Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitis 255 648 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 2 järgi kahjunõudest teadasaamisest kuni põhinõude täitmiseni. Esialgse hagi kohaselt kuulutati hageja pankrot välja 29.11.2010. Kohus leidis, et hageja maksejõuetuse tekkimise tõenäoliseks põhjuseks on juhtimisvead. Kostjad olid hageja juhatuse liikmed alates hageja asutamisest 03.03.2004-12.05.2009. Hageja teostas töövõttu AS-ile XXX (edaspidi tellija) kuulunud ehitusobjektidel. Hageja sai AS-ilt XXX 11.04.2005, 09.03.2006 ja 25.07.2005 töövõtulepingute teostamiseks raha vastavalt 6 927 786 krooni, 17 053 900 krooni ja 3 514 425 krooni (ilma käibemaksuta). Hageja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata. AS XXX kompleksekspertiisist selgus, et objektidel toimus etteakteerimine: hageja akteeris lõplikult tööd, mis olid teostamata, lõpetamata või teostatud ebakvaliteetselt. Valeandmeid sisaldava aruandluse eest on AS XXX tasunud hagejale 11.04.2005 lepingu eest 1 384 151 krooni (käibemaksuga 1 633 298 krooni), 09.03.2006 lepingu eest 4 434 070 krooni (koos käibemaksuga 5 232 203 krooni) ja 25.07.2005 lepingu eest 871 798 krooni (koos käibemaksuga 1 028 722 krooni) rohkem. Faktiliselt teostamata tööde maksumus kokku on 6 900 820 krooni (koos käibemaksuga 8 142 968 krooni) ehk 441 045,60 eurot. Antud kahjunõude on AS XXX esitanud hageja pankrotimenetluses. Lepingujärgse leppetrahvi klausli alusel on AS XXX esitanud hagejale 11.04.2005 lepingust tuleneva leppetrahvinõude summas 486 371 krooni ehk 31 085 eurot. Maksu- ja Tolliamet on hagejale esitanud maksunõude summas 716 160,23 krooni. AS DnB Nord Liising on esitanud hagejale 16.04.2009 garantiilepingust tuleneva nõude, mis tuleneb AS DnB Nord Liising ja XXX vahel 16.04.2009 sõlmitud liisinglepingust nr 114190. Hagejale ei ole teada, et AS-ilt XXX saadud rahalised vahendid oleksid ära kasutatud hageja majandustegevuses. Samuti ei ole garantiilepingu sõlmimine seotud hageja majandustegevusega. Kostjad ei ole pankrotihaldurile üle andnud raamatupidamisdokumente. Praegune juhatuse liige XXX ei ole olnud seotud hageja majandustegevusega, sest majandustegevus oli tema juhatusse asumise ajaks lõppenud. Hageja täpsustas nõuet. Hageja põhinõue on 463 274,13 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest, s.o 07.01.2011 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 järgi. Kohtuistungil märkis hageja, et ta viivise nõuet ei esita. Hageja jääb põhinõude juurde (VI kd, t lk 182). Kohtuistungil palus hageja juhinduda täpsustatud hagiavaldustes toodud asjaoludest ja jätta muud asjaolud tähelepanuta (VI kd, t lk 182).

Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja nõude õiguslik alus on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2. Kostjad olid hageja juhatuse liikmed asutamisest kuni 12.05.2009. 09.03.2006 sõlmis hageja AS-iga XXX (edaspidi tellija) töövõtulepingu nr XXX XXX ja XXX ridamajade ehitamiseks. Selle lepingu alusel tasus tellija hagejale 17 053 900 krooni ehk 1 089 942,86 eurot. 28.02.2008 esitas tellija hagejale pretensiooni tegemata ja ebakvaliteetsete tööde osas. 03.03.2008 sõlmisid tellija ja hageja (keda esindas kostja XXX) töövõtulepingu 03-06 lisa, milles kinnitas, et on tellijalt alusetult saanud 8 553 424 krooni ehk 546 663,43 eurot. Seega tunnistas hageja, et on tööde eest alusetult saanud 546 663,43 eurot ja kohustus kohustused täita hiljemalt 01.06.2008. 04.04.2008 viidi läbi ehitustööde ülevaatus, milles kostja XXX tunnistas, et täiendavaid ehitustöid ei olnud alates 03.03.2008 teostatud. Puudused olid kõrvaldamata ka 11.04.2008 korduvläbivaatuse ajaks. Tellija saatis hagejale mitmed nõudekirjad, millele kostjad ei vastanud. Viimases, s.o 31.07.2009 nõudekirjas märkis tellija, et hageja ei ole töid senimaani teinud. Hageja leiab, et kostjad on jätnud täitmata 03.03.2008 võetud kohustuse summas 7 248 665 krooni ehk 463 274,13 eurot. Kostjad pidid 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimise ajal teadma, et nad ei suuda kohustust täita. 16 päeva pärast esitas kostja XXX avalduse tööle asumiseks Vene Föderatsioonis tähtajaga 1 aasta. Kostja XXX on 26.02.2008 esitanud Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale Eesti Vabariigis avalduse 1 aasta pikkuse kestvusega sissesõiduviisa saamiseks varem saadud Venemaa tööloa alusel. Seega oli kostjatele teada, et nad ei täida 03.03.2008 võetud kohustusi. Vene Föderatsiooni tööle asumise ajaks oli kostja XXX valduses dokumendid Vene Föderatsiooni tööle asumiseks. Kostja tahtlus seisneb selles, et ta sõlmis 03.03.2008 lepingu teades, et ta seda täitma ei hakka. Kostjad taotlesid tööviisasid ning kuna töötaja täidab töökohustusi isiklikult on välistatud, et nad võisid samaaegselt täita juhatuse liikme kohustusi. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kostjad vaidlevad hagile vastu. Tellija on jätnud hagejale tööfrondi üle andmata ning tööde eest tasumata. Tellija on jätnud tasumata lepingu 04/1 järgi lisatööde eest 1 216 452 krooni. Hageja keeldus kohustuse täitmisest, esitas viivise nõude, tasaarvestuse avalduse ja ütles töövõtulepingud üles. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et valeandmeid ega ebaõiget aruandlust esitatud ei ole. Kriminaalmenetluses tuvastatud faktiliste asjaoludega on hageja faktilised asjaolud kummutatud. On tuvastatud, et ekspertiis ei vastanud nõuetele – eksperdil puudusid teadmised uuritava objekti ning tööde teostamise tingimustest sh seaduslikust kohustuse täitmisest keeldumisest. Liisinglepingust tulenev kohustus on enne juhatusest tagasi astumist lõppenud. XXX objekti osas on hageja teostanud tasaarvestuse. Kostjad ei ole juhatuse liikmete kohustusi rikkunud. Kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kostjad ei ole kahju tekkimises süüdi. Kostjad paluvad kohaldada aegumist. AS XXX nõue tuleneb asjaoludest, mis on toimunud rohkem kui 5 aastat tagasi. Töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Lähtudes aegumisest on kostjatel õigus keelduda nõude täitmisest. Kostjad leiavad, et hageja nõude puhul on tegemist tellija nõudega hageja vastu, mis tal võib olla vaidlusalustest töövõtulepingutest ning mille õiguslikuks kvalifikatsiooniks on hinna alandamise nõue. Tellija nõudeavaldus ja käesolev hagiavaldus põhinevad samadel asjaoludel. Nõue on sissenõutavaks muutunud aktide alla kirjutamisega, millest enamus on tehtud enam kui 5 aastat hagi esitamisest. Täpsustatud hagiavaldusele esitasid kostjad järgmised väited. 03.03.2008 kokkuleppega ei ole aktsepteeritud tegemata tööde mahtu ega tehtud tööde kvaliteeti. Kokkuleppega on

reserveeritud õigus ekspertiisi tulemusi vaidlustada. Kostjad rõhutavad, et äriühingu suutmatus oma lubaduste täitmiseks ei ole juhatuse liikme vastutuse aluseks. Kostjad tegutsesid oma parimate jõupingutuste ning teadmiste kohaselt ning hageja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja nõue on samane AS XXX nõudega ning käesolev hagi tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on väide, et kostjad ei ole hageja pöördumistele vastanud. Kostjad märgivad ka seda, et hageja omas vaidlusalusel ajaperioodil Vene Föderatsioonis tütarfirmat XXX ning sel eesmärgil viibisid kostjad perioodiliselt ja korduvalt Vene Föderatsioonis. Juhatuse liikme katkematu ja isiklik viibimine äriühingu asukoha riigis ei ole juhatuse liikme puhul vajalik ega tähtis.

Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 29.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-42150 on hageja pankrot välja kuulutatud (I kd, t lk 8-12). Teiste hulgas on oma nõude hageja pankrotimenetluses esitanud ka AS XXX(V kd, t lk 11-16, 32-37, 52-55; VI kd, t lk 30-40). Tallinna Ringkonnakohus on 09.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-25067 kinnitanud AS XXX ja kostjate vahelise kokkuleppe, mille kohaselt kostjad tunnustavad tellija nõuet hageja pankrotimenetluses summas 443 467,73 eurot (VI kd, t lk 92-94). Kostjad leiavad, et tellija nõue hageja vastu välistab antud hagi rahuldamise, kuna see põhineb samadel asjaoludel. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hageja leiab antud juhul, et kostjad on hagejale kahju tekitanud ning vastutavad juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu hageja ees. Hagejal on õigus sellise nõudega kohtu poole pöörduda. Hageja nõudeõigust ei välista asjaolu, et hageja vastu on kolmas isik oma nõude esitanud. Kuigi asjaolud võivad kattuda, ei ole tegemist sama nõudega. Kohus peab antud hagi lubatavaks. Kohtuistungil märkis hageja, et ta viivise nõuet ei esita ja jääb jääb põhinõude juurde (VI kd, t lk 182). Kohus sellest ka lähtub. Hagejal on õigus oma nõuet kujundada. Kohtuistungil palus hageja juhinduda täpsustatud hagiavaldustes toodud asjaoludest ja jätta muud asjaolud tähelepanuta (VI kd, t lk 182). Esialgne hagiavaldus puudutab kolme töövõtulepingut ehitusobjektide asukohaga XXX, XXX ja XXX ning XXX. Täpsustatud hagiavaldus puudutab vaid XXX ja XXX ehitusobjekte. Kohus jätab asjaolud ja tõendid seoses XXX ja XXX asuvate ehitusobjektidega tähelepanuta (I kd, t lk 65-112, 160-210; II kd, t lk 3-38, 87-111, 113-139; III kd, t lk 25-32, 72-279; IV kd, t lk 48; V kd, t lk 194-196). Hageja nõue tugineb ÄS § 187 lg-l 2. Vastavalt ÄS § 187 lg 2 „juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Sama paragrahvi 1. lõike järgi „juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-67-03 järgi kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi. Kohus leiab, et Riigikohtu lahendid aktsiaseltsi puudutavas analoogilises regulatsioonis on kohaldatavad ka osaühingu suhtes, sest osaühingu juhatuse liikme vastutus on reguleeritud sarnaselt aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutusega.

