistaja H. P. T K. ütlustega on tõendatud, et hageja jättis oma kohustused käsundi täitmisel täitmata. Töötajate töögraafikud olid tegemata, puudus vajalik personal. Hagejat ei olnud telefonitsi võimalik kätte saada. Hageja poolt majandusarvestust ei peetud. Väliüritustel käimine ebaõnnestus. Hageja osutas kostjale ka ebaausat konkurentsi. Ajal, mil hageja pidi täitma käsundit, tegeles ta tegelikult oma äriühingu toodangu realiseerimisega samas valdkonnas so toitlustusvaldkonnas üritustel, kus pidi kostja osalema. Uue söögikoha Lest&Lammas käivitamine oli hageja ülesandeks, millega ta toime ei tulnud. Avamispäevaks ei olnud kohal vajalikku inventari, samuti puudusid toiduained. Puudus ka personal /II kd tl 64-65/. Tunnistaja H. P. ütlustega on tõendatud, et 2010 juulis pidi ta üle võtma toitlustusega seotud tegevusvaldkonna varustamise toidukaupadega, sest hageja ei tulnud oma ülesannetega toime. Toitlustusüksustel puudus vajalik personal, kuigi personali tagamine oli P. Lindre ülesandeks. Lest&Lammas avamispäeval oli olukord väga kriitiline – toitlustuskoha avamiseks vajalikud ettevalmistustööd olid tegemata. P. Lindret oli võimatu kätte saada /II kd tl 67/. Nimetatud tõendid kinnitavad, et hageja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt. Töökorraldus oli välja töötamata, personalitöö oli korraldamata, puudus laoarvestus, kulumaterjalide hankimine oli puudulik. P. Lindre on ka ise kinnitanud, et Lest&Lammas avamise ajaks olid ettevalmistustööd tegemata /II kd tl 61/.
Kohus on seisukohal, et kostja on esitatud tõenditega ümber lükanud hageja väited hageja poolt juhitud üksuste kasumist, mis annaks hagejale aluse nõuda teenustasu summas 4 858,11 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude teenustasu osas summas 4 858,11 eurot.
16.Kohus on jätnud rahuldamata hageja nõuded põhitasu ja teenustasu osas. Seega jätab kohus rahuldamata ka hageja nõuded viiviste osas, kuna kostja hagejale midagi ei võlgne. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kogu hageja poolt esitatud hagi. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kõik menetluskulud hageja kanda, kuna otsus tehakse tema kahjuks. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.