Tsiviilasja number
2-13-26652
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.07.2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Margo Klaar, Ele Liiv
Tsiviilasi
AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi Sans Souci, s.r.o. vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks AS Advokaadibüroo Aivar Pilv määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Advokaadibüroo Aivar Pilv (registrikood 10361578, asukoht Vabaduse väljak 10 10146 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Kostja Sans Souci, s.r.o. (Navratilova 666/7, Prague 1 (PSC), 110 00 Czech Republic)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kostjale Eesti Vabariigis õigusabiteenust vaidluses Eesti Vabariigiga, nõuab hageja kostjalt võlga. Eelnimetatud määruse 2. jaos on sätestatud kohtualluvus erandjuhtudel, antud hagi puhul ei ole tegemist erandjuhuga, mil on õigus hagi esitada Harju Maakohtusse. Määruse üldsätete kohaselt tuleb hagi esitada selle liikmeriigi kohtusse, kus isik alaliselt elab (asub). Kostja asub Tšehhi Vabariigis, seega tuleb hagi esitada selle riigi kohtusse. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Maakohus on ilmselgelt ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 sätteid ja jätnud seejuures ka oma järeldused nõuetekohaselt motiveerimata. Kaevatavast määrusest jääb ebaselgeks, millisel alusel ja põhjusel jättis kohus Brüsseli määruse artikli 5(1)b kohaldamata. Brüsseli määruse art 5 (1) a kohaselt on hagejal õigus lepingutega seotud asjades esitada hagi selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kõnealuse määruse art 5 (1) b konkretiseerib sealjuures, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse vastava sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Hageja ja kostja vahel on 2008 sõlmitud õigusabi osutamiseks teenuse osutamise leping (kliendileping). Õigusabi osutamise lepingud (sh kliendilepingud) on teenuse osutamise lepingud nii Eesti siseriikliku materiaalõiguse kohaselt kui ka Brüsseli määruse mõistes. Antud juhul täitis hageja teenuse osutamise lepingu raames kõik lepingulised kohustused Tallinnas, Eesti Vabariigis, siis loetakse igal juhul ka teenuste eest võlgnetava tasu maksmise kohustuse täitmise kohaks Tallinn, Eesti Vabariik. Eeltoodust nähtub, et antud juhul on väga selgelt täidetud kõik Brüsseli määruse artikkel 5 (1) b kohaldamise ja Harju Maakohtu kohtualluvuse eeldused: hageja ja kostja vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping; hageja osutas kostjale lepingu aluselt teenust Eesti Vabariigis; hageja nõuab kostjalt teenuse osutamise lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist ehk teenustasu maksmist; lepingu alusel võlgnetava rahalise kohustuse täitmise kohaks loetakse teenuse osutamise koht ehk Eesti Vabariik. Brüsseli määruse kohaselt on hagejal mitme kohtualluvuse sätte eelduste täitmise korral õigus valida, millisele alusele ta soovib tugineda. Brüsseli määruse artikkel 2 on kohtualluvuse üldalus, mis annab hagejale võimaluse pöörduda kostja domitsiili (asukoha) kohtusse ka juhul, kui ühtegi muud (eri)kohtualluvuse sätet kohaldada ei saa. Eriregulatsiooni juhtumi on hagejal täiendav võimalus tugineda erisätetele, antud juhul täpsemalt Brüsseli määruse artiklile 5 (1) b. Sellises situatsiooni on hagejal õigus valida, kas ta soovib esitada hagi üldise kohtualluvuse sätetele tuginedes või tugineda erialusele. Valikuõigus on antud hagejale ja kohus ei tohi seda ennetavalt kitsendada. Kaevatavast määrusest jääb ebaselgeks, millisel alusel ja põhjusel jättis kohus Brüsseli määruse artikli 5(1)b kohaldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et maakohtu määruse motiivid, miks kohus keeldus 2(3)
tsiviilasja menetlemisest, ei ole jälgitavad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõlgendanud ebaõigesti Brüssel I art 5 (1) b-d ning ebaõige on maakohtu lõppjäreldus, et asi ei allu Eesti kohtule. Maakohtu määrusest ei tulene, et kohus ei pea pooltevahelist õigussuhet lepingust tulenevaks või tõlgendab sätte mõistet „elukoht“ (domicile) kitsendavalt. Artikkel 5 (1) a kohaselt saab hageja lepingutega seotud asjades pöörduda kostja, kelle elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Määravaks on siinjuures lepinguga seotud asjaomase kohustuse väljaselgitamine ja põhimõtted, millest lähtuvalt tuvastatakse kohtualluvus. Artikli 5 ülesehitusest tulenevalt saab seda mõista nii, et alapunkt (b) on erinorm alapunkti (a) suhtes, mis tähendab seda, et esmalt tuleb vaadata, kas leping on hõlmatud alapunkti (b) sätetega ning kohaldada nende sätetega kehtestatud kohtualluvuse reegleid ja kui leping ei puuduta kauba müüki ega teenuse osutamist, siis tuleb kohaldamisele alapunkt (a) ja selles sätestatud kohtualluvuse reegel. Alapunkt (c) liigitab alapunkti (b) erinormiks alapunkti (a) suhtes. Käesoleval juhul on tegemist teenuste osutamise lepinguga (käsunduslepinguga), mida täideti Eestis. Seega allub tsiviilasi Eesti kohtule.
Pavel Gontšarov
Margo Klaar
Ele Liiv
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.