OÜ Aktiva Finants hagi Julia Betsi vastu võla ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
660 eurot 56 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), esindaja: volikirja alusel Uljana Feldman (e-post [email protected]) kostja: Julia Bets (isikukood 48106032743; elukoht
XXXXX)
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Julia Betsilt OÜ Aktiva Finants kasuks:
2.1.187 eurot 90 senti (ükssada kaheksakümmend seitse eurot üheksakümmend senti), sh põhivõlg 124 eurot 18 senti;
2.2.viivis 27% tagastamata põhivõlalt aastas alates 10. maist 2013 kuni krediidisumma tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 178 eurot 48 senti.
3.Jätta välja mõistmata Julia Betsilt OÜ Aktiva Finants kasuks 294 eurot 18 senti ning viivis TsMS § 367 alusel 155,5% ulatuses aastas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 34% kostja kanda ja 66% hageja kanda.
7.Välja mõista Julia Betsilt menetluskulu 45 eurot 90 senti (nelikümmend viis eurot üheksakümmend senti) OÜ Aktiva Finants kasuks.
8.Julia Betsil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
1.OÜ Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule 27. septembril 2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Julia Betsi vastu. 22. aprilli 2013 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tlk 5).
2.10. mail 2013 esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagiavalduse Julia Betsi vastu võla 330 eurot 28 senti, intressi 113 eurot 67 senti, viivise 38 eurot 13 senti ja jooksva viivise 0,5% tasumata võlalt päevas alates hagi esitamisest kuni 178 euro 48 sendi täitumiseni väljamõistmiseks. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulud ning viivise menetluskuludelt. Kostja ja OÜ Desknote Eesti sõlmisid 19. oktoobril 2007 järelmaksugraafiku. OÜ Desknote Eesti edastas andmed ja kauba väärtuse hagejale, kellel on sõlmitud OÜ-ga Desknote Eesti faktooringuleping. Hageja tasus kostja tellimuse eest ning võimaldas tasuda kostjal kauba eest hagejale maksegraafiku alusel. Hagiavalduse ja järelmaksugraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma 19. novembrist 2007 kuni
19.oktoobrini 2009 kaupade eest kokku 382 eurot 83 senti ja intressi kokku 116 eurot 81 senti (27% aastas). Arve kohaselt on viivise määraks 0,5% päevas. Pärast järelmaksulepingu sõlmimist on kostja tasunud kokku vaid 353 eurot 17 senti, millest hagiavalduse kohaselt laekus põhivõla katteks 52 eurot 55 senti, intressi katteks 58 eurot 73 senti ning viivise katteks 241 eurot 89 senti.
3.Kohus toimetas hagimaterjalid, tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte 17. mail 2013. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest ja hoiatas, et tähtaegselt 2/4
vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.
PÕHJENDAV OSA
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt eeldatakse TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb asjas teha tagaseljaotsus.
5.Arvestades hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, §st 256, §-st 401, §-st 402, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 330 eurot 28 senti, intressi 113 eurot 67 senti, viivise 38 eurot 13 senti, viivise TsMS § 367 alusel 0,5% päevas tasumata võlalt.
7.Arvestades, et põhiosa nõue oli maksegraafiku järgi kokku 382 eurot 83 senti, millest on tasutud 52 eurot 55 senti, on hageja põhivõla nõue 330 eurot 28 senti põhjendatud.
8.Arvestades, et intressinõue oli maksegraafiku järgi kokku 116 eurot 81 senti, millest on tasutud 58 eurot 73 senti, on hageja intressinõue põhjendatud 58 euro 8 sendi ulatuses.
9.Hageja on arvestanud viivist 0,5% päevas, s.o Desknote Eesti OÜ 24. oktoobri 2007 arves märgitud määras. Arve kohaselt on kostja arvega nõus, tutvunud ja nõus garantii- ja müügitingimustega ning kohustub tasuma viivist 0,5% maksmata summast iga päeva eest. Kostja on arve allkirjastanud. Antud juhul puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus ning leping tuleb lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et VÕS (oktoobris 2007 kehtinud redaktsioon) § 42 lg 1, lg 3 p 5 alusel on pooltevaheline kokkulepe päevas 0,5% suuruse viivisemäära osas tühine, sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivisemäär on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 3. lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul tuleb kohaldada viivisemäärana lepinguga ette nähtud intressimäär 27% aastas, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. 3/4
Seega oli hagejal õigus arvestada sissenõutavaks muutunud viivise katteks 35 eurot 79 senti, mitte 241 eurot 89 senti, ning hagis esitatud viivisenõude 38 eurot 13 senti asemel on hagejal õigus nõuda viivist 5 eurot 64 senti.
10.Ebaõigesti viivise katteks arvestatud 206 eurost 10 sendist (241,89-35,79) tuleb lugeda VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel tasutuks põhivõlg 206 euro 10 sendi ulatuses, misjärel on hageja põhivõla nõue lõppkokkuvõttes põhjendatud vaid 124 euro 18 sendi ulatuses (330,28-206,10).
11.Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 187 eurot 90 senti (põhivõlg 124 eurot 18 senti, intress 58 eurot 8 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 5 eurot 64 senti) ning TsMS § 367 alusel viivis tagastamata põhivõlalt 27% aastas alates 10. maist 2013 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 178 eurot 48 senti. Välja mõistmata tuleb jätta 294 eurot 18 senti (põhivõlast 206 eurot 10 senti, intressist 55 eurot 59 senti, sissenõutavaks muutunud viivisest 32 eurot 49 senti), samuti viivis TsMS § 367 alusel 155,5% ulatuses aastas.
12.TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: 34% tuleb jätta kostja kanda ja 66% hageja kanda.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 191 eurot 73 senti. Toimiku materjalide kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kokku 145 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot, hagimenetluses 100 eurot). Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1, 2 alusel 660 eurot 56 senti (põhivõlg 330 eurot 28 senti; intress 113 eurot 67 senti; viivis 38 eurot 13 senti; viivis 0,5% päevas tasumata põhivõlalt TsMS § 367 alusel, kuid mitte üle 178 euro 48 sendi), millelt tuli RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu madalamas määras 100 eurot. Hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja õigusabikulu on 191 eurot 73 senti. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse vormi, tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 35 eurot (TsMS § 175 lg 1). Eeltoodust, TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 45 eurot 90 senti (34% 135 eurost (100 + 35)).
14.TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.