Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Ele Liiv 15.07.2013 Tallinnas 2-10-61100 Topkraft OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi X X ja X Xi vastu 463 274,13 euro saamiseks Harju Maakohtu 27.09.2012 otsus Topkraft OÜ (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus 463 274,13 eurot Hageja Topkraft OÜ (pankrotis, registrikood 11018701) pankrotihaldur Toomas Saarma Kostja I X X (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II XX (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate esindaja vandeadvokaat Lada Riisna Kirjalik menetlus
Muuta Harju Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-10-61100 tehtud 27.09.2012 otsuse põhjendusi, kuid jätta otsus lõppjäreldusena muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud Topkraft OÜ (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Topkraft OÜ (pankrotis) esitas 07.01.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse X Xi ja X X vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja täpsustas oma nõuet 23.01.2012 ja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitise tekitatud kahju eest summas 463 274,13 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni
põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 järgi. Hageja märkis 05.09.2012 kohtuistungil, et ta ei esita viivisenõuet, vaid jääb põhinõude juurde. Hageja palus 05.09.2012 kohtuistungil juhinduda täpsustatud hagiavaldustes toodud asjaoludest ja jätta muud asjaolud tähelepanuta. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt tehti hageja pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-10-42150) ajutise halduri aruande kohaselt kindlaks, et hageja püsiv maksejõuetus tekkis kostjate juhatuse liikmeteks oleku ajal, so. perioodil 01.01.2008-31.12.2008. Hageja nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2. Kostjad olid hageja juhatuse liikmed asutamisest kuni 12.05.2009. Topkraft OÜ (pankrotis) ja tellija sõlmisid 09.03.2006 töövõtulepingu nr 03-06 Reinu 8A/1 ja 8A/2 ridamajade ehitamiseks. Nimetatud lepingu alusel tasus tellija hagejale kokku 17 053 900 krooni ehk 1 089 942,86 eurot. 28.02.2008 esitas tellija hagejale pretensiooni tegemata ja ebakvaliteetsete tööde osas. 03.03.2008 sõlmisid tellija ja hageja (keda esindas S. X) töövõtulepingu 03-06 lisa, milles kinnitas, et sai tellijalt alusetult 8 553 424 krooni ehk 546 663,43 eurot ja kohustus kohustused täitma hiljemalt 01.06.2008. Kõnealuse lisa p 5 kohaselt leppisid pooled kokku, et täiendava tähtaja jooksul kohustuste täitmata jätmisel on tellijal õigus trahvisanktsioonide rakendamiseks hageja suhtes. 04.04.2008 viidi läbi ehitustööde ülevaatus, milles X. X tunnistas, et täiendavaid ehitustöid ei olnud alates 03.03.2008 teostatud. Puudused olid kõrvaldamata ka 11.04.2008 korduvläbivaatuse ajaks. Tellija saatis hagejale mitmeid nõudekirju, millele kostjad ei vastanud. Viimases, s.o 31.07.2009 nõudekirjas märkis tellija, et hageja ei ole töid senimaani teinud. Hageja juhatuse liikmete (kostjate) tegevus, mis järgnes 03.03.2008 töövõtulepingu nr 03-06 lisa 1 sõlmimisele, on vastuolus seadusest tulenevate juhatuse liikme tegevust reguleerivate sätetega, mille tulemusel jäeti teadlikult täitmata 03.03.2008 võetud kohustused summas 7 248 665 krooni ehk 463 274,13 eurot, millega tekitati hagejale samas summas kahju. Kostjad pidid 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimise ajal teadma, et nad ei suuda kohustust täita. X. X esitas 17.03.2008 (16 päeva pärast 03.03.2008 töövõtulepingu sõlmimist) avalduse Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale