2-12-22379
Kohus
Pärnu Maakohus
Määrusetegemise aeg ja koht
11. juuli 2013.a., Haapsalu kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Tambet Grauberg
Tsiviilasja number
2-12-22379
Tsiviilasi
Võlgniku Merilin Kerson ́i pankrotimenetlus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: Merilin Kerson, isikukood *, elukoht *; e-post: * Pankrotihaldur: Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert registrikood 10356838, mobiiltelefon *, faks 4431313, epost: [email protected])
esindajad
1 169,58 €
SEB Pank AS
7 373,69 €
Koduliising OÜ
1 481,41 €
Krediidikassa AS
404,88 €
Swedbank AS
79,07 €
Imatra Elekter AS
485,51 €
KÜ Palivere Põllu 8
144,51 €
Taebla Kodu AS
1 309,58 €
5 867,66 €
Elion Ettevõtted AS ERA Liisingu Inkassoteenused AS House of Brands OÜ
971,84 € 1 393,64 € 399,62 €
III rahuldamisjärgu nõuded:
2-12-22379
SVEA Finantseerimine OÜ
502,01 €
saata
Merilin
Kersonle,
Andrus
Õnnikule
ning
Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lõikele 1. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 29.06.2012 kuulutati välja Merilin Kersoni pankrot. 01.02.2013 esitas haldur kohtule jaotusettepaneku kinnitamiseks. 22.02.2013.a. kinnitas kohus jaotusettepaneku. 10.06.2013.a. esitas pankrotihaldur lõpparuande ning 28.06.2013.a. esitas halduri menetlusabi taotluse. 10.07.2013.a. teatas võlgnik Merilin Kerson Pärnu Maakohtule, et on lõpparuande kätte saanud ja ei vaidle sellele vastu. Aruande kohaselt tuginedes PankrS §-le 158 p 1 teatab Merilin Kerson ́i (pankrotis) pankrotihaldur kohtule, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks seaduses ettenähtud viisil ja teeb ettepaneku lõpetada Merilin Kerson ́i (pankrotis) pankrotimenetlus PankrS § 158 lg 4 alusel raugemisega. Vastava otsuse on teinud ka võlausaldajate 10.06.2013.a. üldkoosolek. Järgnevalt esitab pankrotihaldur PankrS § 158 lg 3 märgitud aruande:
2-12-22379
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankrotivara ja selle müügi arvelt on laekunud järgmised summad:
350,00 € 17,83 € 2 653,37 € 0,75 € 3 021,95 €
2 636,40 € 12,47 € 6,39 € 6,08 € 373,08 € 179,00 € 168,00 € 26,08 € 3 021,95 €
nõuded puuduvad
MCB Finance OÜ 1 169,58 5,55 1 169,58 SEB Pank AS 7 373,69 34,98 7 373,69 Koduliising OÜ 1 481,41 7,02 1 481,41
2-12-22379
Krediidikassa AS 404,88 1,92 404,88 Swedbank AS 79,07 0,38 79,07 Imatra Elekter AS 485,51 2,30 485,51 KÜ Palivere Põllu 8 144,51 0,69 144,51 Taebla Kodu AS 1 309,58 6,21 1 309,58
5 867,66 27,83 5 867,66 Elion Ettevõtted AS 971,84 4,61 971,84 ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1 393,64 6,61 1 393,64 House of Brands OÜ 399,62 1,90 399,62 Kokku II järgus 21 080,99 100,00 21 080,99
SVEA Finantseerimine OÜ 502,01 100,00 502,01 Kokku III järgus 502,01 100,00 502,01
21 583,00 21 583,00
2-12-22379
Võlgnik Merilin Kerson ́i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma maksevõime ülehindamine laenukohustuste võtmisel ning maksejõuetuse süvenemisele aitas kaasa kinnisvarahindade madalaseis, mille tõttu ei õnnestunud kinnisvara vajaliku hinnaga müüa. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2008.a. lõpp, kui võlgnik ei suutnud tasuda laenu SEB Pank AS-ile, olid tekkinud võlgnevused teenusepakkujate ees ning BIGBANK AS alustas võlgnevuste sissenõudmist täitemenetluse korras. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. 12.Pankrotihalduri tasu Merilin Kerson ́i (pankrotis) pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 367,83 € (korteriomandi müük, laekunud intressid), millelt PankrS § 65 1 lg 1 kohaselt on ette nähtud halduri tasu alammääraks 91,96 eurot ning PankrS § 65 1 lg 2 kohaselt halduri tasu ülemmääraks 128,74 €. Kuna nimetatud tasu ei ole ilmselgelt vastavuses halduri poolt tegelikult tehtud tööga, siis tuleb käesoleval juhul seaduse analoogiat kasutades võtta halduri tasu määramisel aluseks PankrS § 23 lõigetest 1,2,3,5 ja 6 tulenev. Merilin Kerson ́i pankrotimenetluses teostas pankrotihaldur järgmised toimingud:
2-12-22379
Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku Merilin Kerson ́i poolt liialt suurte laenukohustuste võtmine, milliste täitmist võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja vajalik ning halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Haldur on kulutanud menetluses 19 tundi, tasumääraga 64 eurot tunnis, so kokku 1 216 eurot. Haldur taotleb tasuks 397 eurot, mis hüvitada riigi õigusabikorras riigi vahenditest. Pankroti halduri kuludena kuulub hüvitamisele kulud summas 96 eurot, mis tuleb välja mõista pankrotivarast. Kohus nõustub halduri tasu ega tema poolt tehtud kulutuste suurusega. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnik on 10.07.2013.a. kirjalikult kinnitanud, et nõustub halduri tasuga. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Kohus leiab, et antud asjas puudub selline pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluses tekkinud kulusid, sh halduri tasu hüvitada. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja 397 eurot. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik Merilin Kerson on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 10.06.2013, kus võlausaldajad on otsustanud, et juhul, kui kohus algatab Merilin Kerson kohustustest vabastamise menetluse, jätta usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Merilin Kerson’i täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole
2-12-22379
menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri. PankrS § 173 lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ning vabastada pankrotihaldur tema kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.