Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-12-50224

(registrikood 1138786) arvelduskontole nr * AS-s SEB Pank.

2-12-50224

Pankroti väljakuulutamise seisuga oli Piret Pigul’il alljärgnev vara: • Swedbank AS-s arvelduskonto nr 1103299021, mille saldo oli 0 eurot; • AS-is SEB Pank arvelduskonto nr. 10022078224006, mille saldo oli 0 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: • Ajutise pankrotihalduri tasu 750 eurot ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 250 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 14.12.2012.a. määrus); • Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile; telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 500 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 23.05.2013.a. määrus); • Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole, siis leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on Piret Pigul’i pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 50 eurot tunnis:

2-12-50224

Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 1950 eurot. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Kuna pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda.

käesolevas

7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: ITM Inkasso OÜ summas 132,91 eurot, Swedbank AS summas 10 825,66 eurot, BIGBANK AS summas 1382,55 eurot. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Piret Pigul ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Töökaotus, mis tõi kaasa suutmatuse tasuda võetud laenukohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Piret Pigul on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Piret Pigul kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Saamaks teada, kas Piret Pigul on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur .05.06.2013.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti poole. Maksu- ja Tolliameti vastustest järelepärimistele nr 7.1-4, nähtub, et Piret Pigul on pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu märtsis 2013.a. Vikträ OÜ-st summas 435,72 eurot, millest on kinni peetud töötukindlustusmakse summas 8,71 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse summas 8,71 eurot. Seega töötasu suusrus netos 418,30 eurot.

2-12-50224

Eesti Töötukassa andmetel on Piret Pigul töötuna arvele võetud 10.04.2013.a. ning tema järgmise pöördumise aeg Eesti Töötukassasse on 03.07.2013.a.. Käesoleval ajal ei saa Piret Pigul töötutoetust ega töökindlustushüvitist. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 27.03.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kus oli otsustamisel usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel. Võlausaldajad otsustasid: Juhul, kui kohus algatab Piret Pigu’i kohustustest vabastamise menetluse, jätta usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Piret Pigul’it ise täitma usaldusisiku kohustusi. (Koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga 03.05.2013.a.). Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning Piret Piguli pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku Piret Pigul poolt liialt suurte laenukohustuste võtmine, milliste täitmist võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik Piret Pigul on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokollid 06.05.2013.a. ja 18.06.2013, kus võlausaldajad koosolekule ei ilmunud, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri.

2-12-50224

PankrS § 173 lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. PankrS § 65 lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 21.06.2013 on võlgnik kohtule kinnitanud, et on nõus halduri aruandega ja tasuga. PankrS § 66 lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 1 p 2, p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega väljamakseteks vahendid puuduvad. Pärnu Maakohus mõistis oma 14.12.2012.a. määrusega välja Ly Müürsoo kasuks ajutise halduri töötasuks 750 eurot ja ajutise halduri kulud 250 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud on vara puudumisel välja maksmata. Piret Pigul’i pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skänneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, transpordikulud, jmt) moodustavad 500 eurot. Pankrotimenetluse kulud summas 500 eurot on Pärnu Maakohtu 23.05.2013.a. määrusega, mis jõustus 08.06.2013.a., kinnitatud. Pärast Piret Pigul’i pankroti väljakuulutamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud: 1) Teadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, teated kohtutäituritele täitemenetluste lõpetamiseks, Pärnu Maakohtule taotluste koostamine, Swedbank AS-le, AS-le SEB Pank ja Maksu- ja Tolliametile avalduste koostamine, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassasse ja Pärnu Maakohtusse järelepärimiste koostamine, võlausaldajale nõudes olevate puudeste kõrvaldamise teate koostamine, kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kokku 35 dokumenti), kokku 2 tundi, s.o. 2 x 50 eurot = 100 eurot; 2) Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlgniku vande ettevalmistamine ja võlgniku vande võtmise juures viibimine, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, üldkoosolekute korraldamised, kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 50 eurot = 75 eurot; Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll, kokku 1 tund, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot; Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine: kokku 1 tundi, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot; Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine, teate avaldamine, kokku 2 tundi, s.o. 2 x 50 eurot = 100 eurot; Korduvad vestlused ja kohtumised võlgnikuga ning võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tundi s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot; Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 50 eurot = 25 eurot. Kokku on haldur kulutanud Piret Pigul’i pankrotimenetluses 9 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, seega tasu kokku 450 eurot.

2-12-50224

Kohus ei sea kahtluse alla halduri tasu ega tema poolt tehtud kulutuste suurust. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Samas sätestab TsMS § 183 juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Kohus on seisukohal, et pankrotivõlgnikule antava menetlusabi regulatsioon on ammendavalt sätestatud TsMS § 183. TsMS § 183 lg 2 järgi pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast. Käesolevas pankrotimenetluses on ilmne, et kõiki menetluskulusid ei saa kanda pankrotivarast, sest pankrotivara ei ole nii suur. Seetõttu on seadusandja seisukohal, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule menetlusabi andmine suuremas ulatuses kui 397 eurot, sest võlgnikule antav suurem menetlusabi on vastuolus TsMS § 183 mõttega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja 397 eurot. Piret Pigul kanda jääb halduri tasust ja pankrotimenetluse vajalikest ning põhjendatud kuludest 553 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks on Pärnu Maakohtu 14.12.2012.a. kohtumäärusega välja mõistetud 1000 eurot. Käesolevaks ajaks ei ole välja makstud pankrotivara arvelt kulusid ega ajutise halduri tasu. Kohus on seisukohal, et riigi eelarvelistest vahenditest tuleb menetlusabi korras hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks menetlusabi korras 397 eurot. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ning vabastada pankrotihaldur tema kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.