Eesti Vabariigis tööle asumiseks Vene Föderatsioonis tähtajaga 1 aasta. X. X esitas 26.02.2008 (enne 03.03.2008 töövõtulepingu sõlmimist) Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale Eesti Vabariigis avalduse 1 aasta pikkuse kestvusega sissesõiduviisa saamiseks varem saadud Venemaa tööloa alusel. Seega oli kostjatele teada, et nad ei täida 03.03.2008 võetud kohustusi. Kostja tahtlus seisneb selles, et ta sõlmis 03.03.2008 lepingu teades, et ta ei hakka seda täitma. Kostjad taotlesid tööviisasid ja kuna töötaja täidab töökohustusi isiklikult, on välistatud, et nad võisid samaaegselt täita juhatuse liikme kohustusi. Kostjate tegevusest nähtub, et kostjad sõlmisid teadlikult lepingu ja võtsid omaks kohustuse, mida hageja ei suuda täita. Kostjate tegevus oli suunatud töövõtulepingust nr 03-06 tulenevate kohustuste teadlikule täitmata jätmisele, millega vahetult põhjustati otsene kahju hagejale. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad ei rikkunud juhatuse liikmete kohustusi ja kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kostjad ei ole kahju tekkimises süüdi. Kostjad palusid kohaldada aegumist. Tellija nõue tuleneb asjaoludest, mis toimusid rohkem kui 5 aastat tagasi. Töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Aegumisest lähtudes on kostjatel õigus nõude täitmisest keelduda. Hageja nõude puhul on tegemist tellija nõudega hageja vastu, mis tal võib olla vaidlusalustest töövõtulepingutest ja mille õiguslikuks
kvalifikatsiooniks on hinna alandamise nõue. Tellija nõudeavaldus ja käesolev hagiavaldus põhinevad samadel asjaoludel. Nõue muutus sissenõutavaks aktide alla kirjutamisega, millest enamus tehti enam kui 5 aastat hagi esitamisest. Täpsustatud hagiavalduse suhtes leidsid kostjad, et 03.03.2008 kokkuleppega ei aktsepteeritud tegemata tööde mahtu ega tehtud tööde kvaliteeti. Kokkuleppega on reserveeritud õigus ekspertiisi tulemusi vaidlustada. Äriühingu suutmatus oma lubaduste täitmiseks ei ole juhatuse liikme vastutuse aluseks. Kostjad tegutsesid oma parimate jõupingutuste ja teadmiste kohaselt ning hageja ei tõendanud vastupidist. Hageja nõue on samane tellija nõudega ja käesolev hagi tuleb jätta rahuldamata. Ekslik on väide, et kostjad ei vastanud hageja pöördumistele. Hageja omas vaidlusalusel ajaperioodil Vene Föderatsioonis tütarfirmat OOO Novesta ning sel eesmärgil viibisid kostjad perioodiliselt ja korduvalt Vene Föderatsioonis. Juhatuse liikme katkematu ja isiklik viibimine äriühingu asukoha riigis ei ole juhatuse liikme puhul vajalik ega tähtis. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tühsitas Harju Maakohtu 08.12.2010 määrusega seatud hagi tagamise abinõu ja kustutas X. Xile kuuluvale kinnistule (registriosa nr 4002801) seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 4 000 000 krooni Topkraft OÜ (pankrotis) kasuks ja Harju Maakohtu 28.03.2012 määrusega seatud käsutamise keelumärge X. X omandis olevale OÜ Invest SB osadele, mis moodutavad 100% OÜ Invest SB osakapitalist. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 3200 eurot. Harju Maakohtu 29.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-42150 kuulutati välja hageja pankrot. Teiste hulgas esitas hageja pankrotimenetluses oma nõude ka AS Oriost Invest. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 09.