Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik 09.05.2011.a. on Tallinna Üürikomisjon otsusega nr 11-1/54/11 kohustanud XXXtagastama Tallinna linnale üüritud asi, eluruum Tallinnas asukohaga XXX, eluruumi XXXTallinn tagastamisest keeldumisel määrata otsuse täitmise viisiks XXXväljatõstmine nimetatud eluruumist (t.l. 6-9). Sama otsusega on XXXvälja mõistetud Tallinna linna kasuks kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest ja kõrvalkulud kokku 383.36 eurot. 13.06.2011.a. on XXXesitanud Harju Maakohtule taotluse Tallinna Üürikomisjoni otsuse nr 111/54/11 läbivaatamiseks. Harju Maakohus on 07.11.2011.a. otsustanud sama üürivaidlusasja menetleda hagimenetluses ja võtnud menetlusse Tallinna linna hagi XXXvastu eluruumi tagastamise ning võlgnevuse nõudes. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27. novembril 2008.a. Tallinna linna omandis olevas eluruumis asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu nr XXXeluruumi XXXkasutamiseks tähtajaga viis aastat. Üürilepingu sõlmimisega kinnitas XXX, et kohustub järgima üürilepingu tingimustena Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003.a.määrusega nr 38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimusi“. Üürnik kohustus lepingu p 9 alusel tasuma igakuiselt üüri 25 krooni/m2 (1.60 eurot/m2). Vastavalt üürilepingu üldtingimuste p 9 suurendas üürileandja üüri ning alates 01.10.2010.a. on vastavalt Tallinna linnavalitsuse 25.11.2009.a. korraldusele nr 1957-l üüri suuruseks 27,5 krooni m2 (1.76 eurot/m2), mis teeb igakuiseks üüriks 67.58 eurot (1 057.40 krooni. 13. detsembri 2010.a. seisuga oli kostjal üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 7 568.73 krooni, mis ületas kolme kuu eest maksmisele kuuluvat üüri ja kõrvalkulude summat. Üürivõlgnevuse arvestus nähtub kostja korteri saldo võlaarvestuselt, kus 11.2010.a. seisuga on kostja poolt tasumisele kuuluvaks lõppsaldoks 483.73 eurot ehk 7 568.73 krooni. Tulenevalt kostja ulatuslikust võlgnevusest ütles hageja 13. detsembril 2010.a. alates 12. jaanuarist 2011.a. üles kostjaga sõlmitud üürilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 316 lg 1 ja üldtingimuste p 8 alusel. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja likvideerinud üürilepingu ülesütlemise aluseks olnud võlgnevuse, kuid võla hilisem tasumine ei mõjuta lepingu ülesütlemise kehtivust. Üürikomisjonile avalduse esitamise seisuga 22. märts 2011.a. oli kostjal kahjuhüvitise ja kõrvalkulude võlg 226.28 eurot (3 540.51 krooni) ja talle oli esitatud arve kahjuhüvitise ja kommunaalkulude eest summas 157.08 eurot ( 2 457.77 krooni) maksetähtajaga 31.03.2011.a., võlgnevus kokku oli 383.36 eurot. Kostja jätkab üüriruumi kasutamist ilma õigusliku aluseta, mistõttu oli kostjal 01. novembri 2011.a. seisuga kahjuhüvitise ja kõrvalkulude võlgnevus kogusummas 277.85 eurot. Üürilepingu üldtingimuste punkti 13.2 kohaselt kohustus üürnik arvestama majaelanike huvidega, elamu sisekorraeeskirja punkti 2.1 kohaselt on üürnikul keelatud tekitada kella 23.00st kuni 07.00-ni müra, mis häirib naabreid. Kostja nimetatud üürilepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Majaelanikud on korduvalt kaevanud kostja korterist kostuva lärmi ja öörahu rikkumise peale, korduvalt on kohale kutsutud ka politseipatrull. Kostjaga on käinud vestlemas ka majahaldur, kostjat hoiatati üürilepingu ülesütlemise eest, kui kostja jätkab üürilepingu rikkumist ega arvesta majaelanike ja naabrite huvidega. Kostja jätkas vaatamata korduvatele sekkumistele üürilepingu rikkumist, mistõttu oli lisaks võlgnevusele üürilepingu ülesütlemise aluseks ka üürilepingu korduv rikkumine vastavalt tingimust p 13.2 ja VÕS § 276 lg 3. Hageja palub XXXkohustada tagastama Tallinna linnale üüritud asi, eluruum Tallinnas aadressil XXX, eluruumi 13a-61 vabatahtlikust tagastamisest keeldumisel määrata otsuse täitmise viisiks XXXväljatõstmine nimetatud eluruumist, välja mõista XXXTallinna linna kasuks kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest ja kõrvalkulud kokku 277.85 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohtuistungil 13.06.2013.a. hageja loobus kahjuhüvitise ja kõrvalkulude eest 277.85 euro väljamõistmise nõudest, sest kostja on nimetatud summad hagejale tasunud ja selles osas palub hageja menetluse lõpetada. Kostja seisukohad Kostjaga on vesteldud telefoni teel 2009.a. oktoobris, mil ta pidas oma sünnipäeva. Paar päeva hiljem sai kostja kõne, kus küsiti, kas tema on korteri üürnik ja kas tähistas sünnipäeva, kuid helistaja