Võlgniku Merilin Kerson ́i avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Võlgniku Merilin Kerson pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik Merilin Kerson (isikukood *, elukoht *; epost: * Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert registrikood 10356838, mobiiltelefon*, faks*, e-post:*)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
28. juuni 2012.a. Võlgnik Merilin Kerson ja ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja Merilin Kerson (isikukood*) pankrot 29. juunil 2012.a. kell 12:30.
2.Pankrotihalduriks nimetada Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert registrikood 10356838, mobiiltelefon*, faks*, e-post:*), pankrotihalduri tunnistus nr 36.
3.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 02. augustil 2012.a. kell 10.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas ( Haapsalu Sadama 21, saal nr. 2)
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
5.Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima.
6.Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS 33 lg 1 alusel (pankrotiteade).
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik tasuks 576 (viissada seitsekümmend kuus)
2-12-22379 eurot (sh käibemaks) ning mõista need välja pankrotivarast.
8.Määratud tasust ja kulutustest hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole nr 10902001686003 SEB Pank AS-s.
9.Edastada kohtumääruse ärakiri Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale PankrS § 40 lg1 p 1 ja 2 alusel pankroti väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse kinnisasja juurde, mis asub Taebla vallas, Palivere alevikus, Põllu tn 8 korter 21 ning mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonnas registriosa nr 2701232 ning mille omanikuks on Merilin Kerson (isikukood*).
10.Kohustada võlgnikku Merilin Kerson ́it andma võlgniku vanne 02. august 2012.a. kell 9.45 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas ( Haapsalu Sadama 21, saal nr. 2).
11.Kohtumäärus edastada võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimäärus kulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 06.06.2012.a. esitas Merilin Kerson avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 08.06.2012.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja algatas pankrotimenetluse. Kohtuistung, kus vaadati läbi M. Kerson poolt esitatud pankrotiavaldus toimus 28. juunil 2012.a. Võlgniku pankrotiavaldus Võlgniku M. Kerson pankrotiavalduse ja sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgnikul võlgu rohkem kui vara. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt ostis võlgnik 2004.a. eluasemelaenuga korteri. Jooksvate olmevajaduste rahuldamiseks ja laenu tagasimaksete tasumiseks võttis võlgnik täiendavalt laenu, sh väikelaenu kiirlaenufirmadest. Kuna laenude tasumine osutus võimatuks hakkasid võlausaldajad esitama nõudeid kohtu kaudu. Võlgnik hindab kohustuste suuruseks vähemalt 18 256 eurot ja vara väärtuseks kuni 1000 eurot (korter Palivere, Põllu 8-21). Avaldaja töötab, kuid palgast, summas 319 eurot ei piisa jooksvate kulude ja kohustuste eest tasumiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne ja seisukoht kohtus I Võlgniku varad ja kohustused: Võlgniku võlgade ja varade kindlakstegemiseks on ajutine haldur esitanud päringud erinevatele registritele, krediidiasutustele, pankadele, telefoniteenuse pakkujatele, kiirlaenude andjatele jms. Vastuse ajutise halduri päringule on edastanud aruandes märgitud registrid ja ettevõtjad. Ajutine haldur on teostanud otsepäringud äriregistri ning maanteeameti andmebaasi, milledest nähtus, et võlgnik ei ole seotud ühegi äriühinguga ning ei ole registreeritud FIE-na, samuti ei ole tema nimele registreeritud tema nimele registreerimisele kuuluvaid sõidukeid (mootorsõidukid, väikelaevad jms), samuti ei ole ta märgitud ühegi mootorsõiduki vastutavaks kasutajaks. 3.1 Võlgniku kohustused ja võlad kokku
3.1.1.Swedbank AS (laen krediitkaardi võlgnevusest)
3.1.2.SEB Pank ( kodulaen ja väikelaen)
3.1.3.ERA Liisingu Inkassoteenused (maksegraafik)
3.1.4.Imatra Elekter AS (endine ärinimi Fortum Elekter AS)
3.2.1.Korteriomand, asukohaga Läänemaa, Taebla vald, 700,00 € Palivere alevik, Põllu 8-21 (registriosa nr. 2701232) Korteri vallasasjana ostmisel vormistati SEB Pank AS-iga Korteri pandileping, mida ei ole käesolevaks ajaks hüpoteegiks ümber vormistatud ja seega ei kajastu pant kinnistusraamatust. Ajutise pankrotihalduri hinnang kohustuste ja varade seisule: Merilin Kerson ́i kohustused on vähemalt 23 404,96 eurot Võlgnikul teadaolevate varade väärtus on kuni 700,00 eurot Seega ületavad kohustused enam kui 30- kordselt varade väärtust. Võlgniku igakuine sissetulek koosneb netotöötasust 319 € kuus ning peretoetusest. Arvestades asjaoluga, et täitemenetluse seadustiku kohaselt ei ole kuupalga alammäära suuruses osas (so 290 €) lubatud sissetulekut arestida ning et ülalpeetavate olemasolul suureneb mittearestitav osa ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast, siis ei ole võlgniku sissetulekust võlgnevuste tasumiseks võimalik kinnipidamisi teostada. II Ülevaade menetlusest Võlgniku Meriline Kersoni pankrotiavaldus võeti menetlusse 08.06.2012.a. määrusega, millega määrati Merilin Kersoni ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi Haapsalu kohtumajas 28.06.2012.a. kell 10.00. Võlgnik Merilin Kerson on kohtuistungil 28.06.2012.a. avaldanud, et ta töötab, kuid sissetulekust ei piisa kohustuste eest tasumiseks. Võlgnik ei vaielnud vastu ajutise halduri aruandes märgitud seisukohtadele maksejõuetuse põhjuste ja varalise olukorra kohta ning kinnitas enda maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on esitanud 25.06.2012.a. ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur järelpärimised riiklikele registritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta ekinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga. Aruande kohaselt on Merilin Kersonil vara, so korteriomand Palivere, Põllu 8-21. Korteri hinnanguliseks väärtuseks on haldur lugenud 700 eurot. Kohustustusi on Merilin Kersonil hinnanguliselt 23 404,96 eurot, mis on peamiselt võlgnevused krediidiasutustele. Seega ületavad kohustused varasid 22 704,96 eurot. M. Kersonil ei ole selliseid sissetulekuid, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur Andrus Õnnik on seisukohal, et Merilin Kerson on maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2-12-22379 III Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul suutmatus tasuda endale võetud kohustuste eest. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. IV Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes PankrS § 1 lg 1, 2 ; § 9 lg 1; § 13 §22; § 23 lg 1,2,3, 4 ; § 31 lg 1, 3,4,5, 6, 7 , § 33, § 171 lg 11 teeb ajutine haldur ettepaneku:
1.Kuulutada välja Merilin Kerson ́i (isikukood *) pankrot.
2.Määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 576,00 € (viissada seitsekümmend kuus eurot), (s.h. käibemaks) ja mõista see välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg. 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul on sissetulekuks on 319 eurot ja peretoetused ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 23 404,96 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik M. Kerson ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad pidevalt viivised ja intressid ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on M. Kerson esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis PankrS § 171 lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et Merilin Kerson pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Merilin Kerson pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt PankrS § 78 lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte
2-12-22379 varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 02. augustile 2012.a. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Merilin Kersoni pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 576 eurot (sh käibemaks). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 64 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 576 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused tasuda OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole nr 10902001686003 SEB Pank AS-s. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.