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-25067 tellija ja kostjate vahelise kokkuleppe, mille kohaselt kostjad tunnustasid tellija nõuet hageja pankrotimenetluses summas 443 467,73 eurot. Kostjad leidsid ekslikult, et tellija nõue hageja vastu välistab antud hagi rahuldamise, kuna see põhineb samadel asjaoludel. Hageja leidis, et kostjad tekitasid hagejale kahju ja kostjad vastutavad juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu hageja ees. Hagejal on õigus sellise nõudega kohtu poole pöörduda. Hageja nõudeõigust ei välista asjaolu, et hageja vastu esitas nõude kolmas isik. Kuigi asjaolud võivad kattuda, ei ole tegemist sama nõudega. Kohus pidas antud hagi lubatavaks. Kohus lähtus hageja poolt 05.09.2012 kohtuistungil soovitust ehk et hageja jäi põhinõude juurde ja kohus lähtus vaid täiendatud hagiavalduses toodust. Hageja nõue tugineb ÄS § 187 lg-l 2. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi. Puudub vaidlus, et kostjad olid hageja registrikaardi järgi hageja juhatuse liikmed selle asutamisest kuni 12.05.2009. Hageja sõlmis tellijaga 09.03.2006 töövõtulepingu nr 03-06 ehitustööde teostamiseks objektil Viimsi vald Pringi küla Reinu 8a/1 ja 8a/2, mille kohaselt kohustus hageja teostama nimetatud objektil ehitustööd. 03.03.2008 sõlmisid töövõtulepingu pooled lisakokkuleppe lepingule nr 03-06, mille järgi oli lepingu järgi teostatud ettemaks summas 7 248 665 krooni ilma maksudeta. Selline järeldus tugines Vimberg Ehituse OÜ ekspertiisiaktile ja kokkuleppe järgi oli töövõtjal õigus nimetatud ekspertiisiakti järeldusi täielikult või osaliselt vaidlustada. Hageja kohustus tööd tegema hiljemalt 01.06.2008. Nii
töövõtulepingu kui selle 03.03.2008 lisa allkirjastas X. X, kes tegi seda hageja juhatuse liikmena. Kuivõrd kohustused tekkisid hagejale ja ka X. X. X oli sel hetkel hageja juhatuse liige, kohustusid mõlemad kostjad juhatuse liikmetena korraldama hagejale võetud kohustuste täitmist. Vaatamata sellele, et dokumendid allkirjastas vaid üks kostja, kannavad vastutust mõlemad juhatuse liikmed. Kuivõrd pooled ei oma 03.03.2008 kokkuleppe p 2 tõlgenduse osas üksmeelt, tõlgendas kohus seda punkti VÕS § 29 lg 4 järgi. Kohus leidis, et antud punkti sõnastusest tuleb, et ehitusobjektil on teostatud tööde eest ettemaks 7 248 665 krooni ilma maksudeta. Järgmistes punktides kohustus hageja puuduvad tööd tegema või puudustega tööd parandama ja pooled leppisid tööde tähtajaks kokku 01.06.2008. Kokkuleppe p-s 2 jäeti töövõtjale õigus vaidlustada Vimberg Ehituse OÜ ekspertiisiakti järeldused, kuid seda ei tehtud. Kostjad väitsid, et vaidlustasid ekspertiisiakti 11.04.2008 ja 02.05.2008 kirjadega, kuid nendest kirjadest ei nähtu, et vaidlustatud oleks Vimberg Ehituse OÜ ekspertiisiakt. Seda ei tulene mh ka 02.05.2008 kirjast. Seetõttu ei ole Vimberg Ehituse OÜ ekspertiisiakti vaidlustatud. Mis puudutab spetsialisti arvamust tööde etteakteerimise kohta, siis kohtul puudus kahtlus Jüri X asjatundlikkuses. Spetsialisti arvamuse koostamisel ei ole oluline, et isik oleks riiklikult tunnustatud ekspert või kantud mõnda registrisse. Tähtsust omab eriteadmiste olemasolu ja seda antud juhul kahtluse alla ei seatud. Kohus hindas spetsialisti arvamust kogumis teiste tõenditega. 03.03.2008 kokkuleppest tulenevalt nõustus töövõtja tööde etteakteerimisega (sellest tuleneva ettemaksuga) ja tõenditevahelist vastuolu ei ole. Kostjad tuginesid kriminaalasja menetleja hinnangule, kuid see hinnang ei ole kohtule siduv. Samuti ei ole ülejäänud tõenditega kooskõlas X. X analüütiline aruanne, mis tuleb ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Asja materjalidest nähtub, et töövõtulepingu pooled aktsepteerisid X. X hinnanguid tööde teostamise, sest näiteks 04.04.2008 ja 11.04.2008 ülevaatuse protokollid allkirjastati just