ei tõstatanud mingeid probleeme. Hoiatuskirju saamata sai kostja üürilepingu ülesütlemisavalduse kätte 28.12.2010.a. Need peaaegu kolme elatud aasta jooksul on olnud ainukesed kontaktid üürileandjaga. Väide, et kostja on alates 2009.a. oktoobrist rikkunud teiste majaelanike ja naabrite öörahu ligikaudu kümme korda ei vasta tõele. Põhja prefektuuri väljavõtte kohaselt on väljakutseid tehtud kuus, millest kaks on ajal, mis ei kuulu öörahu rikkumise alla. Kostja on võtnud ühendust Tallinna linnaga leidmaks probleemidele lahendust ning võlgnevuse osas on ka kokkuleppele jõutud. Kostja arusaamade kohaselt on üürivõlgade ja öörahu rikkumisega seotud probleemid lahendatud ning peale naabritele antud lubadusi on kostja arvestanud naabrite huvide ning maja sisekorraeeskirjadega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 27. novembril 2008.a. sõlmisid Tallinna linn ja XXXTallinna linna omandis olevas eluruumis asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu nr XXXeluruumi XXXkasutamiseks tähtajaga viis aastat (üürikomisjoni toimik lk 4). Pooled ei vaidle, et üürilepingu kinnitamisega kinnitas üürnik XXX, et kohustub järgima üürilepingu tingimustena Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003.a. määrusega nr 38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimusi“ (üürikomisjoni toimik lk 5-11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt on üürileping leping, millega üürileandja kohustub andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. Kohus tuvastas, et Tallinna linn ütles 13. detsembril 2010.a. üürilepingu XXX üles alates 12. jaanuarist 2011.a. (t.l. 5). VÕS § 316 lg 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või kui võlgnetava üüri ja/või kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest tasumisele kuuluvat vastavat summat. Pooled ei vaidle, et üürilepingu ülesütlemist vaidlustatud ei ole. Vaidlust ei ole, et üürilepingu ülesütlemise põhjuseks oli kostja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 7 568.73 krooni ehk 483.73 eurot, mis ületas kolme kuu eest maksmisele kuuluvat üüri ja kõrvalkulude summat (üürikomisjoni toimik lk 21-23, t.l. 43-46). Pooled ei vaidle, et aadressile XXXTallinn on politseile tehtud väljakutseid kuus korda (t.l. 4, üürikomisjoni toimik lk 20). Vaidlust ei ole, et kostja üürnikuna kohustus arvestama majaelanike huvidega ning elamu sisekorraeeskirjade punkti 2.1 kohaselt on üürnikul keelatud tekitada kella 23.00-st kuni 07.00-ni müra (üürikomisjoni toimik lk 12-13, mis häiris naabreid (üürikomisjoni toimik lk 14-19).

VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja üüritud asja – eluruumi XXXTallinn hagejale peale üürilepingu lõpetamist tagastanud ei ole. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vaidlust ei ole, et hageja on eluruumi, asukohaga XXXTallinn omanik. Kuna eluruumi üürileping on üles öeldud alates 12 jaanuarist 2011.a., siis on tuvastatud, et peale seda on kostja jätkanud nimetatud eluruumi kasutamist õigusliku aluseta, seega on hagejal õigus nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluv eluruum XXXTallinn. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kohustada XXXtagastama Tallinna linnale üüritud asi, eluruum Tallinnas aadressil XXX. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetaks viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Täitemenetluse seadustiku § 180 alusel kui võlgnik ei täida täitedokumenti vabatahtlikult võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui isikud. Juhul kui kostja keeldub vabatahtlikult täitmast kohtuotsust eluruumi tagastamisel, siis määrab kohus otsuse täitmise viisiks XXXväljatõstmise nimetatud eluruumist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna Tallinna linn on hagist XXXvastu kahjuhüvitise eluruumi tagastamise viivitamise eest ja kõrvalkulude väljamõistmise 277.85 euro nõudes loobunud ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud avaldusest loobumine vastu võtta ja selles nõudes menetlus lõpetada vastavalt TsSM § 428 lg 1 p 3. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Lähtudes eeltoodust kohus lõpetab menetluse Tallinna linna hagist XXXvastu kahjuhüvitise eluruumi tagastamise viivitamise eest ja kõrvalkulude väljamõistmise 277.85 euro nõudes. Kuna hageja loobus kahjuhüvitise ja kõrvalkulude väljamõistmise nõudest, ei ole kohtul vajalik võtta seisukohta hageja ja kostja väidete osas, mis puudutavad kostja võimalikku võlgnevust hagejale. Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.