Hagjeja leiab, et kostjad on juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kohus tuvastab hagi aluseks olevad asjaolud. Puudub vaidlus selles, et kostjad olid hageja registrikaardi järgi hageja juhatuse liikmed selle asutamisest kuni 12.05.2009 (I kd, t lk 201-210; IV kd, t lk 262-264). Hageja on sõlminud AS-iga XXX09.03.2006 töövõtulepingu nr 03-06 ehitustööde teostamiseks objektil XXX, mille kohaselt kohustus hageja teostama nimetatud objektil ehitustööd (I kd, t lk 113-158). 03.03.2008 on töövõtulepingu pooled sõlminud lisakokkuleppe lepingule nr 03-06, mille järgi on lepingu järgi teostatud ettemaks summas 7 248 665 krooni ilma maksudeta. See järeldus tugines XXX OÜ ekspertiisiaktile ning kokkuleppe järgi oli töövõtjal õigus nimetatud ekspertiisiakti järeldusi täielikult või osaliselt vaidlustada. Hageja kohustus tööd tegema hiljemalt 01.06.2008 (I kd, t lk 158). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need tuvastatuks. Nii töövõtulepingu kui selle 03.03.2008 lisa allkirjastas kostja XXX. Kostja allkirjastas antud dokumendid hageja juhatuse liikmena. Kuivõrd kohustused tekkisid hagejale ning ka kaaskostja XXX oli sel hetkel hageja juhatuse liige, kohustusid mõlemad kostjad juhatuse liikmetena korraldama hagejale võetud kohustuste täitmist. Vaatamata sellele, et dokumendid allkirjastas vaid üks kostja, kannavad vastutust mõlemad juhatuse liikmed. Poolte vahel on vaidlus 03.03.2008 kokkuleppe tõlgendamise osas. Hageja leiab, et tegemist on omaksvõtuga etteakteerimise ja ettemaksu osas ning võlatunnistusega. Kostjad leiavad, et selle aktiga ei ole kostjad neid asjaolusid õigeks võtnud. Kohtuistungil olid pooled ühel meelel, et kohus peab hindama kokkuleppe aluseks oleva ekspertiisi akti usaldusväärsust ja kokkuleppe punkti 2 sõnastust. Kuivõrd pooled ei oma 03.03.2008 kokkuleppe p 2 tõlgenduse osas üksmeelt, tõlgendab kohus seda punkti võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 järgi, s.o nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et antud punkti sõnastusest tuleb üheselt välja see, et ehitusobjektil on teostatud tööde eest ettemaks summas 7 248 665 krooni ilma maksudeta. Teistmoodi ei ole võimalik sellest sõnastusest aru saada. Järgmistes punktides on hageja kohustunud puuduvad tööd tegema või puudustega tööd parandama ning pooled leppisid tööde tähtajaks kokku 01.06.2008. Nimetatu oligi kohtu hinnangul antud kokkuleppe sisuks. Kohus nõustub kostjatega küll selles, et kokkuleppe p-s 2 on töövõtjale jäetud õigus vaidlustada XXX OÜ ekspertiisiakti järeldused, kuid seda ei ole tehtud. Kostjad on küll väitnud, et on nimetatud ekspertiisiakti vaidlustanud 11.04.2008 ja 02.05.2008 kirjadega (III kd, t lk 21-24), kuid nendest kirjadest ei nähtu, et vaidlustatud oleks XXX OÜ ekspertiisiakt. Seda ei tulene mh ka 02.05.2008 kirja p 3 2. lausest. Seetõttu leiab kohus, et XXX OÜ ekspertiisiakti ei ole vaidlustatud. Mis puudutab spetsialisti arvamust tööde etteakteerimise kohta (II kd, t lk 40-84, 157-165), siis märgib kohus antud küsimuses järgmist. Kohtul puudub kahtlus XXXasjatundlikkuses. Spetsialisti arvamuse koostamisel ei ole oluline, et isik oleks riiklikult tunnustatud ekspert või kantud mõnda registrisse. Tähtsust omab eriteadmiste olemasolu ning seda antud juhul kahtluse alla seatud ei ole. Samuti hindab kohus spetsialisti arvamust kogumis teiste tõenditega. 03.03.2008 kokkuleppest tulenevalt on töövõtja tööde etteakteerimisega (sellest tuleneva ettemaksuga) nõustutud ning tõenditevahelist vastuolu ei ole. Kostjad tuginevad kriminaalasja menetleja hinnangule (III kd, t lk 33-43; V kd, t lk 38-51), kuid see hinnang ei ole kohtule siduv. Kohus hindab tõendeid iseseisvalt kriminaalmenetleja seisukohtadest. Samuti ei ole ülejäänud tõenditega, sh 03.03.2008 kokkuleppega kooskõlas Valeri Lošakovi analüütiline aruanne (V kd, t lk 234-243, 270-294) mis tuleb ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Asja materjalidest nähtub, et töövõtulepingu pooled aktsepteerisid XXXhinnanguid tööde teostamise osas (ja seda ka pärast tema arvamuse koostamist), sest näiteks 04.04.2008