X. X ja X. X poolt. Seega kinnitas X. X 03.03.2008 kokkuleppes spetsialisti arvamuse vastavust ega vaidlustanud hinnangut. Ka pärast spetsialisti arvamust aktsepteeris X. X X. X seisukohti tööde ülevaatamisel ja seetõttu pidas kohus võimalikuks X. X koostatud spetsialisti arvamusega arvestada. Kostjad väitsid, et hageja ei saanud tellijalt kõiki summasid. Raha tasumise kohta esitas hageja tellija 27.03.2006 maksekorralduse 4 000 000 krooni tasumise kohta ja hageja konto väljavõtted. Hageja tõendas piisavalt tellijalt raha saamist. 03.03.2008 kokkuleppes tunnistas X. X hageja juhatuse liikmena ettemaksu. Hageja suutis tõendada ettemaksu saamise tellijalt summas 7 248 665 krooni ilma maksudeta. Kohus tuvastas, et vaidlusaluse töövõtulepingu järgi oli tegemata töid väärtuses 7 248 665 krooni ilma maksudeta ning et hageja kohustus tööd tegema hiljemalt 01.06.2008. Puudub vaidlus, et selleks ajaks töid täies ulatuses ära ei tehtud. Seda kinnitasid ka ehitusobjekti ülevaatuse aktid, mis allkirjastati X. X ja X. X poolt. Hageja juhatuse liige X M avaldas 08.12.2010, et hagejal ei ole enam mingeid rahalisi vahendeid. Kohustuse täitmata jätmisest on tellijal nõue hageja vastu ja seda võib käsitleda hageja kahjuna ÄS § 187 lg 2 mõttes. Kostjad ei vaidlustanud seda, et nad taotlesid Vene Föderatsioonist viisat seal tööle asumiseks. Politsei ja Piirivalveameti 12.03.2012 kirjast nr 2.1-4/47201-2 nähtub, et perioodil 01.03.2008-30.04.2009 sisenesid X. X ja X. X korduvalt Eesti Vabariiki Vene Föderatsioonist ja väljusid korduvalt Vene Föderatsiooni. Kohus luges need asjaolud tuvastatuks. Kohus nõustus kostja väidetega, et kostjad tegelesid Vene Föderatsioonis hageja tütarfirma OOO
Novesta majandustegevusega, sh pidasid läbirääkimisi hageja uute projektide käivitamisega. Juhatuse liikme isiklik ja katkematu viibimine äriühingu asukoha riigis ei ole juhatuse liikme puhul tähtis ning vajalik. Esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimisel teadsid kostjad, et nad seda kokkulepet ei täida. Pärast 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimist teostatud tööde ülevaatuse protokolli järgi viibis tööde ülevaatuse juures kostja X. X ega hoidunud tööde ülevaatusest kõrvale. Tööde 04.04.2008 ülevaatuse protokollist nähtub, et kuigi objektil aktiivset tööd ei käinud, käisid ühes boksis kipsitööd, väidetavalt ka katlamaja ehitus. 11.04.2008 ülevaatuse protokollist nähtub, et objektil oli 3 töölist, katlamaja oli valmis, aga vee puudusel seda tööle panna ei saanud. Seega nähtub viidatud protokollidest, et pärast 03.03.2008 töid siiski teostati. Seetõttu ei saa järeldada, et 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimisel olid kostjad teadlikud, et nad seda kokkulepet ei täida. Samuti on asja materjalide juures piisavalt lepingupoolte kirjavahetust ja ei saa väita, et kostjad hageja juhatuse liikmetena ignoreerisid tellijat. 03.03.2008 kokkuleppe järgsed tööd jäid täies mahus tegemata, kuid ettevõtte kohustuse täitmata jätmine iseenesest ei too kaasa selle juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 alusel. Pelgalt juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmine ei ole aluseks juhatuse liikme vastutuseks. Tuleb tuvastada ka juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Hageja poolt esile toodud asjaoludel ei saanud kohus väita, et kostjad oleksid juhatuse liikme kohustusi mittenõuetekohaselt täitnud. Sel põhjusel jäi hagi rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega puudus vajadus analüüsida aegumise küsimust. Harju Maakohtu 01.02.2012 määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Arvestades TsMS § 190 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, peab hageja kandma kostja kulutused vaatamata menetlusabi saamisele. Arvestades TsMS § 190 lg-tes 4 ja 7 sätestatut, tuleb hagejalt riigilõiv 3200 eurot riigi tuludesse välja mõista. