2-13-15427/20 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 133 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 487 lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. 08.04.2013 on Pärnu Maakohtule esitatud aktsiaseltsi PE avaldus NC osaühingu vastu maksekäsu kiirmenetluses 4 368 euro nõudes. 28.05.2013 määrusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle antud menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kuna aktsiaseltsi PE maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vastanud TsMS §-s 363 sätestatud hagiavalduse nõuetele, kohustas kohus 05.06.2013 kohtumäärusega avaldajat esitama kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma seaduses ette nähtud riigilõivu hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Hageja sai kohtumääruse kätte 06.06.2013. Hageja esitas 18.06.2013 puuduste kõrvaldamistega hagiavalduse, mille kohus jättis 25.06.2013 käiguta tulenevalt asjaolust, et hagiavalduses toodud hagihind ei vasta TsMS § 133 lg 2 nõuetele ning hagiavalduses esitatud hagi aluse tõendid ei põhista nõudeõiguse olemasolu kostja vastu. Hageja esitas 08.07.2013 hagi tagasivõtmise avalduse. Kohus leiab, et kuna hagi ei ole menetlusse võetud, ei saa seda jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et hageja hagi tagasivõtmise

2-13-15427 avaldus väljendab hageja tahet mitte kõrvaldada hagiavaldusest kohtu poolt osundatud puudusi ning mitte jätkata hagimenetlust. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesoleva ajani osundatud puudusi kõrvaldanud, tuleb § 487 lg 3 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, tagastatakse see TsMS § 372 lg 4 alusel koos selle lisadega hagejale. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 300 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 131.04 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks tasunud täiendavalt riigilõivu 168.96 eurot. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks ning hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine on põhjustatud hagejapoolsest hagi tagasi võtmisest, ei ole hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).