ja 11.04.2008 ülevaatuse protokollid on allkirjastatud just XXX ja kostja XXX poolt (V kd, t lk 184-187). Seega on XXX03.03.2008 kokkuleppes kinnitanud spetsialisti arvamuse vastavust ega ole hinnangut vaidlustanud, ka pärast spetsialisti arvamust on XXX aktsepteerinud XXX seisukohti tööde ülevaatamisel ning seetõttu peab kohus võimalikuks XXX koostatud spetsialisti arvamusega arvestada. Kostjad väidavad ka seda, et hageja ei ole tellijalt kõiki summasid saanud. Raha tasumise kohta on hageja esitanud tellija 27.03.2006 maksekorralduse 4 000 000 krooni tasumise kohta (II kd, t lk 86) ja hageja konto väljavõtted (IV kd, t lk 238-261; V kd, t lk 99-142). Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud tellijalt raha saamist. Samuti märgib kohus, et 03.03.2008 kokkuleppes on kostja XXX hageja juhatuse liikmena tunnistanud ettemaksu. Kohus leiab, et ettemaksu saamise tellijalt summas 7 248 665 krooni ilma maksudeta on hageja suutnud tõendada. Kostjate vastuväited on alusetud. Seega on kohus tuvastanud, et vaidlusaluse töövõtulepingu järgi oli tegemata töid väärtuses 7 248 665 krooni ilma maksudeta ning et hageja kohustus tööd tegema hiljemalt 01.06.2008. Puudub vaidlus, et selleks ajaks töid täies ulatuses ära teha ei õnnestunud. Seda kinnitavad ka ehitusobjekti ülevaatuse aktid, mis on allkirjastatud XXX ja kostja XXX poolt (V kd, t lk 184187). 08.12.2010 avalduse järgi on hageja juhatuse liige XXX avaldanud, et hagejal ei ole enam mingeid rahalisi vahendeid (II kd, t lk 145-146, 152-153). Kohustuse täitmata jätmisest on tellijal nõue hageja vastu ning seda võib käsitleda hageja kahjuna ÄS § 187 lg 2 mõttes. Hageja leiab, et 03.03.2008 kokkuleppe täitmata jätmisega on kostjad oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hageja väidab, et kostjad ei vastanud tellija pretensioonidele (V kd, t lk 188-209) ning olid 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimise ajal teadlikud, et nad seda kokkulepet ei täida, kuna soovisid samal ajal tööle asuda Vene Föderatsiooni. Analüüsides esitatud tõendeid ei jõudnud kohus hagejaga samale järeldusele. Kostjad iseenesest ei vaidlusta seda, et on taotlenud Vene Föderatsioonist viisat seal tööle asumiseks. Politsei ja Piirivalveameti 12.03.2012 kirjast nr 2.1-4/47201-2 nähtub, et perioodil 01.03.2008-30.04.2009 on XXX sisenenud Eesti Vabariiki Vene Föderatsioonist 07.03.2009 ja väljunud Vene Föderatsiooni 31.03.2009; XXX väljunud/sisenenud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni vastavalt 05.03.2008 ja 11.04.2008, väljunud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni 16.04.2008, 22.02.2009 ja 31.03.2009 ning sisenenud 10.04.2009 (VI kd, t lk 71-73). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Kostjad väidavad, et tegelesid Vene Föderatsioonis hageja tütarfirma XXX majandustegevusega (VI kd, t lk 42-64), sh pidasid läbirääkimisi hageja uute projektide käivitamisega. Kohus peab seda selgitust mõistlikuks. Kohus nõustub kostjatega, et juhatuse liikme isiklik ja katkematu viibimine äriühingu asukoha riigis ei ole juhatuse liikme puhul tähtis ning vajalik. Esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimisel teadsid kostjad, et nad seda kokkulepet ei täida. Pärast 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimist teostatud tööde ülevaatuse protokolli järgi viibis tööde ülevaatuse juures kostja XXX ega hoidunud tööde ülevaatusest kõrvale. Tööde 04.04.2008 ülevaatuse protokollist nähtub, et kuigi objektil aktiivset tööd ei käinud, käisid ühes boksis kipsitööd, väidetavalt ka katlamaja ehitus. 