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 463 274,13 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Arvestades Riigikohtu 02.11.2011 otsuses nr 3-2-1-91-11 sätestatut, tuleb antud asjas hagi põhjendatuse analüüsimisel hinnata ja tuvastada järgmist: kas kostjad rikkusid juhatuse liikme kohustusi; kas need rikkumised põhjustasid hagejale hagiavalduses nimetatud kahju; põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel; kohustuse rikkumise vabandatavust või selle puudumist. Maakohus leidis õigesti, et kohustuse täitmata jätmisest on tellijal hageja vastu nõue ja seda võib käsitleda hageja kahjuna ÄS § 187 lg 2 mõttes. Maakohtu järeldused kahju tekkimise, sh selle õigusliku aluse kohta on õiged ja õigesti tuvastatud. Maakohus leidis ekslikult, et hageja poolt esile toodud asjaolude alusel ei saa väita, et kostjad rikkusid juhatuse liikme kohustusi. Kohtuotsuse 5. lehekülje viiendas lõigus toodud järeldused juhatuse liikme kohustuste rikkumise hindamisel on vastuolus kohtuotsuse 6. lehekülje viimases lõigus ja 7. lehekülje kahes esimese lõigus toodud järeldustega. 03.03.2012 sõlmitud kokkuleppe täitmata jätmisega rikkusid kostjad juhatuse liikme kohustusi, kuna kostjad eirasid tellija pretensioone ja olid 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimise
ajal teadlikud, et nad seda kokkulepet ei täida, kuna soovisid samal ajal asuda tööle Vene Föderatsiooni. Hageja tõendas kostjate poolt nii juhatuse liikme kohustuse rikkumist kui ka põhjuslikku seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Juhatuse liikme kohustused tulenevad mh ÄS § 180 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35. Juhatuse liikme olulisimaks üldiseks kohustuseks on ÄS § 306 lg-s 2 sätestatu, kuid kostjad rikkusid seda, kuna nad ei tegutsenud hageja tegevuse korraldamiseks majanduslikult otstarbekalt ega piisava hoolsusega. Kostjad tegutsesid viisil, mis on vastuolus hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks ja sellisel viisil käitumine on käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena ning toob kaasa vastutuse ÄS § 187 lg 2 alusel. Maakohus leidis õigesti, et mõlemad kostjad juhatuse liikmetena kohustusid korraldama hagejale võetud kohustuste täitmist. Allkirjastades töövõtulepingu 03.03.2008 lisakokkulepe ja jättes vaidlustamata selle suhtes tehtud ekspertiisi järeldusi, tunnistasid kostjad, et nende tegevusetuse tõttu ei täitnud hageja tellija ees kohustusi summas 443 467,73 eurot. Kostjad tunnistasid tellija nõuet ka hageja pankrotimenetluses. Kostjate poolt kokkuleppega võetud kohustuste täitmata jätmiseks ei esinenud ühtegi põhjust, mida saaks käsitleda kui kohustuse rikkumist vabandatavat asjaolu. Kostjad jätsid mõjuva põhjuseta korraldamata vajalikud tööd ehitusobjektidel ega teatanud sellest ehituse tellijale, vaatamata viimase poolt saadetud järelepärimistele. Maakohtu järeldused, et pärast 03.03.2008 sõlmitud lisakokkuleppe ülevaatuse protokollidest nähtub, et mingeid töid ehitusobjektidel siiski teostati, ei anna alust eeldada, et kostjad ei rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Maakohus leidis ekslikult, et asja materjalide juures on piisavalt lepingupoolte kirjavahetust ning ei saa väita, et kostjad hageja juhatuse liikmetena ignoreerisid tellijat. Kõik maakohtule kostjate poolt esitatud hageja kirjadel, mis väidetavalt adresseeriti tellijale, puuduvad tegelikkuses mistahes kinnitused kirjade saatmise ja/või kättesaamise kohta tellija poolt. Kostjate poolt esitatud kirjad loodi tagantjärele kunstlikult, eesmärgiga kohut eksitada. Sisuliselt on tegemist võltsingutega. Kirjade esitamise ja kättesaamise tõendamatuse tõttu ei oleks maakohus tohtinud tugineda sellele, et puuduvad andmed selle kohta, et hageja juhatuse liikmed ignoreerisid tööde tellijat. Maakohus ei analüüsinud ega arvestanud hageja poolt esitatud järelduste ja tõenditega selle kohta, et töövõtulepingu 03.03.2008 kokkulepe sõlmimise ajal oli kostjatele teada, et nad seda kokkulepet ei täida, kuna samal ajal kostjad, taotledes sissesõiduviisat, olid valmistunud lahkuma Eestist, eesmärgiga asuda tööle Vene Föderatsioonis. Kuigi maakohus tuvastas, et samaaegselt 03.03.2008 sõlmitud lisakokkuleppe sõlmimisega tegid kostjad toiminguid pikemaks ajaks Vene Föderatsiooni lahkumiseks, nõustus kohus ekslikult kostjate paljasõnaliste väidetega selle kohta, et kostjad tegelesid Vene Föderatsioonis hageja tütarfirma OOO Novesta majandustegevusega, sh pidasid läbirääkimisi hageja uute projektide käivitamisega. Otsusest jääb arusaamatuks, millele tuginedes maakohus pidas seda selgitust mõistlikuks, sest kostjad ei esitanud selle kohta ühtegi tõendit, et hageja väidetav tütarettevõtja OOO Novesta üldse eksisteerib. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et kostjad OOO Novesta tegevust üldse Vene Föderatsioonis korraldasid. Maakohus tugines otsuse tegemisel kostjate paljasõnalistele väidetele, mis on TsMS § 436 lg-s 2 tulenevast lubamatu. Isegi juhul, kui kostjad tegelesid Vene Föderatsioonis mõne seal asutatud äriühingutegevuse korraldamisega, ei vabasta see asjaolu kostjaid, kui hageja juhatuse liikmeid, oma seadusjärgsete kohustustetäitmisest. Juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine, sõltumata sellest, kus juhatuse liige parasjagu viibib, on õigusevastane tegevus (tegevusetus), mis toob kaasa juhatuse liikme vastutuse. Maakohus ei arvestanud nimetatud asjaoluga. Maakohus leidis ekslikult, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja poolt esile toodud asjaoludel ei saa kohus väita, et kostjad oleksid juhatuse liikmekohustusi
mittenõuetekohaselt täitnud. Tõlgendades ÄS § 315, on juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisena äriühingu ees käsitatav see, et kostjad jätsid hageja lepingulised kohustused tellija ees mõjuva põhjuseta täitmata, mille tulemusel tekkis kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjate tahtlusele hoiduda kõrvale juhatuse liikme vastutusest viitab seegi, et hageja maksejõetuse ilmnedes võõrandasid kostjad osaluse hagejas variisikule V. M ile, kes ühtlasi valiti ka hageja ainsaks juhatuse liikmeks. Kostjad tegid seda eesmärgiga hoiduda kõrvale hageja rahaliste kohustuste täitmisest tema võlausaldajate ees. Kohus jättis tähelepanuta V. M i seletused, kes tunnistas hageja pankrotimenetluses, et kostjate poolt hageja osade omandamisel oli tema eesmärgiks üksnes kostjatelt raha saamine. V. M i ütlustest on teada, et kostjad varjasid hageja osakapitali müümisel tahtlikult V. M i ees informatsiooni selle kohta, et hageja omab võlausaldajate ees täitmata kohustusi. Kostjate poolt hagejas osaluse müümise fakt niinimetatud „tankistile“ kostjate hageja juhatuse koosseisust üheaegse väljaarvamisega tõendab, et kostjad ei kavatsenud täita oma kohustusi hageja nimel, vaid otsustasid kõrvale hoiduda kohustuste