11.04.2008 ülevaatuse protokollist nähtub, et objektil oli 3 töölist, katlamaja oli valmis, aga vee puudusel seda tööle panna ei saanud. Seega nähtub viidatud protokollidest, et pärast 03.03.2008 töid siiski teostati. Seetõttu ei saa kohus jõuda järeldusele, et 03.03.2008 kokkuleppe sõlmimisel olid kostjad teadlikud, et nad seda kokkulepet ei täida. Samuti on asja materjalide juures piisavalt lepingupoolte kirjavahetust ning ei saa väita, et kostjad hageja juhatuse liikmetena ignoreerisid tellijat. Õige on hageja väide, et 03.03.2008 kokkuleppe järgsed tööd jäid täies mahus tegemata, kuid vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-152-00 aktsiaseltsi kohustuse täitmata jätmine

iseenesest ei too kaasa selle juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 alusel. Kahju hüvitamise kohustus tekib juhatuse liikmel üksnes siis, kui aktsiaseltsi võlausaldajal on tekkinud kahju juhatuse liikme õigusevastase tegevuse või tegevusetusega ning juhatuse liige ei tõenda, et kahju on tekkinud mitte tema süül. Seega tuleb sellest Riigikohtu lahendist järeldada, et pelgalt juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmine (mis leidis aset käesoleval juhul) ei ole aluseks juhatuse liikme vastutuseks. Tuleb tuvastada ka juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Hageja poolt esile toodud asjaoludel (s.o viisa taotlemine ning hageja tütarettevõttega tegelemine Vene Föderatsioonis) ei saa kohus väita, et kostjad oleksid juhatuse liikme kohustusi mittenõuetekohaselt täitnud. Sel põhjusel jääb hagi rahuldamata. Kohus jätab hageja nõude summas 463 274,13 eurot rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega puudub vajadus analüüsida aegumise küsimust. Harju Maakohtu 08.12.2010 määrusega on seatud XXX kinnistule asukohaga XXX kohtulik hüpoteek summas 4 000 000 krooni (I kd, t lk 17-18; II kd, t lk 194-196; V kd, t lk 256-265) ning 28.03.2012 määrusega käsutamise keelumärge XXX omandis olevale OÜ XXX osadele, mis moodustavad 100% OÜ OÜ XXX osakapitalist (VI kd, t lk 95-96). Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagi tagamise abinõud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 järgi tühistada. Harju Maakohtu 01.02.2012 määrusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 1 ja 2 järgi „menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.“ Seega peab hageja kandma kostja kulutused vaatamata menetlusabi saamisele. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi 7’ lõike järgi kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, mõistetakse käesolevas paragrahvis sätestatu alusel riigituludesse välja riigilõiv madalama riigilõivumäära järgi. Seega tuleb hagejalt riigilõiv riigi tuludesse välja mõista. Hagihind on 463 274,13 eurot. Hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse järgi tuli sellelt hagihinnalt tasuda 16 617,02 eurot. Praegu tuleb antud hagihinnalt tasuda riigilõivu 3 200 eurot kui hagi esitatakse e-toimiku kaudu. TsMS § 6 järgi menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kohus peab võimalikuks riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel juhinduda TsMS § 190 lg-st 7’ ja mõistab hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 3 200 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.