täitmata jätmisega kaasnevast vastutusest. Samuti ei andnud kostjad hageja uuele juhatuse liikmele V. M ile üle vara ega raamatupidamisdokumentatsiooni. Ajal, mil kostjad oma osaluse hagejas müüsid, oli hagejal maksuvõlg ka Maksu- ja Tolliameti ees summas 405 379 krooni ja intress 22 925 krooni. Koos teiste täitmata jäetud hageja kohustustega tema üldvõlgnevus võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise momendil oli vähemalt 9 524 320,22 krooni (608 715,01 eurot). Pannes toime juhtimisvea ja põhjustades sellega hageja maksejõuetuse, kuid jättes esitamata seadusega ettenähtud pankrotiavalduse, rikkusid kostjad, kui hageja selleaegsed juhatuse liikmed, seadusest tulenevat juhatuse liikme kohustust esitada maksejõuetuse ilmnedes viivitamatult pankrotiavaldus (ÄS § 180 lg 51) . Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohusleidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta, kuid apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Hageja tugineb asjaolule, et 03.03.2008 tunnistas hageja, et tal on täitmata kohustus tellija AS Oriost Invest ees ja et ta on saanud tellijalt alusetult 463 274,13 eurot (ilma käibemaksuta); kostjad ei täitnud lubadust teha selles mahus ehitustöid järgnevate kuude jooksul; kostjad tekitasid hagejale kahju, mis seisnes sõlmitud kokkuleppes omaks võetud kohustuste teadlikus täitmata ja tagamata jätmises, mille tagajärjel tekkis AS-il Oriost Invest võlatunnistuses tulenev selge nõue hageja vastu (toimiku V kd., lk. 167-177). Hageja ja maakohus on ekslikult leidnud, et äriühingu poolt täimata kohustus tellija ees kujutab ennast äriühingule tekitatud kahju ÄS § 187 lg. 2 mõttes. ÄS § 187 lg. 2 ei sätesta kahju mõistet, mistõttu ei ole alust rääkida kahjust ÄS § 187 lg. 2 „mõttes“. Äriühingule kahju tekkimine, s.o. kahju olemasolu, on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks. VÕS § 128 lg. 2, 3 ja 4 kohaselt on varaline kahju otsene kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinenud vara väärtuse või väärtuse halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks
vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamiseks. Tellija ees võetud kohustuse täitmata jätmine ei tekitanud hagejale varalist kahju: hageja vara väärtus ei vähenenud. Esitatud asjaolude kohaselt tasus tellija töövõtulepingu järgse tasu hagejale ette, ja töövõtja kohustus 03.03.2008 selleks ajaks tegemata jäänud tööd teostama. Võla tunnistamine võlatunnistuses näidatud ulatuses vastas täitmata kohustuse väärtuse ekvivalendile. Võlatunnistuse ja võlgnevuse likvideerimise lubaduse andmise asemel pankrotiavalduse esitamine ei oleks kaasa toonud võlgnevus lõppemist või vähenemist. Teoreetiliselt saaks äriühingule tekitatud kahjuna käsitada viiviseid või muid kõrvalnõudeid, mis tuleneksid kohustuse täitmata jätmisest, samuti kohustust tagastada tellijale tööettevõtja tasus sisalduv ettevõtja kasum, kuid nimetatud asjaoludele ei ole hageja tuginenud. Võrdsustades võlausaldaja nõude endale tekitatud kahjuga nõuab hageja sisuliselt võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamist iseendale, millise nõude rahuldamine on õiguslikult välistatud. Kuivõrd hageja ei ole kostjate poolt endale tekitatud varalise kahju olemasolu tõendanud, siis on asjakohatu vaidlus selle üle, kas kostjad järgisid piisavalt oma hoolsuskohustust või mitte. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ja jätab lõppjäreldusena maakohtu otsuse muutma, hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Margo Klaar
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.